(haigutav ja hõbepaberist mütsiga)
hoidku jumal sellise õnnetuse eest! mõtetelugemist pean silmas.
-------------------------
Test:
1.palun ära mõtle 5 minuti jooksul mitte kordagi roosa elevandi peale! (Aeg!)
2.(viie minuti möödudes viska roosa elevant ükskord ometi oma mõtetest välja!)

kui kõik valdavad telepaatiat, siis see pole õnnetus. ja ei kaitse selle eest mingi hõbepaber.:))



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Rexx 22.09.2011 22.42.

(asjaline ja jutukas täna:)
-------------------------------------------------
Pisike petis.(Ränduri lood)

Seda väikest tüdrukut vihkavad turul kõik.
Ta pole veel kümnenegi kuid juba teeninud avaliku põlguse kõikide turumüüjate poolt.
Põhjus on lihtne - ta valetab kogu aeg.

"Härra, teie majja murti sisse!"
"Proua, just praegu kukkusid kõik teie riiulid ümber!"
"Kas kõik kuulsid, röövlid plaanivad turgu rünnata?"

Ka süütuim vale muutub pikapeale tüütavaks ja poepidajate pahameel aina kasvas.

"Sa parem ole temaga ettevaatlik" hoiatab juurviljamüüja Rändurit. "Siin ei usu teda enam keegi, uustulnukana oled sa talle ideaalseks märklauaks."

Naisel võib õigus olla. Rändur saabus linna alles mõned päevad tagasi ja täna on tema esimene tööpäev turul.

"Mida tüdruku vanemad teevad?" küsib Rändur köögivilju kärust maha tõstes.

Naine tardub ja raputab ohates pead. "Tal ei ole vanemaid."

"On nad surnud?"

"Ema vähemalt on surnud, neli-viis aastat tagasi. Noor, terve naine oli, ühel heal päeval lihtsalt kukkus kokku ja läinud ta oligi."

"Aga tüdruku isa?"

Juurviljamüüja ohkab veel sügavamalt. "Isa läks linna, tööd otsima."

tundub, et lapsel on tähelepanupuudus. isa läks ka minema, no mis see laps siis tegema peaks?

Pisike petis.(Ränduri lood) vol2

Aastaid tagasi pidasid tüdruku vanemad poekesi turul, ema oli see, kes peaaegu üksinda hoolitses äri toimimise eest.
Pärast ema surma läks kauplus peagi võõrastesse kätesse, isal ei jäänud muud üle kui minna lähimasse suurlinna otsima tasuvat tööd et tasuda tekkinud võlad.

Ta lubas tulla tagasi poole aasta pärast, nüüd on möödas juba aasta. Alguses ta saatis kirju oma rätsepast sõbrale kuid viimane kiri saadeti kuue kuu eest...

"Sulle küll tundub, et see on kurb kui väike tüdruk peab niimoodi oma isa ootama. Aga sellegipoolest..."

Tüdruk magab öösel turu laohoones.

"Me oleme otsustanud tüdruku eest hoolt kanda. Isa tagasitulekuni."

Rändur ei ole üllatunud. Ta teab, et tururahvas on hoolimata oma piiratud võimalustest ja vahenditest heasüdamlik rahvas. Sai temagi, võhivõõras ja tundmatu, töö ja ulualuse.

"Juba enne kuue kuu mõõdumist sai meil kõigil tüdrukust südamest kõrini. Ema eluajal oli ta armas lihtne tüdrukuke, nüüd on ta väärdunud ja kogu tema lapselik armsus on kadunud.
Muidugi, me tunneme talle kaasa, toidame teda ja anname talle riided selga aga tänu sellele, kuidas ta meile kõigile valetab....keegi ei hooli temast enam. Miks ta küll sellest aru ei saa?"

"Kas te ei arva, et ta tunneb ennast kõikide poolt hüljatuna?"

