>luuletaja 03. märts 2013, kl 11.08
>
>Saan mina kaa nüüd
>vanaski eas teada …
>
>et olla luuletaja – peab olema kaa matemaatik …
>ikka 89 89 98 98 jne …
>
>SISU POLE ENAM TÄHTIS - RIIM KA MITTE ...
>peaasi et silbid on ..paigas ……
Tegin ju su kuulsa esimese ilmutise siin Delfis ümber ja näitasin selgesti, kuidas on võimalik, et üheskoos on nii silbid, riim kui edasi antav mõte. Vastasel juhul on tegemist tavalise jutuvadaga, heal juhul proosaga, või veel paremal juhul vabavärsiga, mitte aga tunnustatud lüürikaga.
Selle süsteemitu vormi kohta sobib ideaalselt kahemõtteline ütlus:
"Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha"
*******************************************************
L.Koidula
[süsteemne värssluule]
Mu isamaa on minu arm, (8)
kell’ südant annud ma, (6)
sull’ laulan ma, mu ülem õnn, (8)
mu õitsev Eestimaa! (6)
Su valu südames mul keeb, (8)
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (8)
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (8)
mu isamaa, mu isamaa! (8)
Mu isamaa on minu arm, (8)
ei teda jäta ma, (6)
ja peaksin sada surma ma (8)
seepärast surema! (6)
Kas laimab võõra kadedus, (8)
sa siiski elad südames, (8)
sa siiski elad südames, (8)
mu isamaa, mu isamaa! (8)
Mu isamaa on minu arm, (8)
ja tahan puhata, (6)
su rüppe heidan unele, (8)
mu püha Eestimaa! (6)
Su linnud und mull’ laulavad, (8)
mu põrmust lilled õitsetad, (8)
mu põrmust lilled õitsetad, (8)
mu isamaa, mu isamaa! (8)
8-6-8-6
8-8-8-8
8-6-8-6
8-8-8-8
8-6-8-6
8-8-8-8
Heaks süsteemituse (vabavärss) viljelemise näiteks on Nõukogude Eesti kuldsuu Debora Vaarandi vabavärss-tundelüürika (samas kirjutas Vaarandi ka süsteemset riimluulet (värsse), nagu nt. "Lihtsad asjad", "Ööviiul" või "Talgud Lööne soos". Viimasest, värssromaanist "Talgud Lööne soos", kõlbas laiemale publikule siiski vaid selle lõpuosa, millest Valgre tegi laulu "Saaremaa valss" ja mille läbi see värssromaan lõpuks ka suuremat tähelepanu sai.)
D.Vaarandi
[süsteemne (värss) ja süsteemitu (vabavärss) üheskoos]
Nii tuttav on see tareõhk, (8)
nii armsalt isemoodi. (7)
Maas kahiseb ja lõhnab põhk, (8)
kui mitte ükski voodi. (7)
Ju laual seisab väike kuusk, (8)
ju vorstid särisevad ahjus. (9)
Ei linnatuledest, ei muust, (8)
saa olla praegu kahju. (7)
Kui ümber rõõmsat naeru kõlab. (9)
Kui aurab värskelt pestud põrand. (9)
Ja pähklikoored külje all (8)
on põhus lesijal. (6)
[Järgmisest D.Vaarandi loomingust ei saagi aru, kas tegemist vabavärsi või proosaga]
Talv on ilus.
Vaata tüdrukut, kes sulle vastu tuleb!
Veri kargleb põskedes.
Rind paisub suusakeppidele tõugates.
Pikk kael pakasele alasti.
Ripsmeis suur härm.
Isegi õnnetu nõndaviisi,
et veri kargleb põskedes.
Ka õnnetu nõndaviisi,
et pikk kael alasti pakasele
ja rind paisub suusakeppide tõugetes.
Paul-Eerik Rummo
[vabavärss]
Tema on ju meie - väike külmetav järv.
Tema on ju meie - lumi lõdisevasse vette.
Üks väike järv, kes püüab hoida end jäätumast,
hoida ennast ja metsa, mis ta ümber,
hoida maailma oma ainukeses peeglis.
Kuid isegi süsteemitu ja kohati ajuvabana tunduva vabavärsi puhul kehtib siiski vähemalt üks kuldreegel:
"Vabavärss peab olema nii sisutihe, et lugeja tunneks, et riimid on täiesti ülearused" ehk siis põhimõtteliselt peaks vabavärsi IGA RIDA peitma endas (sügavat) eraldiseisvat mõtet, või sillutama tee hiljemalt järgmises reas olevale (sügavale) mõttele...
..või olema lühike ja sügav mõte ilmutama ennast lõpus, vabavärsi viimases reas.
Ja äärmiselt oluline on väljendite ja sõnavalik.
* * * * * * *
“Luuletus sai alguse muusikast, laulust. Kui laul pages raamatutesse, kaotas ta oma viisi, kaotas oma hääle, ja muutus luuletuseks. Seda, mida ennem kuuldi kõrvaga, nähti nüüd silmaga. Luuletus on laulu kõrval nagu tiivutu lind, “nagu haige tiivaga lind”. Luule on nagu jooksja jaanalind või kitkutud kana lendava ja laulva lõokese kõrval. Ainult väga hea või hingelähedane luuletus jõuab ka silmade läbi loetud lugeja sees laulma hakata.”
/Hando Runnel/
Kes ei oska luuletada, see kirjutab vabavärsse.
Kes ei oska maalida, see loob abstraktsionismi.
Üks nn traditsiooniline poeet ütles kord vabavärssi viljelevale luuletajale: "Vabavärss meenutab mulle oma loomult ilma juusteta naist."
Kirjutan sellele valdavas osas (teatud üksikute väheste erisustega) kahe käega alla!