Kiski ütel siin, et maailu põlegit igav. No kos tas igav saa olla, meitel põle aiga igavust tunda. Üits tüü aab tõist taga. Nüüd kevadine aig, vaja maad harida ja vahepial kaeda, kas nu mätta oo joba kuiva, et siss saass üitskõrd koa konte siruta sääl mätta pääl, ilma et piass pelgama püksitagusmenti märraks teta.
Saman, mool põlegi enäm vist üttegi kõrralikku mätast tii viiren allen, sest mede Märt, kes talvel teid hüüveldas ja lumest puhtass aas...no tollega juhtse üitskõrd immelik luggu.
Mool oo' üits naaberdis maal säänne, et too korjass keik see vana sovhuusiaigse kombaini ja massina kokku umale huuvi pääle, kollektsinäär noh, uma meelest, tahtse muuseummi teta endäl. Käis umal aal keikse majapidamitse läbi ja kaes perrä, ega't koskil miskit rauakraami vai tehnikavärksi põle. Korjass kokku ja tegi tõistele hääteo, me es piagi siss isä seda kola koskile vedima hakkama. No taal iks olle ka üits vanaaigne rehepessumassin Thermaenius ja pisike traktor Deering olleman. Nundega to vanapapi käis suviti demunstreerman kudamuudu vanal aal vilja pessti. A umal taa'l sahka ikkegi põlnd ja ainus miis meil sahaga külä pääl oo Märt. Naabrimiis olle iks na kooner miis, et es raatsi Märdile raha massta too iist, et tii lahti lükatass. Pakkse Märdile paar putlit kesvamärja tüü iist. Nu Märt va kõri meitel tiada joba keigil külan. Visass viil enne ruuli istmist endale kohe klaasitäie enge alla, et siss tüü läeb kiirembini, aga kos tas läits. Tutkit. Oless tu joodav ollu puhas kraam, oless keik kõrran, a naaberdise vanamiis olle uma juubelist järgi jäänu pooliku pudelipera vist segi kallanu ütte pruuni värvi putlisse, mille siss Märdile sisse jootse. Märdil lätsiva silma kohe kõõrdi ja kut kiigi näinu oless, siis auru lasi kõrvadest välla. Nii õuudne ollu sii jook ta miilest, isi ta pärast rääkse keigile. No kut tollest kangest kraamist silme eest ollu pilt ää sõitnu, siss Märt roolse iks edesi. Üle moo põllu ja tiiviire. Sääl, kos tii pidi ollema, sääl olleva iks hange edesi. A sii iist olle kest moo põldu illos tii lahti lükatu. Kitse ja jänese saiva tuda müüda mool ulk aiga aian õunapuid käia süüman. Hää, et Märdil oidu olli enne mo maja pidurit tallata, sest ta perast ütli, et es olle kindel millise tii piass valima. Nägi ta jo kolme maja kõrraga, kartse, et ei seida õigest kohast läbi. Nu ja mool maja nuka man suur jämme puu ka kasvaman. Tolle puu peräst es süanda kah Märt riskeerida.
Nüid kut lumi lännu, oo suuremp osa tiiviirt ää ööveldatu koos mätastega mudugist mõista. Jutt jummala õige, mua ütle.