tere taas, Nostalgik!:D väikesed lapsed armastavad võõraid tänaval teretada, mina teretan alati vastu, sest see on nii armas:) maal vist tunnevad kõik kõiki, imelik oleks teretamata jätta.
see nüüd küll armastusluule polnud, Nostalgik. üheöösuhted peaksidki jääma ühte öösse, mitte aastaid vinduma ja vaimu närima ning keha närtsitama:)
ma leidsin ühe kummalise luuletuse, armastusest haigetele:D
Sappho
Tundub mulle taevaste väärne see, kes
nii su vastas istuda võib ja aina
vaikselt kuulda armsamat häält maailma
kõikidest helidest
ning su värsket naeru, mis, taevad hoidku,
nii mul hinge ehmuma sunnib õnnest,
et kui näen sind hetkekski vaid, ei oska
silpi ma öelda.
Katkeb hääl mul, jooksleb kui kergeid leeke
selga mööda - terveni neisse mattun,
pilk ei näe ja kõrvades äkki miski
voogab ja peksleb.
Niiseks tõmbub laup, nagu haige vappun,
kõiki liikmeid harab mul kuumav rambus,
kõrrest väerim endale tundun nõnda,
ootan kui surma.
Kõike siiski julgema peab, sest...