Tuiskab. Mulle sobib vägagi. Saan siis ringi hulkuda ja mõelda omi mõtteid ja mõttetusi. Pärast tööd tegin jalgsi oma 11 km ringi. Mitu head tundi kulus. Lõpuks pime ajas tuppa. Kõigest ei jõudnudki mõelda.

Te jutus, tuleb-tuleb, on väga selged pildid. Mõnus on lugeda. Ka mitu korda.:)

Ei ole siin erilist, istu puu all ja muudkui kirjuta, kogu töö tegid uni ja laiskloom.;-)

Ilmast. Eile õhtul oli paks lumi puuriitadel ja autol, plaanisin hommikul sahkama minna - tühjagi, juba läinud. Naabri kasski jättis jälgi "pika sammuga", ei meeldi talle märjad käpad, va linnakõuts.

Huvitav, kas praegu õues paljajalu käies võtaks ise ka pika sammu või läheks lausa hüpates? Nagu kolmikhüppaja aga märksa pikemal distantsil.
Und pole ma ammu näinud. Vist oma neli-viis aastat. Siis ka seda rehepapi vatravat lumememme. Praegugi sellele mõeldes, mida see tegelane mulises, tuleb muie huulile. Lahe kuju.:)

Nah-jaah, sa magad voodis ja inimese kombel, aga kooguta istudes PC klahvidele langeva peaga maadeldes, ai-vai mis põnevat võib näha.;-)

Pärast raskeid aegu keelasin endale unede nägemise, õigemini mäletamise, kummaline küll, aga toimib täitsa hästi.

Teema pealkiri oli algatajal lootusrikas, kuid nii heitlikku ilma pole vist kaua olnud.

Head K. Pätsi sünniaastapäeva!

Aitah! Head soovid Teilegi sel puhul ja muidu kah!

Tänan Sind!
Aga olgem rõõmsad ja „sinata“ mind, olen lihtne inimene.
Räägin ühe loo luuletusest:

Ettevaatlikult
selg ees
laskub kotipoiss ämblik
teletorni tipust.
Kui ta ükskord alla jõuab,
on maa peal juba minevik

Polegi nagu midagi, aga ma seletan lahti.
Juhtus väga suur tragöödia, see lõi hinge nii segi, et polnudki väljapääsu. Ligi 20 aastat püsis valu, elu muidugi läks edasi, tehti tööd ja söödi-joodi, pesti hambaid, kuulati muusikat ja päevauudiseid, kuid see väga salajane sisemine hing oli katki.

Aeg parandab haavad (armid jäävad) tõesti. Tahtetult, inertsist (selg ees), selgus ühel päeval, et ... saabki edasi elada, ainult et tulevikku maabumise asemel vaatas tuttavate inimeste silmist vastu – minevik. See helge ja muretu aeg, kus õnnetusest polnud märkigi.

Kõik oli unustatud, haihtunud olematusse.
Siiski arusaamatul moel vaatas peeglist vastu üsna vana mees.
Ikkagi tulevik.

Vaatasin kraadi, -4,5 olemas, tuleb vist talv, 24. veebruariks vähemalt.


Lahkasin sellepärast, et läbi lillede :-D öelda, kui kasutu on ülipikk "põdemine" ja kui lühike on üks talve ootav elu.
Luuletus on "Ohvitseride maja" nn lõppsõna, autor J.Sang.

-7 kraadi, tuuletu.
Head Vabariigi aastapäeva!
Mu isalgi täna sünnipäev.
Kui "sina" siis "sina".:). Kuigi need olid vahepeal päris segamini, lisaks Lp. Nii ei oska olla.:D

Eks mu hämmeldus on ka lihtsa inimese oma.
Head ööd, tuleb-tuleb!

Vahel võib ka villast visata, vigurdada veidike, sealt LP.
Olen elanud õnnelikul isiklikul suhtlemise ajal, siis oli lihtsam vahet teha, kas „teie“ oli austuse või tõkesti märgiks. Tänases virtuaalis on parem sinatada.

Ja tulebki külmakest, vähemalt veidikski, pori on tüütu, teeb puht tümaks maa. Vihmapiisk on nüüd külmun’d, tuleb millalgi päikse ja pilvega, siis kui soojaks läe’b maa. Võib-olla juba naistepäeval, tean ta on maias, siis saab kooki moosiga kui suurem seltskond koos. Ahjaa, lilled ju ka.

päev seljataga
kas möödus see kenasti
ei olnud tühi

Mis asi on PC? Olen võhik. Tahaks ka vahel und näha.
:)

PC=personal computer ehk läpakas.

Päev oli kiire, pidi tolmuimejaga [:-)] lund rookima, mis oli naljakas, nii et muie püsis suul, kuid graniidipuru loopimine oli vajalik, sest jää püsib mõned päevad (salainfo) ja kondimurdmine ei ole plaanis, kuigi väikese varba luust poleks kahju, oleks ainult ümberringi hoolitsejaid-nunnutajaid, mida koosseisu koondamiste tõttu - ei ole.

