lulletus ise kirjas jäi maha... hea siin teda vaadelda kui meistriteost:) kummalised need veevalajad:D
muidugi on kenam eesti keeles kõik ja kodumaa ja rahvus ja puha:D aga näed, mulle meeldib see luulemees, andekas värvikas kuju see juut:)


Зимняя ночь

Мело, мело по всей земле
Во все пределы.
Свеча горела на столе,
Свеча горела.

Как летом роем мошкара
Летит на пламя,
Слетались хлопья со двора
К оконной раме.

Метель лепила на стекле
Кружки и стрелы.
Свеча горела на столе,
Свеча горела.

На озаренный потолок
Ложились тени,
Скрещенья рук, скрещенья ног,
Судьбы скрещенья.

И падали два башмачка
Со стуком на пол.
И воск слезами с ночника
На платье капал.

И все терялось в снежной мгле
Седой и белой.
Свеча горела на столе,
Свеча горела.

На свечку дуло из угла,
И жар соблазна
Вздымал, как ангел, два крыла
Крестообразно.

Мело весь месяц в феврале,
И то и дело
Свеча горела на столе,
Свеча горела.

/Б.Пастернак/

Pühha mürristus, või seesugused luuletused on seesuguses ettekandes You Tube's olemas?!
See näitab minu mannetuse suurust siinses keskkonnas.

Aitäh, veevalaja.
120 postitus näitab, et minu oma läheb lk algusesse, siis teised ei viitsi vaatama minna ja mina saangi /sisiseb kadedusest/ omale hoida. :-]

Luuletus võib olla, ära linki pane!

Ahaa, et ehmatasin rahva ära oma kadedusekarjatusega?

Me oleme trobikond linde,
mis moodustab ühise rinde.
Ei roomajad aima, kui kena
on lennelda parvedena.
On tugev me tiibade tuhin.
Laul kihutab ees ja meid juhib.
Ei roomajad hooma, kui kena
on tiirelda vabadena.
Ei tunne me hirmu, ei häbi
ka taevastest tungides läbi.
Kust roomajad teaksid, kui kena
on tõusta meil uljastena!
Me punume põnevaid pesi
ja nendime tasakesi:
"Ei roomajad adu, kui kenad
on linnud, kel hinges on kevad."
/kuu 2012/

märtsikuus küll seda tunnet pole, mis Nostalgiku valitud luules. minu jaoks ongi märts roomajate kuu:D
ja nagu ikka, ühel luuletajal selle kohta ka oma arvamus:)

Душа

Душа моя, печальница
О всех в кругу моем,
Ты стала усыпальницей
Замученных живьем.

Тела их бальзамируя,
Им посвящая стих,
Рыдающею лирою
Оплакивая их,

Ты в наше время шкурное
За совесть и за страх
Стоишь могильной урною,
Покоящей их прах.

Их муки совокупные
Тебя склонили ниц.
Ты пахнешь пылью трупною
Мертвецких и гробниц.
/Б.Пастернак/

Nostalgik, kõik elavad Märtsi üle, ei ole keegi ehmunud su kadedusekarjatusest:D
selleteemane lugu kah, musikaalne luule on ka luule:)
https://www.youtube.com/watch?v=jKB5CMVG7To

Linnuparved on kevade tunnus. Leidsin selle "Luule- ja jutunurgake:)))" luuletuste hulgast. Ilus mõte, sügav.

Tänu sulle, seiklen You Tube's. :-) Üks häda on, prillisangad ja kõrvaklapid panevad kõrvad valutama.

Ei usu, et eestlane võib niimoodi oma rahvast maha teha.

Ainult labased venekeelsed salmikesed.

Araabia keeles tulevad kondlsti järgmised labasused ja ilkumised.
Multikultitolerast moosimadu ka oma reeturinägu näitamas käinud.

