Kolm pala luulekogust: "100% Jaan Pehk"
(leitavad ka internetist).
Loll muinasjutt.
Kord elas kuu peal täi. Ta mõtles, et kaugel
eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed,
kellel pole üldse täisid.
"Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel
mitte ühtegi täid!", nukrutses ta.
Maa kuulis neid kurbi mõtteid ja hakkas
tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada.
Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus:
"Maa tuleb täita lastega!"
Tuligi.
---------------------------------------------
luuletus ebaõiglusest
kukkusin täis peaga näoli raudteele
hommikul moll paistes
nina nagu kartul
koolikaaslased küsisid
noh mis juhtus
ah kukkusin raudteel
kordasin nagu leierkast
üldjuhul jäädi
vastusega rahule
nägu paranes
kukkumine ununes
kuu hiljem filosoofiatunnis
teemaks klassikaaslaste
iseloomustamine
mind iseloomustas Anne:
Jaan on muidu täitsa vahva noormees
aga minu arvates natukene arg...
tohoh, mismõttes!
Anne jätkas:
kuu tagasi sai Jaan öösel peksa
ja ei julge seda kellelegi tunnistada
valetab et kukkus raudteel...
paar aastat hiljem sain päriselt peksa
peapõrutus ja värgid
kohtasin linnavahel Annet
me polnud ammu näinud
mul oli silm sinine
valmistusin vastama et sain peksa
Anne ei küsinudki mu silma kohta midagi
ütles hoopis et oli mind telekast näinud
ja et see meeldib talle mida ma teen
elu on ikka ebaõiglane
---------------------------------------------
Lugesin Eesti Ekspressi
lugesin eesti ekspressi
seal kirjeldas üks õnnetu mees
kuidas ta 25 miljonit kaotas
ja pole seetõttu juba terve aasta
südamest naernud
ise kaotasin oma viimase
kahekümneviieka
tuulise ilmaga tammsaare pargis
lihtsalt lendas näppude vahelt minema
suurkirjaniku kuju suunas
no ajas naerma
nii et tilk silmas ja püksis
kujutan ette seda emotsiooni
miljonikordsena
ikka täiesti pekkis
----------------------------------