Nädalavahetused on praegu head, kell 2.40 tuleb kanalilt 11 Miss Marple, oi, kuidas mulle meeldib see daam, Agatha Christie muidugi.
On lõbusam „kuutõbine“ olla.

Ilmale vahelduseks tõestisündinud lugu seoses iseseisvuspäevaga.
30 a naine oli vapustatud, kui avas kilukarbi.
Seal olid peadega, puhastamata kilud! Selgus uskumatu kokkusattumus, kodus juhtus olema tema kiluvõileiva isu korral juba liblikaks puhastatud kilud karbis.
Usinad vanemad olnud. Ei oska ju lastele ükshaaval avatud kilukarpi näidata, ei tule selle pealegi! :-D

Huvitav, et inimene, ma räägin endast, unustab igasuguse tõsise põhjuseta elementaarsete asjade nimed ja mugandab ennast slängiga. Släng küll rikastab keelt, kuid ei tohiks seda vähemalt peast välja tõrjuda. Minuga pole varem sellist halba asja juhtunud. Ma olen küll slängi kasutanud teades samas ka asja või tegevuse tegelikku tähendust, kuid nüüd oli mõistus mind maha jätnud. Samas imestan tihti igasuguste värdsõnade üle, mis kunstlikult tekitatud, justkui mingi preemiasaamiseõhinas, ja ka välja kuulutatud, et just nii on õige, nagu oleksime aastakümneid ehk ka sadu koguaeg valesti rääkinud ja koolis õppinud.
Mul on häbi enda pärast. Et ägestusin.

Sa oled nii nobe kirjutama, et seni, kuni ma oma lookese valmis sain, oli sul juba uus kirjatükk masinasse torgatud.
Too naine võib-olla arvaski, et kilud on sellise väikesed peata-sabata lestakesed, mis hulbivad kuskil Läänemeres ja Atlandil lainetes.
Mõista-mõista, mis see on - kõhualt roosa, selg hõbemust?

:::)))

Film vaadatud.
Ma olen poolkogemata õige nime valinud, muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb :-), natuke puhkab ja tuleb jälle!

Mis selle slängiga nüüd nihu läks?

Kilulugu on situatsioonikoomika. Vastne ema oma vastses kodus otsustas kiluvõileibu teha, ilus ju! Ta pole vurle ega vinguja, oli tõsiselt arusaamatuses, et karbikilud on peadega!

Mina olin korralik mats, seda juttu kuuldes, ei saanud kuidagi olla lõõpimata ja narrimata, teisel varsti nutt kurgus, mina jorran edasi, eputan kah veel, et mina roogin karbitäie kilusid 5 minutiga.

Tänane öö mokas niikuinii, otsisin külmikust kilukarbi, võtsin kella pealt aega ja -
32 kilu sai liblikustatud 19 minutiga. Pean nüüd patukahetsuseks helistama ja avalikustama oma vale.

Slängiga ei ole midagi nihu. Nihu oli mul peas midagi, sest taipasin nii rumalalt küsida selle pc kohta.
Kiludest arvasin, et tegu oli sinisilmsusega - kilud on elusal kujul sama sugused kui liblikustatud, piima ja leiba saab poest, makaronid on kuivatatud põllutaimed jne.
Tere hommikut:)!

Pean oma unerežiimi normaalsemaks saama, veider hommik, kui päev juba pime. :-D

Küsimine pole kunagi rumal! Ainult vastused võivad rumalad olla.

Minu pea vehib kahele poole kui kutsikal, kes tahab vasakult palli ja paremalt vorsti. Kuidas seda kõnniteed nüüd puhtaks tegema peab, kas kulbi ja ämbriga või labida ja jäärauaga, äkki hoopis luuaga? On alles ilm!

Head vastlapäeva! Vist viimased pikad liud ja linad. Loodetavasti ei lõpe need porilombis. Ja siis ta läheb. Läheb.

kuhu jäi talv mis tuli
kuhu jäi lumi mis tuli
kuhu jäi tulija kes tuli

❤

Aastaajad vahelduvad, aga mõni asi ei ole muutunud.

❤

Pole kuklit toodud, jonnin. Head vastlapäeva!

Kuulsin just Jaagupi "13 sammu", meeldis.

"Luulenurgast võib seniajani ju neid pärle meelde tuletada. Ainus häda on selles, et uusi pärle ei tule kusagilt juurde."



Kus see luulenurk siin asub?

Unetute nurgakese teemasid on 54 lehekülge. Mine otsi nendelt endale sobivad teemad ja loe sealt.

et pole vaja kõiki 54 lk läbi lehitseda, "sügisene luulenurgake" on siinsamas, momendil kõigest 7 rida allpool.

Nüüd tulevad juba lumekellukesed maa seest välja.:-)
Homme algab siis lauluvõistlus, minu eelistus on I. Linna, kuid paremini lööks läbi mingi lavašõuga laul.

Lund võib siiski veel tulla, oli see 2011 või ??? tuligi märtsis tublisti lund.

Ega see saladuseks jää, juba maikuus on kõik teada.:-)

Mul oli hommikulgi maa taas valge. Paraku on nüüdseks juba osaliselt lumekirme ära sulanud ja tumedad eilsed laigud vaatavad mulle otsa.