Ei ole siin midagi Ronaldon't,
Ronaldo on tagasi!!!

Ärevil Raimond Valgre koolipäevil kõrgushüppesektoris: "Ma loodan, et saan sellest üle..."
Kas sai?
“Mis sa arvad, Viktor Kassai?”

/Jaan Pehk Twitteris/

las mina arvan ka....küllap sai!

aga läti keele kohta paluks tõlget!!!
miks mehed ei tohi minema hakata?

Muidugi tohivad mehed minema hakata. Isegi roomata!:)))

Puänt on selles, et laulu sõnades puudub s-häälik, kuigi see on eesti keele kõige levinum kaashäälik.

Hakkame, mehed, minema,
kodu poole kõndima,
tare poole tõttama,
tare poole tõttama.

Paneme piibud põlema,
vanad tobid tormama,
uhked tobid uhkamaie!

Hakkame, mehed, minema,
kodu poole kõndima,
tare poole tõttama,
tare poole tõttama.

selle peale küll poleks tulnud!:)))))))

aia, kui valus!
*******************************
ehk nagu lätlased selle kohta ütleksid : täitsas' peenras'!

Jalgpalluritele anti nohi sünnipäeva puhul vaba õhtu, meenutame korraks kommentaatorit:
Kristjan Kalkun:

Pask rahvuselt. B-ga.

Peale lööva poolaka kohta:"Vasak jalg on parem!"

"Kui sa oma putru lõpuni ei söö, siis tuleb Raio Piiroja ja vaatab vaikides sulle poole meetri kauguselt otsa..."

Kuss, Genka,... ei tohi niimoodi last hirmutada, tõmbab veel toidu kurku...

Saksamaa - Kreeka 4:2.
Millal võidavad kreeklased Saksamaa?
Siis kui väravas seisab Neueri asemel Merkel!

Järelsõna:
"Missai Kassaist, kui ta esmapilgul kahtlasena tunduva värava arvestamata jättis?"
"Missai, missai? Koju saadeti!"

Palve jõud

Keegi ärimees ühes India väikelinnas otsustas avada oma baari otse templi vastas.
Kogudusele see ei meeldinud ja nad alustasid laialdast kampaaniat mehe tegevuse vastu. Nad koostasid ametiasutustele avaldusi ja palvetasid iga päev, et äri jääks sündimata.
Töö edenes. Kui baari avamiseni oli jäänud vaid paar päeva, tabas hoonet välk ja see põles maani maha.
Kogudus oli rahulolev.

Kuid siis kaebas ärimees koguduse kohtusse, pidades neid toimunu eest vastutavaks kas siis otsesel või kaudsel moel. Süüdistuses ütles ta, et koguduse vastuseis ja palved põhjustasid tema plaanide kokkuvarisemise.
Oma vastuses kohtule eitas templi juhtkond aga ägedalt koguduse vastutust ja seda, et nende palved oleksid vähimalgi määral põhjustanud äri huku.

Kohtuistungil dokumente lapates märkis kohtunik:
“Ma ei tea veel, kuidas ma pean otsustama, kuid dokumente vaadates selgub, et meil on siin ühel pool ärimees, kes usub palve jõudu ja vastaspoolel arvukas kogudus, kes ei usu seda üldse mitte.”

eks see uskumine käigi ikka nii - kuidas kellelegi parajasti kasulikum on.:)

Milleks siis üldse palvetada, kui tulemustesse nagunii usku pole ja neid vastavalt vajadusele muudetakse?

võibolla harjumusest?

NAEL

Maja sees oli nael.
Üks nael, mis hoidis kogu elamist koos.
Esimesed elanikud olid selle löönud siis, kui nad siia tulid.
Siis läks nael meelest ära.
Vahepeal rippus selle otsas peremehe jakk, kui ta kalalt tuli ja selle sinna viskas.
Hiljem hoidis perenaine naela otsas põlle. Ta askeldas ilma põlleta.
Kunagi löödi seinad papiga üle ja nael jäi sinna alla.
Aja jooksul muutus papp koledaks ja ka naelamügarik hakkas välja paistma.
Aga kõik oli ju nagunii ligadi-logadi ja keegi sellest välja ei teinud. Kellelegi nael silma ei hakanud.
Aeg läks ja pererahvas suri. Ilma järeltulijateta.
Paljude aastate pärast tulid siia uued.
Sõitsid autoga õuele, tõstsid plastmasstoolid välja, raiusid maha kõik puud ja põõsad, kuulasid muusikat.
Ühel päeval asuti maja kallale.
Otsiti nael üles, tõmmati välja.
Raginal kukkus kokku lagi ja katus, hakkasid veerema palgid, varises põrand.
Kuhugi minema hõljus ka aegade hõng.

Kätlin Vainola


""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""

Praegu ehitab Harjumaal Mustjõel keegi mees ilma ühegi naelata maja (vähe sellest - ta ei kasuta üldse metalli, isegi uksehinged tulevad puidust).
Pole aastakümnete pärast kokkukukkumise ohtu ja alles jääb aegade hõng.

ÕNN

Kui ma kord üheksakümnene olen, siis olen õnnelik.
Olen oma maa ja enda tarvis sünnitanud palju lapsi, teinud huvitavat tööd ja armastanud väga palju.
Jah, ma arvan, ma olen õnnelik vanamutt.
Kahju muidugi, et ma praegu õnnelikuna end ei tunne.
Aga ma oskan unistada ja arvata, et õnn on tulemas, mis siis, et kolmekümne aasta pärast.
Praegu on küll hea, et kõigil on mobiiltelefonid. Saab kätte ja edasi öelda, mis vaja. Mis siis, et arved on suured ja ära ei suuda maksta.
Alati on see raha ju leitud.
Mis oleks, kui võtaks ühe kõne.
Ajas ette, üheksakümnesele endale. Küsiks või vähemalt aimaks hääletoonist, kui õnnelik ma täpselt olen.
Ükskord peab ju õnn tulema.
Ma loodan, et nii vanana pole mõtet pettuda.

