nagu ma siin aru sain valitses kurjus selles metsas ja see oli täitnud kõik sealsed asukad. Väga kurb lugu tegelikult :D

Sellisel juhul, Liis saan ma sinust aru küll. See on traumaatiline kogemus, mis sind paaniliselt usse kartma paneb.

Samas, RR, tõesti, sinu maailma on masendav... kui näed kõikjal vaid neid, kes annavad peksa või saavad peksa.

kui aus olla siis ma ei viitsi sügavuti mõelda selle loo üle mida sa Raivo kirjutasid, küllatki vägivaldne ja kurjus valises kogu maal. Mulle ei meeldi kurjus ja vägivald, pole eales kellegile paha teinud ega halba soovinud, sest elus on tavaliselt see asi, et kõik tuleb sulle endale pumerangina tagasi mis teisele teed. Seda on mulle elu näidanud ja nüüd valin ma väga sõnu ja talitsen oma mõtteid, et mitte eksida selles suhtes.

Mina seda lugu välja ei mõelnud, lihtsalt edastasin lugemiseks

headusega pidi palju rohkem saavutama kui tooruse ja jõuga.

Mul on muidu ilus elu panter, ei mingit masendust. Aga eks rikastel ongi ilus elu:)

Sa Liis ära võta kõike südamesse, mis ma kirjutan

ka selles loos öeldakse, et ka rikkad nutavad:)

teeme nii Raivo, ma ei võta südamesse, mis sa kirjutad :)
Raivo olen nõus et rikastel võib olla ilus elu ja neil pole millesti puudus, kuid siiski, kas hing ei ihka vahel vabadust sellest rikkuse orjusest ja olla vaba nagu lind.
Mina olen vaene, kuid rikas vaimselt ja mu hing on vaba ja pole seda rikkuse koormust turjal, see võib ju ka vahel raske olla.
Muidugi kuidas kellelgi, võib olla sina praegu ei tunne seda raskust, oled noor ja edukas, kuid aastad mööduvad ja noorus kaob aga jah olgu siis sellega nagu ta on.

jah kahjuks on tihti öelnud väga rikkad inimesed, et nad on õnnetud ja üksikud.Ja kindlasti nutavad ka rikkad. Kui mõelda kui palju energiat läheb neil oma rikkuse hoidmise ja turvamise peale. Ja kõige hullem on ju tegelikult see, et kui ustavad saavad olla neile armastatud, kas nad on ainult raha pärast või nende endi pärast.

RR, selle kohta on üks hää vanasõna: "Ära hõiska enne õhtut".
Kes teab, mis elu tuua võib ja mida teha... ühel hetkel oled laineharjal teisel hetkel käpuli poris...

õhtust!
ma saunast tagasi, mõtlesin, et piilun natuke, mis unetud teevad laupäeva õhtul....loen siis natuke eelnevat..

olgu nii, ei hõiska

ma ei tea palju te peate lugu piiblist, kuid seal on üks väga hea salm ja sobib siia " Ma tean, Jehoova, et inimeste tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu ! "
Me tõesti ei tea mida toob meile homne päev, kas rõõmu või kurbust ja kaost või rikkust. Sellepärast on arukas olla rahul sellega mis meil on .

Rääkisite siin ennist marutõvest... jube ebameeldiv seik mul sellega elus. Pole kunagi tahtnud ühtki looma tappa, aga korra elus pidin ühe marutõbise kassi küll loojakarja aitama...:(
Olin siis vast ehk kuskil 14-15 a vana, kui mu vanavanemate talu õuele tuterdas üks imelik kass, kes tuikus ja oli apaatne, ei kartnud ketis olevat ja meeletult haukuvat koeragi. Samuti märkasin, et suu ümber oli tal vaht. Eks ma teadsin muidugi, et kevadine aeg ja oli hoiatatud marutõve eest ka. Koer oli küll süstitud, aga ikkagi olin pisut pabinas, et mida selle kassiga teha. Oli teine maha istunud koera keti ulatuspiirkonda ja koer lõugas ka oma hääle kähedaks ning tundus, et tõmbab keti khe puruks ning kassi ka...