Poepidaja naeratab sunnitult,kehitab õlgu ja läheb oma poekesse tagasi: "Aitab küll, tööle, tööle!"



Toimetatud 1 kord(a). Viimati VagrantCat 27.09.2011 17.57.

Pisike petis.(Ränduri lood) vol3

Rändur sorteerib poe kõrval juurvilju kui tema selja taga kostub vaikne hääleke:
"Härra, kas te olete siin uus?"
See on see tüdruk. "Ja-jah."

"Ega sa linnast ei ole, või oled?" - "Ei."
"Kas sa elad üleval korrusel ja töötad siin?" - "Mõnda aega kindlasti, ma vähemalt loodan."

"Ma räägin sulle ühe saladuse, eks?"
Hakkabki peale. "Hea küll," ütleb Rändur tööd katkestamata.

"Siin turuplatsil kummitab! Rahvas ei räägi sellest, sest see on ärile halb aga ta on siin! Ma näen teda kogu aeg!"

"Tõesti?" teeskleb Rändur üllatust. Ta on otsustanud hurjutamise asemel kaasa mängida. Oma pika elu jooksul on ta kohanud lapsi, kes on oma vanemad surmale kaotanud, lapsi, kes on vanemate poolt lihtsalt hüljatud. Üksinda maailma heidetud laste kurbus ja meeleheide on talle tuttavad.

"Milline see kummitus on?"
"See on naine. Ja mina tean, kes ta on. See on ema, kes on oma lapse kaotanud." ütleb tüdruk.

Tema tütar, tema ainus tütreke, suri epideemia ajal. Ema ei saanudki oma lapse surmast üle ja läks vabasurma. Nüüd ilmub ta iga päev turuplatsile ja otsib oma tütart.

"Vaene ema! Tappis enda, et oma tütrega koos olla kuid nüüd ei suuda last üles leida! Ta muudkui otsib ja hüüab, kus sa oled! tule ruttu emme juurde, me läheme koos teise maailma!"

Tüdruk räägib surmtõsiselt. "Kurb, kas pole?" küsib ta pisarsilmil ja just sellepärast teab Rändur, et tüdruk valetab. (...)

"Miks ema oma tütart üles ei leia, mis sa arvad?"

Tüdruk vaatab talle hämmingus otsa: "Mida?"

"No vaata," selgitab mees, "tüdruk ei rännanud teise maailma ja siin teda ka ei ole. Mis sa arvad, kus ta on?"

See ei ole ristküsitlus paljastamaks valet. Orvuks jäänud ja hüljatud väike tüdruk, kelle üksinduse põhjuseks ei ole mitte valetamine vaid valedesse klammerdumine, suutmatus tõega elada.

"Hmm, see on tõepoolest huvitav" naeratab tüdruk vaikselt, "kus ta siis on?"

Enne, kui Rändur jõuab tüdrukule osutades vastata: "Siinsamas" , laps jätkab:"Mitte keegi ei ole minu käest seda enne küsinud...sina oled selline teistsugune."

"Ma ei tea..." - "Jah, oled küll. Teistsugune." jääb tüdruk endale kindlaks, "ma arvan, et me saame sõbrad olla."
Ta naeratab avalalt ja Rändur naeratab talle sõnatult vastu.

Samal hetkel ilmub juurviljamüüja ja tüdruk tuiskab minema, enne nurga taha kadumist ta lehvitab nagu öeldes "Näeme varsti!" ja see on esimene kord kui tema sunnitud täiskasvanulikust olekust kumab läbi lapselikkus.

Tüdruk lipsab edaspidi Ränduriga juttu rääkima mitu korda päevas valides hetked, mil kedagi läheduses ei ole.
Ta räägib ühe vale teise järel.

"Me küpsetasime eile õhtul emaga küpsiseid, ma tahtsin maitsta tuua aga nad tulid nii head välja, et ühtegi ei jäänud järgi!"

