N.Robertson ja A.McGill, kaks jonnakat ja aeglast viimse võimaluseni mängijat.
(Tore, kui keegi neid kaitseks)
Mind häirib nende 'läbi vasktoru' minek.
Praegu Fu mängib McGilliga, seis 57:39 Fu kasuks, laual punkte 13, mängus vaid roosa ja must. Momendil käib 4 freim, võit 13 freimi. Võimalusi ju küll veel.
Aga see McGill püüab ja üritab (mängupunkte tal ju loota 39+13=52 Fu 57 vastu) roosa-mustaga kuidagigi snookereid saada, et ikka kuidagimoodi see freim endale võita ja jokutab-venitab-ei jäta järele.
Samasugune on ka Robertson, ühine neil on vaid juuste värv, ei muud ja mulle närvidele käimine. :()