Tundub lausa uskumatuna, milline suur võimalus on mulle avanenud oma sõnavõtuks. Tuhnides siin ja seal foorumites, taasavastasin ühe unustatud nurgakese. Ja see vaikus, mis siin valitseb, on tänapäeval kõikjale oma kombitsad ajanud infoühiskonna puhul täitsa uskumatuna näiv.

Tantsi kas või krakovjakki või lõõrita nii valesti ja kõvasti kui hääl võtab. Keegi ei kõssagi. Mõõõõnus laiutada ja ringi kepselda. Quickstepi ruumi jaguks siin suisa sajale tantsupaarile vist.

Suud pruukida võib ka ohjeldamatult. Keegi prunti suu ette ei suru ja etteheiteid ei tee kui sõnavõtt kipub kellelegi vastukarva olema. Võimaluste võimalus oma vesipruulilikud anded letti laduda, mitte halli massi kaduda.

Kuigi seda halli massi või üldse mingit massi ju polegi. Jaaaa, see on juba pisikene probleempoisikene. Kaua ma ikka siin tühja targutan ja oma andel niisama raisku lasen minna kui isegi ühtainumast kaasakiitjat pole.:(

Seega teen vaid tolmusele foorumipõrandale oma jäljerea, viskan ühe kõvera hundiratta, mis enam nii hästi välja ei tule kui lapsepõlves ja sulen vaikselt enda järel taas ukse.

Miskipärast on suurem osa delfi foorumitest vaikuses. Rahval tundub olevat muudki teha või on need uuendused foorumis kõik ära peletanud. Kellele siin ei meeldinud värv, kes igatses vanades teemades tuhnida, aga ei saa, sest otsing on saast jne.

inimesed...väljas on kevad...foorumis elavad need, kelle elu on internet....aga, kui aega juhtub rohkem käes olema, siis miks mitte siin sõna võtta....eks talvekuudel on ju siin ikka väga hää istuda....a praegu tahaks nautida päikesepaistet...just nii, nagu teda antasse:PPP

Noh, kle ka talvel oli siin suht vaikne.
Aga internetis istumine... kui arvutis nagunii midagi toimetad, siis on ju lihtne ka vahel delfisse kiigata. Ega ikka töö vahepealt õue jooksu ei pane. Pealegi ega need ilmad on ikka nõmedad küll, sest kuigi päike paistab, on ülepäeva vinge tuul, mis kohe tõmbab kontidest läbi.
Lõunas vbla on soojem, osadel juba tomatidki kasvuhoones. Meil oli maa hommikul lumivalge, mis pagana aiandusega sa siin ikka varakevadel tegeled.

Olen nõus- ega töö pole jänes, et eest ära jookseb.
Muideks vene keeles on olemas analoogne vanasõna, aga jänese asemel on...kes?

?

Toimetatud 3 kord(a). Viimati Anja-Nanja 16.03.2016 21.24.

tore ju, et iga mööduja võib sisse astuda, sest uks ju avatud. palju kurvem oleks, kui peaks suletud ukse taga seisma ja aina koputama ning ukse avamist ootama.:)

Jah Anja, sellest vene originaalvanasõnast on naljahambad teinud sellise versiooni:
Rabota ne h*i, pust stoit.
Mina tahan teada venekeelset originaalvastet "jänese" vanasõnale.

-



Toimetatud 2 kord(a). Viimati Anja-Nanja 16.03.2016 21.13.

Niimoodi on see vene keeles:
"Rabota ne volk, v les ne ubezhit."

Tubli lem, eesti vanasõnas on jänes, vene vanasõnas jälle hunt (volk).

Eks ta ole - üks räägib aiast, teine aiaaugust.

Alissandra ütles, et tema ei jookse töö juurest (vahepealt) õue, RR aga nägi kusagil jänest ja hakkas seda taga ajama...:)))

aga teema oli algselt hoopis lahtise uksega tühjast toast, kuhu me kõik oleme nüüd sisse kiiganud ja oma jäljerea maha jätnud.:)

Jah, lahtise uksega toas on eriti raske jänest kinni püüda...lipsab käest minema...õue.:)))

ja tühjas toas ei suju vist eriti ka töötamine... oleneb muidugi tööst. remonti on tühjas toas palju parem teha.