Seal kus ta praegu oma liberastivalesid kirjutab on ta kõik tõelised patrioodid ära blokkinud, laseb ainult kiitvaid kommentaare läbi.
Küsin siis siin: kas ta unistab sellest, et ta tütar mustade ja pedede poolt grupivägistatakse ja siis nuga saab? Millestki muust ta unistada ei saa. Talle ju meeldivad pagulased, need on kõik nii nunnud.

Miks ei sobi olla hingeline? Mitte sõbra pintsakuõlga täis tatistada ulgudes, vaid olla tundlik?
Sobib hästi ropendamine, rusikaga äsamine, väljanaermine, mõnitamine... Ei tea. Kummaline.

Kuulasin Andrei Lõsikovi ära, see muusika on vist plaadilt, seal priksutas ühes ja samas rütmis, tundus veider, kas laetakse üles tänapäevast muusikat plaadilt? Liiga tõsiseks võtab.

Mine ära minu teemast kremli käsilane.

jumala eest, ükskõik kuhu vaatad, on ilm segaseid täis:D
luuletus oli väga armas, Nostalgik, aga kuidagi ei haakunud meeleoluga veel. maikuus on see õnnis tunne, tead küll, sai eespool selle järele õhatud:D
minu meelest peaksid sellised kommid nagu "Nukker tõde" kirjutas, rippuma kõige tähtsamal kohal siin "Feministide nurgakeses" - seal saab adekvaatseid vastuseid ja suund on ka õige:D
ohjahh... ja samas sa Nostalgik ära kõike väga südamesse ka võta, sest need ei ole kõik nii tõsised kui näivad, need lood. need on haakuvad märtsi plirt-prlärtsiga ja parajad oma kohal, kui meel veidi morn. vahel on päevi, kui Päike ei rõõmusta ja Kuu suudab oma külma kumaga kõiki varjud tontideks teha, mis mõne tühja peakese laoslollust täis ajab:D
https://www.youtube.com/watch?v=5Q-qzjM3PWc

... tunded on üheaegselt rõõmsad ja miskipärast ka kurvad...
Lõbus lauluke.

Eesti Laul ei lase kirjutada.:-D

nagu võidulugugi:D ilus aga kurb, rõõmus ja samas nukker, kõlab hästi ja lauljad on ilusad:)
kuigi mulle meeldis see ka:)
https://www.youtube.com/watch?v=mfB2jzLNArc

Lemmik oli Ivo Linna, vanus selline, et meloodiline meeldib.:-) Koit ja Laura meeldisid samuti, nii pole minus pettumust, tore. Hoian Kiievis neile pöialt, et nad lõppvooru pääseks.

Püüan tõlkida (viletsalt, sest pole ju tõlkija) M.Prišvinilt üht mõttekillukest, kui tehtud saab need mõned read, panen lugemiseks välja.

Lisaks sellele, et nende maja-muuseumid B.Pasternakiga
on mõlemal Odintsovo rajoonis (44,1 km vahemaa), on nad mõlemad veevalajad:
M. Prišvin 4.02.1873-16.01.1954
B. Pasternak 10.02.1890-30.05.1960

Pasternakki teavad paljud, Prišvinit ei tea suht keegi, tutvustan raasukesega.:-)

Ivo on Staar, selles pole kahtlustki! sattusin ise selle ürituse päris lõppu nägema ja täit ülevaadet ei saanudki. meeldis see armas lihtne lugu, kuid võitjagi lugu oli hea ja sõnumiga:) pole väga suur selliste ürituste fänn, muusika kohta on mul oma arvamus:D

Prišvin... pole kuulnudki! või mine tea, äkki lapsena sai mõni ta looduslugu läbi loetud, neid oli ju virnade viisi, mida sai loetud, ehk sattus sekka ka mõni tema tõlgitud lugu:) ei mäleta enam. noh aga peaasi et veevalaja!:D

nomaeitea... kaua Nostalgik tõlgib? lubati mõttekillukest siin avaldada, Prišvinilt? oleks põnev lugeda, mis kild sealt tuleb:)
ooteloona kasutaks ilusate poiste mõttekilde:)
https://www.youtube.com/watch?v=dGw3w_njQ4g

Eks ta valmiskirjutatud on, kuid... loen ja kahtlen, kas mõte üldse säilus. Vene keeles ei ole kodu ega varbaid, kuid nagu sa tead on ta ikka väga rikka sõnavaraga. Olgu.