Kätlin Vainola

http://www.norden.ee/poetry/2002/Katlin...

No ei tea
Niipalju kui minu kogemused on...
Hää küll, hea mõtisklus avarustest leitud.
Aga vanad on ikkagi lapse mõistusega

Kätlin Vainola peaks siis olema endise Vennaskonna
lugude tegija naine?

"Aga vanad on ikkagi lapse mõistusega"

Lapsed ongi õnnelikud (kui neil on korralik kodu)!

Aga muidu - kena kuulda, et õnn juba kümme aastat enne pensioniiga kätte jõuab...:D
Loo kirjutaja arvates.

Nii ongi ju. Olevikus on liiga palju tegemist, et õnnelik olla. Kui saad vabalt mõelda minevikule, kust halvem on niikuinii kustunud, aga ilusad mälestused jäänud, see ongi õnn.

Tere, diip!:)))

````````````````````````````````````````````````````
«Õnn on siis, kui noor inimene võtab naise või võidab loteriiga suure rahasumma, aga kui inimene vahetab töökohta (parema vastu - lf), siis ta lihtsalt toimetab oma eluga.»

Riho Illak "Tartu Postimehele"


Küllap siis uuel edukamal töökohal on alati liiga palju tegemist, et sellest rõõmu tunda ja õnnelik olla.

Tere jah, kuidas läheb?

Kaks selgeltnägijat kohtuvad tänaval. „Sinul läheb hästi. Kuidas mul läheb?”

Vihmaselt läheb!:(
Vahepeal anti isegi nädalajagu kuiva ilma ka. Et suvetunne päris meelest ära ei läheks.

Eks see suvi ole jah nagu vahelduseks veidi mõõdukama soojaga.

Mul tekkis küsimus, kas aktiivne tegutsemine seostub rohkem halva või hea meeleoluga. Peaks ju olema nii, et kellel on halvasti, tahab midagi teha, et asjade seis paraneks. Samas reaalselt tundub vastupidi, just hea tujuga on rohkem tegutsemislusti. Masendusega tahaks teki üle pea tõmmata ja niisama olla.

Masendus on nagu potilill - ignoreeri teda, ära toida ja ta hakkab kiduma. Varsti sureb iseenesest välja.

Paar elutarka tähelepanekut ka Toomas Paulilt:

Mida ängistavam on koorem, seda kindlam on, et nii ei saa lõputult jääda.

Kui oleme valel rajal, ei vii kangekaelne samas suunas edasi rühkimine ikkagi pärale.

Septembriõhtul on muusika taustal mõnus ajakohast luulet lugeda.:)))





Vaevalt sai sarmikas august lahkuda,
kui juba silm uut tulijat kohtas,
igal on võimalus maailma mahtuda -
loodus ei salli ju tühja kohta.

Uus, kes tuli, oli teisem paljuski;
töömehe tunkedes, pihkudes mõhnad,
jälgedes ristikuädala haljustki
kosutas voogavas leivalõhnas.

Viljaväljadel, kartulipõldudel
mees pistis töödega kartmatult rinda,
tundes, et ikka on mullale võlgu veel -
isade maal ju polegi hinda.

Küll ta rassis ja küll ta rabeles,
väsitas ihu, kuid hing oli kihkvel;
seesmine tuli, mis südames võbeles
aitas olla iga töö peale mihkel.

Tundhaaval kulgedes valgust jäi vähemaks,
saak tuli salvede sisse säeda;
mõnigi oinas jäi peajagu lühemaks
sügisetöömehe sünnipäeval.

Uudseodrast oli märjuke olemas,
mihkel mõmuga toobist rüüpas;
vinti jäädes nägi viinakuud tulemas,
taevasse tähed ta tema auks süütas!

Virve Osila
luulekogust "terad ja sõklad"
2012

vihane olen vihane kas teate
ja sina ka vanamoor la femme ole tõesti vakka

pisaratega

kui oled vihane, siis sorry aga ära seda teiste peal välja ela...
vihal kui emotsioonil ei saa lasta üle pea kasvada

siin eespool oli juttu masendusest- ignoreerides seda, kidub ta iseenesest.
nüüd on sinul suurepärane võimalus oma viha puhul katsetada, kas toimib?

ootan tagasisidet, kas hakkas kergem või läks veel hullemaks?
siis tean, kas omal on üldse mõtet seda proovida.

kas uue kooli alguse puhul on siin kohe mõnel lausa tinti priisata...et kohe nii musta pliiatsiga kirjutatud..ma tahaks kaaaa:P

Tere kõigile!:)))

Hommik on õhtust targem! Ja võib-olla ka ööst.
Küllap kuivasid ka sinu pisarad, :o:, ja päeva jooksul lahtus ehk vihagi.
Arvata võib, et keegi pahandas sind väga ja sa valasid oma kehva tuju minu peale välja. Kindlasti ei tahtnud sa mulle kui võõrale inimesele halvasti öelda, sest mina su probleeme ju ei põhjusta.
Enamgi veel - nähes mu rõõmsat tuju, tundus su enda olukord veelgi lootusetum.

Tegelikult on mul hea meel, et võisin olla piksevardaks, kuhu sa oma tusatuju maandada said ja nii jäi ehk puutumata kallis inimene, kes selles osaline oli ja sul on kergem temaga lepitust otsida.
Edu sulle, ja ära siis ole kangekaelne ega oota, et tema seda esimesena teeks.
Naerata!

Õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad.
Jaapani vanasõna