"Kui ma olin pisike, siis bandiidid röövisid mu ära aga minu isa päästis mu ja peksis nad kõik läbi ja nii ma jäin ellu!"

"Minu kodu? See on suur, valge maja otse mäejalamil. Sa oled siin uus, sellepärast sa ei teagi aga see on kõige suurem maja siin!"

"Sinul ei ole perekonda? Sa oled täiesti üksi? Vaene Rändur, soovin, et saaksin sinuga oma õnne jagada."

Kõik tema valed olid sündinud leinast, kurvad ja üksildased valed mida ei saa rääkida neile, kes teavad sinu tegelikku elu.(...)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati VagrantCat 27.09.2011 23.25.

Pisike petis.(Ränduri lood) vol eelviimane:)

Iga jutuajamise lõpus palub tüdruk:"See on meie saladus, ära räägi proua poemüüjale." Loomulikult ei räägi mees kellelegi ja kui ta satub rahva sekka, kus tüdrukut sarjatakse, astub ta vaikselt eemale.(...)

Ühel päeval valib tüdruk kõneluseks aja eriti hoolsalt, läheduses ei ole hingelistki.

"Härra, kas te jääte siia veel kauaks-kauaks ajaks?"
"Ei, ei jää" vastab mees juur- ja puuviljade mahalaadimist katkestamata.
"Kas sa lahkud siis, kui sul on kogutud piisavalt raha?" - "Arvatavasti." "Aga praeguseks veel ei ole?" - "Peagi on" vastab mees sunnitud naeratusega.

Nüüd valetab ta ise - tal on niipalju raha, et edasi reisida. Seda tööd ei võtnud ta mitte rahahädas vaid seepärast, et ta ei teadnud, kuhu edasi minna. Reisimine ilma sihita on lõputu reisimine. (...) Tal ei olnud kusagile kiirustada, sihitut triivimist ei saa nimetada reisimiseks.(...)

"Kui ma oleksin sinuks, lahkuksin ma siit kohe kui mul oleks kahe-kolme päeva reisiraha" ütleb tüdruk. "Ja ma tean, kuskohast sa selle saad.See on hea võimalus." lisab ta sosinal.

"Hea võimalus....?"

"Mine hiili rätsepa poodi ja võta tema raha, see on tal poe tagaruumis poti sees, mis on kappi peidetud. See pott on raha täis."

"Ja sa tahad mulle öelda, et ma peaksin selle varastama?"

"Jah." mitte kübetki kõhklust ei ole tüdruku otseskoheses silmavaates. Ta selgitab täie tõsidusega: "Rätsep on selle ära teeninud, et ta paljaks varastatakse."

See raha on räpane, ütleb tüdruk. "On üks tüdruk, minu hea sõber ja mul on temast väga kahju. Tema ema on surnud ja isa läks suurde linna tööd otsima ja nüüd on tüdruk täiesti üksinda. Isa lubas talle poole aasta pärast järgi tulla kuid tüdruk ei ole oma isast rohkem midagi kuulnud."

Veel üks kurbusest sündinud vale.

"Kas on mingi seos sinu sõbra ja rätsepa vahel?" küsib Rändur rahulikult.

"Loomulikult on," vastab tüdruk, "tegelikult on isa iga kuu saatnud tüdrukule natuke raha, nagu kokku lepitud. Ta on kirjutanud iga kuu oma tütrele. Ta on tahtnud, et tütar teaks - ta leidis linnas töö ja ootab teda enda juurde linna elama kohe, kui tüdrukul on olemas reisiks vajalik summa saadetud rahast koos. Aga ei kirjad ega raha ei ole tütreni jõudnud.
Mis sa arvad, miks küll?"

Enne kui mees jõuab vastata, ütleb tüdruk:"Aga sellepärast, et isa tegi vea, usaldades rätsepat kes kõik raha enesele jättis."