Prišvin, vene kirjanik, kes oli saatuse tahtel oma silmadega näinud ja hingeliselt üle elanud massipiinamisi, -tapmisi, orja- ja sunnitööd. See mõjutas teda sedavõrd, et ta eraldus ühiskonnast, filosofeeris inimsuhetest enamasti läbi looduse, nii sündisid tema jutustused.

Nõukogude ajal oli temagi ebasoosingus, nagu paljud. Peale nõukogude korra lagunemist paigaldati maja-muuseumi seinale tahvel, kus olid sõnad „imeline vene kirjanik“, see oli üsna täpne iseloomustus.

veevalajad ongi imelised!;))
ja otseloomulikult ka Kaksikud:)

tõlkena on raske jah edasi anda,- sai juba eelpool mainitud kuidas üritasin Pasternaki luulet ümber mõtestada eesti keelde, mis ei õnnestu mitte kuidagi -, ehk on Nostalgik natuke hakkajam ja imelisem ning suudab seda Prišviniga teha:)
tuleb nagu tuleb, sest mõttekildu on kergem edasi kanda kui nii keerulise mõttekäiguga luuletajat.
lugesin isa ka natuke ta kohta, täitsa põnev teada inimestest, keda varem ei teadnud:)

(sulgudes on mu kahtlused)
Raamatust "Meelespea", 1968

Milline õnn! Kohtasin metsa-aasal karikakart, kõige tavalisemat „armastab-ei armasta“. Selle rõõmsa (helge, võrratu) kohtumisega seoses meenus mulle taas mõte, et mets (avab oma süle) avaneb üksnes neile, kes oskavad tunnetada tema elanike vastu hingelist tähelepanu.
Nagu see esimene karikakar, kes nähes möödujat mõistatab: „armastab – ei armasta?“
„Ei märganud, läheb ükskõikselt mööda: ei armasta, armastab vaid iseennast. Või nägi... Oo, milline rõõm: ta armastab!
Ja kui ta armastab, siis on see nii hea: kui ta armastab, siis ta võib isegi noppida (murda)“.

ilus!
mõte jõudis väga ehedalt kohale, oled hea tõlkija ja ise ka hingeline inimene järelikult, kui oskad nii kenasti mõtte edasi anda:)

Jaa-ja-jaa, määrid mett mokale, pole mõtet, mul pole raha. Nii öeldi meie kodus, kui keegi - sageli mina - pugema hakkas.

leidsin jälle ühe õrnaõielise luuletuse netist - neid on tõepoolest palju ja ilusaid, ise ei peagi muud tegema kui naksama kinni ja siia poetama:D

Kastekee

Tõuseb hommikune päike,
udu puudutamas maad.
Öisest vihmasajust väiksest,
kosutust on loodus saand.

Vastu päikest, silmad vidus,
vaatan - sillerdavad veed.
Kes küll karikakrail sidus,
ümber õite kastekeed?

Ainult teile tehti need,
õrnemad, mis klaasist.
Imetlen neid veel ja veel,
varavalgest saati.
/Anni/


võitjate ja parimatest pajatav lugu ka:)
https://www.youtube.com/watch?v=CcYWCe1cIg8

Nostalgik, ole nüüd - veevalajad on kõige otsekohesemad üldse kogu sodiaagis. kui mulle poleks meeldinud, oleksid sa saanud tuld ja tõrva:D
meeldis, ja väga! ja mis raha? pole siis või?:D mis ma sellega teeks, kui sul oleks? mul on, ära põe!;))

Enne pikaliheitmist - pall tagasi - ise vaatan lingid üle.

