Mis jutud täna tulevad, kas tõsised või lobajutud? Või ei tulegi midagi.

Sulle meeldivad nuputamisega seotud ülesanded või ajude ragistamine, ei ole ise selle ala proff.
Aga teiste teravmeelsusi loen hea meelega. Ehk leiad väärilise vastase, ootame.

Vahel meeldivad jah. Peaks Neutrali mänge jälle vaatama, kevadel jäi seal midagi pooleli.

http://neutralxe.net/esc/index.html

Millest siis nüüd rääkida. Kas kardaksite, kui keegi lubaks teil näo segi peksta? No mitte mõni memmepoeg, vaid selline suht kõva mees. Mul on praegu selline seis.

Olen küll võimatu argpüks. Kardan tonte, täiskuud ja veel paljusid asju. Luust ja lihast inimest miskipärast ei oska väga karta.

Mina kardan ikka kõige rohkem inimest. Eriti üksikus kohas.

Jah, eks inimesed või ka mõnikord halba teha. Ikka lollusest, mitte kurjusest.

Eks neid ole igasuguseid, tuleb valida kohta, kus elad ja mis teid pidi käid.
On palju sõbralikke inimesi, ärplejaist tuleks end eemal hoida.

:-) Mis selles täiskuus karta on?

Kurjuse all mõeldakse vist ajuvaba võimutungi. Ei tea kah, võibolla on midagi muud.

Milliseid mõtteid sa täna ei mõtle, diip?

Aga kui täiskuu pähe kukub?

Et nagu Asterixi koomiksites oli külaelanike suurimaks hirmuks taeva alla kukkumine?

Midagi ähvardavat selles täiskuus nagu on. Üldse kosmilistes objektides.

Ei saa selgesti aru, mis mõtteid ma ei peaks mõtlema?

Ei peaks mõtlema nukraid ja tujutuid mõtteid, ikka särtsu täis ja lootusrikkaid tuleks mõelda.

Võibolla tuleks jah, aga... Mul on ikka nii, et kui kõik on nagu selgeks mõeldud ja puha... Siis tundub, et põrgusse kõik see. Liiga ümmarguseks läheb.

Mina ei mõtle täiskuust
ega lume all nõtkuvast haavapuust
Veel ei mõtle ma praegu tööst
ega akna taga olevast ööst
Ei mõtle ma koeranähvitsaist,
Ega kassipoegadest armsaimaist
Pole mõttes mul suusa- või uisurajad
ega linnades asuvad suured maja
Lõppkokkuvõttes mul polegi vist
mingeid mõtteid suuri või väiksemaid...

Koolis oli juttu, et leiaks vaid toetuspunkti, siis võiks Kuu eemale lükata. Kujutasin seda ette nii, et olen sõrmel püsti jalad taeva poole ja õhus, st jalgade all on raudplaat, mis see toetuspunkt siis oleks, väga koomiline kujutis Kuu eemale lükkamisest. :-)

Täiskuud peaks vist lunaatikud pelgama. Kütavad teised vaesekesed mööda katuseid ringi ja mine tea mil talvise libedaga jalg vääratab ning tasakaal kaob.

Ta on lihtsalt nii paganama suur. Suurus ikka ju loeb, eks;)

NG kanalilt nägin „Mõttemängude“ dok-is katseid tuju parandamiseks.

Need olid uskumatud: tõsta käed 45 kraadise nurga all üles, pinguta lihaseid tugevasti, näole suur naeratus, jalad harkis seisa pisut kõigutades end vasakule paremale, mingi 1 minut nii ja tulemus on, et petad oma mõistuse ära.

Läbi füüsise saab aju rõõmuimpulsi ja paariks tunniks läheb tuju paremaks, selles katses läks küll.

Rõõm on muidugi tore:)

Täna just mõtlesin, mis on millegi mõte. Hedonismis tundub midagi valesti olevat. Lihtsalt mõnu ja häda. Aga näiteks armastus... See on seos, millest võib ka peamiselt häda tulla. Samas annab see elule mõtte. Mõte vist on millegi tunnetatus. Kui keegi sind teab ja tunneb, siis on sul mõte.

mis kiunud siin ahv? on keegi küsinud sinu arvamust, ahv?

Head ööd teile, kuu-uurijad!:D

Head ööd!

Kas arvamust niisama ei või öelda?

Kuidagi vähe on, kui vaid maiseid naudinguid taga ajada...

Pärt ütles, et kõige vaimsem valdkond on muusika.
Et helide võnkumine ei piirdu Maaga vaid läbib Universumi.

Armastus, muusika, usk (rohkem ei plahvata kohe) need on midagi suuremat ja lootustandvamat.

Ma vist pole nii vaimne. Ei mõista hästi. Usus vist on jah midagi.

Kuidas on selle tondikartusega? Lapsed oskavad kirjeldada kolli, keda nad kardavad. Suured kardavad lihtsalt Hirmu sageli, mina teen hirmuhetkedel aktiivset selgitustööd enesele.

See on midagi varjatut. Tonte pole ju näha. See just ongi nende puhul hirmus.

Usk. Ega see pole ainult jumalasse puutuv. Usk tulevikku, usk looduse tarkusesse, usk oma lähedaste truudusesse (mitte ainult elukaaslase omasse), usk enda arukusse, usk „et midagi on veel“-isse. :-)