Tuu om tõeste
väegä hää
käsi käen
ja sülen pää
süämekese üten rütmin
engekese kuumas kütsid
olgu vällän sui või tali
armastus om ikki vali
Tuu om tõeste
väegä hää....:)

Kui palju neid õnnelikke armunuid ja teineteise leidnuid siin nurgas on ka?:) Oma kirjutatud loo lõpetuseks tuleb mul hoopis mingi suurem pulmapidu maha pidada vist.:) Raivo käristab jälle kõigile välja... arve esitab pärast kõigile osalenutele.:))))))

Unistuste tuhast tuleb selgus,
valgust annab põlemise leek.
tunneteta elamise kergus
mõistmise
vaid raskemaks meil teeb.

Julgus jätta sissekäidud rada,
julgus olla iseenda jaoks.
Tingimusteta sind armastada,
et me mälestuste piirid kaoks -

see on uus
ja hullumeelne tunne,
mis meid tugevasti
ühte seob.
/Lea/

Raivo võtabki kõik naised ää... Tuleb polügaamina kapist välja;)

Ei ta võta ühti! Ega tee meile välja ka!
Ta ju ütles, et tema virtuaalpidudel ei osale! Sakste värk!:))))

Seal ei ole midagi parata
kui sind pannakse jutu sisse.
Võid vaikida stoiliselt
aga kasu ei tuhkagi.

Sul on hea mälu lf! Ma tõesti ei näe vajadust osaleda virtuaalpidudel, kus lüüakse kokku virtuaalshampanjapokaale ja mekitakse virtuaaltorti. Hiljem kui ollakse virtuaalnapsised, siis hakatakse virtuaalflirtima.
Tegelikult oleks ma täna äärepealt "seda" saanud ühe toreda Kiviõli pereema käest, aga kahjuks jäi ta haigeks ja randevuu jäi ära:(

üle sinna vikerkaare alla...

... üle silla...

Elust Eesti külas

Ennemuiste, tsaariajal läind vene sõdur kroonust puhkusele. Kuna rongid käinud viletsalt, kui tänapäeval, läinud jalgsi. Õhtu eel jõudnud eesti külla. Koputanud esimese talu aknale ja teind käte, jalgadega selgeks, et vajab öömaja. Tares eland eite-taati võtnud sõdurpoisi lahkelt vastu. Andnud süüa, juua ja kuna majas olnud ainult üks voodi, võtnud endi vahele magama. Öösel teeb taat silma lahti. Vaatab, voodi krt kõigub: - \"Kuule eit,\" sosistab taat, \"mul on säänne tunne, et sind vist nussitass!\" - \"Seda minagi kuullema jäin,\" kiidab eit vastu, \"kuid kuda vene keeli üelda, et jätand järgi!\" Ei tea eit, ei taat. Järsku eidel plahvatab: - \"Kuule taat! To kerkuõpetaja, too om üits tark miis, äks tema tiab? Mine küsü tolle käest!\" Ronib siis taat sängist välja, kisub püksid jalga, hame selga. Hakkab juba uksest välja minema, kui eit hüüab: - \"Kuule taat, ei oledki inämp vaja minnä! Jõnksu jäävadki juba harvempass!\"

sõidaks tasa üle silla
sulle külla aint milla
lihtsalt tahaks näha sind
ootamisest - haige hing
eemal kõigest kitsas king
teinud varvastele valu
piiripeale kus ei talu
seda enam olla kenam
amissest enam
üle silla teistpoolt jõge
ilusam ka kibe tõde
kohtumisest särab silm
pikem päev ja valgem ilm
ootad mind kuis
mina sind

;)


saata pikalt kukele

kukk see muutub julgemaks
veab me päeva pikemaks
oli kuulda hele laks -
talve selg läks katki praks
stressamisest haige maks
jõulunuumast paras paks
mis nummer on see viimne taks -
sekspuhuks saaks ehk kergemaks
stiimul niikuis tulumaks
kõnnin tuisus justkui saks
ühed jäljed mitte kaks