Oskasin üsna vanaks saada olles veendunud, et kirjaniku elulugu pole oluline selleks, et tema raamatut lugeda-hinnata.
Praegu olen surmkindel, et alles siis saab üleüldse mingist mõistmisest juttu olla, kui tead autori elust nii palju kui võimalik.

Kersti Merilaas Kohtupäev (1978)
Mis nukker nuuksatus,
mis raske ohe?
On mere kohal pilv
kui hiigla lohe.
Ta poole pahisedes mõõnab voog.
Ta londi langetab.
ta mere tühjaks joob.
Ja mere põhjal lagedal,
veekasvest kaetud,
see kõik saab jälle nähtavaks,
mis mere põhja maetud:
su nuriteod,
su vaiksed mõrvad,
su sikusõrad,
su eeslikõrvad
on seal su ees...
Ja uuesti kõik jälle kirja pandi.
Ei mingit unustust,
ei mingit andeksandi!

ei tea, ei tea... minul jällegi vastupidu - köidab ainult looming - tihti pole need saatused neil just kõige paremad, aga mida loovad, see on ülim. seepärast ma jätan nii mõnegi kurva saatuse vahele. parem on tiirelda kõrgustes, kui roomata ja poriga end määrida, mis pole mõeldud minu määrimiseks. selleks nad ju kuntnikud ongi, et meid - lihtsaid ja tavalisi inimesi - endast kõrgemale kanda:)
öö tuleb tuuline, tormab mis kole.
rahustav muusika ja piinatud geniuste looming toob hea une:) /ilmselt mõnele siiski unetuse:D/
https://www.youtube.com/watch?v=B6LhWbQthAI

Enne guuglit oli ka raske elulugusid lugeda, nõukaaja elulugudes oli kommunistlikust ülesehitustööst rohkelt juttu, muu polnud tähtis. :-)
Vist nagu kõigega siin ilmas, kõik variandid on võimalikud.:-))

Juurdlesin üle.
Minu elulugude jutt lähtus K.Merilaasi luuletusest.
Ma tean, kellele ta andeks anda ei saanud. (Ei ütle)
Ja arvan, et ehk on selgemini mõistetav öeldu, kui on teada tagataust.

Nostalgik, ütle ikka!;b naisluuletajad on väga emotsionaalsed, minu meelest.
ses suhtes on huvitav minu jaoks küll, kes on nt luuletaja - mees või naine, sellest ka luuletuse taust, kõla ja rütm ning sisu:)

Lõpp

Ma ootasin Sind sellel külmal päeval.
Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea:
ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval.
Ei, vabandama tõesti Sa ei pea.

Kõik otsustati väljaspool meid endid.
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii.
Kõik otsustati. Väljaspool meid endid.
Ma teadsin, Sa ei tule nagunii.

Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud,
kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid.
Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud.
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
/Doris Kareva/

isiklikult eelistan meesluuletajaid, kuna minule tundub, et seal on vähem emotsioone ja rohkem jumalikku sädet n-ö:)

Sonetid

Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita?
Kuid sul on armsam, püsilikum laad.
Järsk torm võib maikuus puudelt pungad niita
ja suvi ainult viivu ehib maad.

Liig kuumalt paistab vahel taeva silm
ja tihti tuhmub tema kuldne jume;
kui loodus tujutseb, kui muutub ilm,
on helge ilu ilutu ja tume.

Kuid sinu suvele ei tule kadu
ja iluga sa ühte jääma pead,
ei hoople surm, et rändad varjuradu, -
sind igaveseks teevad värsiread.

Sest kuni näeb veel silm või hingab rind,
värss elav on - ja elus hoiab sind.
/William Shakespeare/

D. Karevast ma ei saa rääkida kui naisest, ta on Poeet.