Kuna olin sel hetkel üksi kodus, ei jäänud mul muud üle kui see kass sealt minema saada. Minu teadmist mööda oli see marutõve viimane faas, kus enam loóma päästa ei saa. Seega ei jäänudki muud üle kui võtta labidas ja virutada sellega kassile. (Uhh, seda on jube isegi tagantjärele mõelda, et suutsin seda üldse teha). Mina, kes ma olin alati loomadega sinasõber, pidin tegema midagi sellist... Endal oli nii hale sellest kiisust ja süda tilkus verd kui ta labida peale võtsin ja eemale põllule viisin.
Jube elamus igatahes....prrrrr.:((((

Liis, väga head sõnad oled leidnud.. teine mis mulle meeldib /täpset sõnstust ei mäleta/ aga et anna mulle nii palju et küllastusest ei läheks uhkeks ja puudusest kurjaks ja õelaks.. midagi sellist oli:)

Aga ma nüüd kaon siin teie seltsist. Rikun tuju mingi juraga ja ei püsi teemas. Õhtut head!

Jah Anita Piiblis väga häid ütlemisi eriti Õpetussõnades.
Panther usun , et see oli sulle väga valus kogemus, eriti veel lapsena, kuid sa tegid õieti, sest see kiisu ohustas kogu teie peret ja vahel tuleb elus teha valusaid valikud, kuid vajalikke :)

panther sa ei riku kellegi tuju ja sul pole vaja kuskile minna, miks sa nii üldse arvad. Meil pole ju üldse mingit konkreetset teemat, lihtsalt vestleme ju.

ma ei tea..ainult välimuse järgi looma hinnata ei saa..ehk oli kass hädas, midagi muud häda, tuli abi otsima ja sai labidaga pähe.. kas sa tal pea ikka otsast lõikasid panther?

aga ehk on panther veterinaar, tunneb asja..kes teab..

ei tea kui suureks on torm paisunud tallinnas ja mujal aga minul on see tuul vist hakanud tuba jahutama ja paistab, et mingil määral on ta ka juba siia jõudnud sest tulle kohinat on natuke kuulda.

siin möllab, aga mitte rajult..päeval paistis päike, isegi niitsin muru..nüüd vihmasabin ja kaminas ulub tuul..ei midagi hirmsat:)

jah, tuult ja vihma juba on. tormi veel ei tunne.

marutõbe puhul on vaht suu ümber üks tundemärke, selleks pole vaja olla loomaarst Anitake ja ka muid tundemärke, niisugune loom on väga ohtlik sest ta võib rünnata ja tema süljes on marutõve pisikud.

loomal võivad vanadusest hambad haiged olla ja mida kõike veel..tuleb helistada loomaarstile ja küsida mitte lambist labidaga pähe virutada..kuidagi sadistlik mu meelest..

mulle meeldib tormine ilma, eriti aga äike :))) kuid praegu ta kül meil veel nõrk ja tuul ainult on toa külmaks teinud aga ei viitsi nüüd öösel kütma ka hakata. Eriti ilus on tormine meri, mari saab seda nautida ilmselt ja ka need kes tallinnas elavad.
Vanasti kui tallinnas elasin ja viimsis siis sai ikka tormi ajal mere ääres käidud, vägev oli !

Liis, kus sa seal viimsis elasid..see suht kallis rajoon..oli sul seal üürikorter?

Ahh, Anita, kui sa tunneks loomi ja teaks nende kohta rohkem, siis sa ei ajaks siin sellist juttu. Mul lähisuguluses 3 loomaarsti. Küll ma juba teadsin millega tegu. Arvad, et tegin seda hetke ajel? Ei teinud, ootasin oma tund aega ja jälgisin kassi. Ta vaevu veel elas. Hingeldas ja ajas suust ainult vahtu välja ja millised olid ta silmad... Ei olnud meeldiv vaatepilt... aga jah, veterinaariaga olen tuttav küll omajagu. Omal ajal tahtsin seda õppimagi minna... õnneks ei valinud seda rasket elukutset endale.

Aga jõudu teile. Saan aru küll, et olen kellelgi pinnuks silmas. Ööd kõigile lõplikult!:)