Olgu siis hobuse-aasta puhul minu poolt lugu hobusest.
Hobuse valimine
Chimi valitseja Mo kutsus Po Lo enda juurde ja ütles: “Sa oled juba üsna kõrges eas, kas sa tead kedagi, kes võiks pärast sind hobuste valijaks hakata?”
Selle peale lausus Po Lo:”Head hobust ära tunda välise oleku ja käitumise järgi on üsna lihtne, aga ülihead hobust ära tunda on päris raske - selline, kes ei tõsta tolmu ega jäta jälgi, kes on kiire, ja tabamatu nagu udu. Minu poegade anne sellise tasemeni ei küüni. Nad tunnevad ära hea hobuse, aga ülihead hobust nad valida ei oska. Aga mul on üks sõber, Ching Ho Kao, ta kaupleb küttepuude ja aedviljaga, kuid hobuste valijana ei ole ta minust põrmugi kehvem, kasuta siis teda.”
Vürst Mo siis lasigi selle Kao enda juurde tuua ja palus tal endale üks hobune välja valida.
Kolme kuu pärast tuli Kao valitseja juurde ja ütles, et hobune on nüüd välja valitud ning on teel ühest teisest linnast siia. Vürst küsis, mis sorti loom see on ja Kao vastas, et see on üks hallikas mära.
Kui hobune oli kohale jõudnud, siis selgus, et see oli süsimust täkk. Vürst oli sellest väga pahandatud, ta lasi Po Lo enda juurde kutsuda ja ütles, et sinu sõber on paraja supi kokku keetnud, ta ei suuda isegi värve eristada ega tee märal ja täkul vahet, kuidas saab selline inimene hobuseid valida.
Po Lo kuulas Mo jutu ära, ohkas ja ütles: “Ma ei teadnudki, et ta on nii kaugele arenenud. Sellisel juhul on ta väärt tuhat minusugust ja õieti öeldes, ei saa mind temaga üldse võrrelda, sest see mida Kao silmas peab, on looma vaimne olek. Ta tungib olulisse ja unustab vähetähtsad pisiasjad. Ta uurib seesmisi omadusi ja jätab kõrvale välised. Ta vaatab seda, mida on vaja vaadata ja ei pööra tähelepanu sellele, mis ei ole oluline.
Õieti on ta nii tark,et ta peaks otsustama millegi tähtsama üle kui hobused.”
Kui vürst ratsutama läks, pidi ta tunnistama, et see hobune oli lihtsalt võrratu.
Vikerraadios jutustanud Märt-Matis Lill