Rändur ei vaata tüdrukule otsa. Tüdruk asendas kurbusest sündinud valed valega, mis teeb kellelegi teisele halba. See on nukraim asi mis saab juhtuda.

"Rätsepa poe lukud on lihtsad lahti murda" lisab tüdruk ja jookseb vastust ootamata minema.

siin on päris järjejutt kohe!
sel tüdrukul on minu arust hoopis väga hea kujutlusvõime!

Pisike petis.(Ränduri lood) vol viimane

Järgmisel hommikul tormab tüdruk kisades juurviljapoodi. Ta teatab, meest eirates, naisele, kes poodi peab: "Rätsepa juurde murti öösel sisse!" Ta lisab ka, et nägi mitut sissemurdjat turuplatsil ringi luusimas.

"Vaata aga!" ütleb naine ja naeratab sunnitult, "see võis küll kole olla." On näha, et tüdruku juttu ta tõsiselt ei võta.

"Aga see on tõsi! Ma tõepoolest nägin neid!"

"Vaata, väike tüdruk, mul on kõrini. Sa oled valetaja ja hoidku mu silmad nägemast, mis sust saab kui sa ükskord suureks kasvad. Aga nüüd tahan ma oma poe lahti teha, sina mine ja valeta kellelegi teisele, äkki keegi usub."

Vaevu jõuab naine oma jutu lõpetada kui väljast hakkab kostma kisa ja karjumist: "Appi! Siia!"

See on rätsep, kes karjub nii kõvasti kui kopsud võtavad. "Va-va-vargad! Kõik minu ra-ra-raha!"

Väike tüdruk lipsab vargsi poest välja.
Turuplats on ärevil. Tuleb valja, et tüdruk ei valetanudki...kuid inimestel on raske uskuda seda, kes on kogu aeg ainult valet rääkinud ja nii hakatakse varsti viitama võimalusele, et ka seekord on tegu valega.

"Äkki tema ise tegigi seda, mis sa arvad?"-
"Sul võib õigus olla."-"Näitemäng!"-"Mina seda võimalust ei välistaks!"-"Läheme ja otsime plika üles! Me paneme ta rääkima, isegi kui me peaks selle jaoks temaga pisut karmimalt käituma!"

Kõik on sellega päri, rahvas pudeneb laiali, otsitakse läbi laohoone ja turuplats.

"Teda ei ole kusagil!"- "Laohoone on tühi!"- "Tüdruk on koos rahaga minema jooksnud!"

Ja äkki saab Rändur kõigest aru.
Tüdruku kurvad valed olid otsa saanud. Talle oli jäänud ainult viimane - tõde.

"Ta ei ole jõudnud veel kuigi kaugele!"-"Me saame ta kätte!"-"See väike varganägu, oodaku ainult kui ma ta üles leian!"

Mehed on vihased ja naised õhutavad leeki. "Õige! Las saab, mis on ära teeninud!"-"Ja see on tänu selle eest, et me olime tema vastu kenad! No sellega ta ei pääse!"

Tosinkond meest on valmis põgenikule järgnema kuid Rändur takistab nende tee.

"Hei, sina! Kao eest!"
Mehed on verejanus. Rändur teab, et ta saaks neist kõigist ilma vaevata jagu. Meestel ei oleks võimalustki.

Kuid ta vähendab oma ähvardavat hoiakut, tõmbab vöö vahelt rahakukru ja viskab selle meeste jalge ette.

"Varastatud raha on siin", ütleb ta.

"Mida?"

"Vabandust. Mina varastasin selle."

Hämmeldus muutub vihaks. Rändur tõstab käed, näitamaks, et ta ei kavatse vastu hakata.

"Tehke, mida tahate, ma olen valmis."

Naine juurviljapoest surub end meestehulgast läbi ja karjub:"Kuidas sa võisid seda teha!?"

"Mul läks lihtsalt raha vaja."