üle valge ja libeda
kibelevad mõtted teele
läbi soolase ja kibeda
säilitavad rõõmsa meele
ons ses süüdi magnettorm
et meeleolu on nii morn
liiva silman rangi kaelan
kannat niikut kirstunaela
päevakoorem sitkelt venib


aga õhtul päevast kaja -
mul on sind ja sul mind vaja

ja hommik on jällegi õhtust targem

http://www.youtube.com/watch?v=0vD0Q7gnnmc&feature=related

Sule silmad
Las ma puudutan su kuumi pehmeid huuli
Las ma suudlen su laugusi mis värisevad kui lendutahtva liblika õrnad tiivad...
Luba ma paitan su pead
Tahan tunda su põletavat ihu enda vastas ja teada
See kuulub minuga ühte...
Võtta sul käest
Pigistada kokku peod ja hoida
Hoida sind nii nagu ei iial kedagi varem
Tajuda sinu olemasolu minu kõrval
Tõmmata oma kopsudesse sinu lõhna
Uneleda sinu kaisutuses
Olla sinuga üks mu arm...
See oleks nii hea
Pimedas öös
Kuu kuldne kuma sillerdamas järve klaasistunud veel
Heitmas pikki ja tumedaid varje puud meie ümber
Kaugelt kostuv hundi ulg
Ja lindude erutav sidin...
Sinuga koos mu kallis...
Paljalt ja häbitult
Nii nagu meid loodi
Teineteist maitsmas ja nautimas
Luba mulle mu arm...
Luba...
Sule silmad sel ööl
Anna end mu kätte
Usalda mind
Ma iial ei teeks sulle haiget
Sule silmad mu kallis
Saa minuga üheks

Liig võõras kõikjal, kütketeta,

ma õnnest mõtlesin ka nii:

õnn – see on rahu. Olla prii! –

Oh jumal! Kuidas küll sain petta…

Ei! Vaikselt nagu varjupilt

te kannul püsida ja samas

ehk näha minut-minutilt

te huulenurki naeratamas, -

te pilgu paistel tajuda

te hääleilmet, ilurikkust,

kui surma sülle vajuda

ja kustuda… oh õndsalikkust!

Kuid võimatu! Nii otsin teid

ma huupi kõikjal, pillan praegu

üksluise päeva pudemeid,

kui pärast pikki ooteaegu

te juurde juhus mind ei vii.

Mu lõpp on raske niikuinii.

Jah, selleks, et mu elupäevad

veel vältaksid, on vaja mul

eelteadmist ikka hommikul,

et täna teid mu silmad näevad…

Ma mõtlen... meeled on valla...
lase armastust mul tunda...
ootan, et keegi mulle vastaks
ja jagaks oma tundeid...
Tunnen meeletut soovi...
tunda su kehasoojust enesel...
ja loobuda ei suuda ma...
lase mul tunda ennast...
Mu meeled on avatud...
uuele tundele meie sees...
see on meeletu ja tahab...
jõuda välja meie seest...

pilku sulab pilk, kätte käsi,
huuled suudlemisest ei väsi,
eelootus roosaks värvib palged,
kuumenev lõõm siis niidab jalgelt,
kokku saavad mees- ja naisalge,
meelest kaob kõik, mis ümberringi
võiks tuua muremõtte mingi,
naudinguks muutub magus pinge,
joovastus täidab ihud-hinged...

http://www.youtube.com/watch?v=a-aLHQ2LIcw

Miks alati kui sind ma näen
> Kõrvus kuulen kellahäält
> Ning alti kui vestleme
> Pool juttu läheb oma teed
> Ma mitu tundi hiljem veel
> Käin ringi nagu pilvedes
> Ja pärast vaevalt mäletan
> Mis teemaks oli vesteldes
> Mu silme ette kangastub
> Küll suu mis lausub sõnu
> Kuid ainus mida mäletan
> On hääl ja armas kuju

Iga asi millekski hea,
olgu see halb siis
või hoopis hea.
Ei kahetse hetke,
kui su rinnale toetan pea,
ega õues külmi hetki,
et näha saaks sind pea.
Iga asi on millekski hea,
ka siis kui hetkel tundub piin,
on järgmisel ehk väga hea.

Laena mulle kannelt, Vanemuine!
Kaunis lugu mõlgub meeles,
Muistse põlve pärandusest
Ihkan laulu ilmutada....

Armastus ei kilomeetreid küsi,
igatsus on vahel heagi vist.
Kui ei oleks kurbi lahkumisi,
siis ei oleks ühtki helget kohtumist.

ootamatu eluavastus
see meie haruldane kooslus,
sooviks õrnalt ja kindlalt hoida
kõike, mis armuleeki toidab..
.
http://www.youtube.com/watch?v=iGNZzEPdeU0

sügis suvekuult viis raha
seeneniit sai samblalt taha
tütarlapsel hakkas paha
sel, kel jaaniöö viis naha...
talumees lõi mulda saha
et saaks kardul pandud maha
no ja jälle siis see raha
saaks tal näpud lõpuks taha

sedasi vat...

Naeratus ei maksa midagi,
kuid ta paneb rõõmu südamesse.
Ta rikastab seda, kes seda saavad.
Vaeseks tegemata seda, kes seda kingib.
Naeratus kestab ainult momendi,
kuid mälestus sellest on mõnikord alatine.
Mittekeegi ei ole nii rikas, et ta ei vaja naeratust.
Mittekeegi ei ole nii vaene, et ta ei vääri naeratust.
Naeratus loob õnne kodus.
Naeratus on sõpruse märk.
Naeratus annab puhkust väsinule,
julgustab uuesti kõige kartlikumaid.
Naeratust ei saa osta, laenuks anda ega varastada,
kuna see on miski väärtuslik
alates kinkimise hetkest.
Ja kui sa kohtad kunagi kedagi,
kes ei oska enam naeratada.
Ole hea, kingi temale oma naeratus.
Sest mittekeegi ei vaja naeratust rohkem
kui see, kes ei tea kinkida naeratust kaasinimesele.
Naeratus on suhtlustsoosiv.
Ta on ainus asi,
mida saab kinkida,
kui muud enam ei ole, ega tea mida öelda.


ILUSAT SÕBRAPÄEVA KÕIGILE!

Tänan Sind päikese eest
mille sättisid särama
mu päevadesse.
Kuu - kannatava, kuldse,
ise ärandasin ära ma
Su kurbadest öödest,
väevõimuga sidusin vitsväädiga vööle.
Võluvõimuga niudeile
kleepisin kiirgavad tähed.
Nii hõõguvail sütel ma tantsin,
iga jalaast kiire ja kuum,
löön lendu kõik kadunud killud
pillutan päikesteks
Sinu päevadesse.

* * *

Kui julgeksin lumme
kirjutada Sinu nime
ja söandaksin ise
tunnistada oma igatsust.
Kui julgeksin endale
paljastada oma hinge.
Mitte pühkida ära -
jätta alles,
sinise taeva alla
ootama võimatut.
Kas siis tuleks
õnn?

* * *

Pehmet valget vajub
kergelt alla taevast
Katab paljaid maju,
päästab mustast vaevast.

Vati sisse panna
möödund päeva valu
Pitsist lilli kandes
kaunistada talud.

Teki alla peita
suve sume iha
Mõtteid ära heites
painutada pihad.

Vaikselt tuleb ligi
õhkab õrnalt kaela
Kauge kelgu krigin
kostab tardund aeda.

istun käsipõsakil ja vaatan tulle
soojus särab silmis - mõtlen sulle
igatsus teeb kurvaks haiget mulle
paitab põski rahustab mu mõtteid hulle

läheduse põuda talvekülm ei ravi
mõtle mida tahes mulle täitsa savi

:)

ega nod mandlid õnne ei too...

mandlid jäta rahule nood ei ravi stressi
lisakilod tulevad löövad kaalu sassi
meeleolu kõikumine ei see küsi passi
paitamine avitaks aga pole kassi

üks tarkpea välja arvutand
kui embad vaata kella
kolm sekundit see armuand
et kogeks miskit hella

jahe on siis kasi trenni
rassi välja iha
kui kodus keegi armas ehk
käe paned ümber piha
siis emmmakem - emmelgem -sülelgem - kaisutagem jne.

või ahjusoojas sest kõigelt lihtsalt unelgem..

:)

ahjusoojas unelen
ei mandleid närida ma viitsi
trenni keegi mind ei viigi:(

magaks, aina magaks
kui vaid keegi raha jagaks
selle eest, et kodus magan...

tunded suured mind ei piina
pole põhjust võtta viina
hakkama saan lihtsalt nii ma

Ei kallist küll paremat kinki ma tea
selle kaudu saan öelda - Sust hoolin ma
neid käsi enda ümber tundes ma tean
kalli korda võib saata nii mõndagi head

kalli toob soojust ja kindlust ja rahu
lohutab hinge ajab mured kõik sohu
jagab armastust neile kes kõige kallimad
kelledest eal me ei soovi lahkuda

kalli on parem viis ütlemaks - tere
või - kohtume taas - kui sead minekule
ta jalul meid hoiab kui kõigub maapind
toob naeratuse suule kui pisarais silm

kalliks pole tarvis põhjust uut
seda igatsevad kõik - olgu väike või suur
kallist rõõmu võib tunda vana kui noor
sest kalli on kui tordil olev vahukoor

lisaks kogu oma täiusele üks asi veel
see tasuta on ja nii rõõmsaks meid teeb
me üksteist üsna tihti kallistama peaks
sest kallist pole paremat ilma peal

:)