"Ja sa ei ütle seda lihtsalt selleks, et tüdrukut kaitsta?" Naise vaist on liigagi terav.

Rändur pöördub sunnitud naeratusega rätsepa poole: "Raha oli kapis, poti sees, õigus?"

Rätseb noogutab hoogsalt: "See on tõsi! Raha oli poti sees! Tema tegi seda, tema on varas!"

"Kuid raha ei olnud ainus asi mis potis oli, on nii?"

"Millest sa räägid?"

"Potis olid ka mõned kirjad. Kirjad tüdruku isalt."

"See on vale! Sa oled hull!"

"Siiski, see on tõde."

"Seal ei saanud mingeid kirju olla! Ma viskasin kõik---" . Rätsep surub käed suule. Kuid on juba hilja.

Naine juurviljapoest vaatab rätsepat üksisilmi. "Mida see peab tähendama?" -"Ma, uh...ei, ma tahtsin öelda..."

"Sa parem räägi heaga kõik ära, nagu asi oli!"
Ja rahva viha pöördub Ränduri pealt rätsepa peale.
---------------------------------------
Mõned päevad hiljem saabub tüdrukult kaks kirja, "prouale juurviljapoes" ja "lahkele härrale ülalkorrusel".

Mehele saadetud kirjas seisab, et tüdruk leidis oma isa üles.

Rändur ei tea, kas see on tõde. Raske on ette kujutada, et teadmata isa aadressi või töökohta on väikesel tüdrukul suures linnas see nii ruttu õnnestunud.

Ja siiski otsustab ta uskuda, sest kirja viimane rida ütleb: "Ma olen nüüd õnnelik."

Kõikide loomade seast on inimene ainus, kes valetada oskab.

Inimesed valetavad selleks, et petta, et kasu lõigata, et süda ei puruneks üksindusest ja kurbusest.

Valedeta maailmas oleks vähem tülisid ja arusaamatused kaoksid. Teisalt - võibolla just sellepärast, et meie maailm on segu tõest ja valest, on inimesed õppinud "uskuma ja lootma"?

Lugemise lõpetanud, pöördub Rändur poepidaja poole. Naine loeb keskendunult kuid mehe pilku tundes tõstab ujedalt pea. "Mina annan alla", kuulutab naine, "te kuulake vaid seda:

---"Ma olen väga tänulik sinule ja kõikidele teistele selle eest, mis te minu heaks teinud olete. Ma ei unusta teid mitte kunagi kuni ma elan."---------

Valetaja kuni lõpuni" ütleb ta ja naeratab, läbi pisarate.

mul on selline kogemus, et valeta- ja sind usutakse. räägi tõtt ja keegi ei taha uskuda!

Ma usun, et sul on selline kogemus, järelikult valetad.

täpsem oleks: kui mu jutust pooltki uskuda, siis ikka oled kolmveerandiga petta saand:D

eks vahel ole mõnus ilusat valet kuulata.:)

-frukt- Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mul on selline kogemus, et valeta- ja sind usutaks
> e. räägi tõtt ja keegi ei taha uskuda!


nii ongi. nii hea on elusid hävitada.

no olen kasutanud hädavalesid, luisanud, isegi mesijuttu ajanud, aga et kellegi elu sellepärast hävinud oleks????

minu mätta otsast vaadates seda igatahes näha ei ole.

tõeselt saab vastata küsimusele a la "kas sina sõid viimase tüki kooki ära?" ei - ja? muu on (enam vähem) suhteline:P

Valetamine on tõe moonutamine või varjamine. Seega valetame me kõik ka ennast näiteks meikides.

Lible: "Ja ühte ma sulle ütlen - ei kannata siin ilmas ükski sunnik, kui temale tõtt öeldakse. Aga valeta! Vaata, valeta! Mjah. Siis oled sa õige mees."

Nähh, äkki hakkas natuke kurb. :(