Selline vaikus ja tühjus ei valitse siin ilmaasjata. Kõigel on oma suur ja sügav põhjus.

mis teha kui kõrvade vahel ulub vaid tuul
ühtegi head mõtet pähe ei tule
kõik tundub mõttetu, kuigi väljas on kevad. kõik tärkab, kuid milleks see kõik.
tühjus vaid hinges

a pealegi...aastad lendavad linnutiivul...kesse jõuab kogu aeg rääkida siin...suu väsib ju ära:PPP...ja kulub kah:PP

Noh, sa võid siin lõpmatuseni rääkida, aga suu ei väsi ega kulu.:P
Sellepärast ongi foorum vaikust armastavale inimesele ideaalne paik, juttu kui palju, aga ei mingit suminat.:)))

miskit ju ikka kulub...või?:PPP

hinged...hinged kuluvad :-D aga muidu jh, reaalis on nii palju põnevat, et pole siin aega mitte ollagi ;-)

wou:PPP

no neh :-D

oooo:)

bööö :-D

Kriiksatab uksehing ja avaneb uks. Siin on käidud ja tolmu enam pole. Päris paljude jalgade jäljed on segunenud põrandal nii, et pole aru saadagi, palju neid hingekulutajaid käinud on.

Praegu on tuba tühi, kesk pimedust on valgussõõr, mis jätab varju pimedad nurgad. Ja pimeduses on päris kindlasti nii mõndagi, mida silmaga ei näe. See pimedus on soe, pisut tolmune ja varjav, mitte kleepuv-niiske ja nätske ning müürina läbimatu näiv kivisein.

Astun sammu valgussõõrist pimedusse ja mu väljasirutatud käe alla jääb pappkarp. Ma ei näe hetkel seda, kuidas ta välja näeb, kuid kujutan ette tavalist, pruunist lainepapist karpi, mille sees on paberid. Võtan esimese ettejuhtuva lehe ja astun koos sellega valgusesse. Pisut kolletunud A4, mitte koopiamasina paber, vaid pehmem ja ehk äärtest veidi kulunud paberileht, millel sõnad. Sõnad..., mis moodustavad lauseid ja laused, mis moodustavad teksti.

Tavaliselt on inimesed uudishimulikud ja tahavad teada, mis seal kirjas on. Mõndasid see kindlasti ei huvita, sest nende silmis on see rämps, mis vaja kiiresti vanapaberi kogumise konteinerisse viia. Minu jaoks pole see prügi.

Sooviksin kuskile istuda ja rahulikult sellesse süüvida. Siin pole tooli, seega istun tolmutriibulisele põrandale rätsepaistesse ja loen:

"Mida kauem püsib lootusetus,
seda enam on see mõttetus.
Lootusetus on peaaegu lõpp.
Mõttetus on täitsa lõpp."

Huvitav, kas see tähendab seda, et kui inimene on seadnud endale ülejõukäivad eesmärgid ning näiteks piki aastaid oodanud ja lootnud, et need täituvad ja kui soovitud tulemus ei tule nii kiiresti kui taheti, siis muutub see lootusetuseks.

Lootusetuna näiv olukord omakorda muutub mõttetuseks. Sest, milleks enam rabeleda, kui sa näed, et sel pole seni tulemust ning sinu senine elumõte on jooksnud liiva. Päris hea väljend see "liiva jooksmine". Kõnekas ja kujukas.

Kujutan ette, kuidas lained viskavad paadi randa ja see jääb märja liiva sisse kinni. (Elu)Merele ei saa suure tormi ja lainetuse tõttu tagasi minna, et edasi liikuda, sest laine viskab su aina ja üha kaldale tagasi. Kui ollakse oma seninses elumõttes ehk paadis nii kinni, jäädaksegi sinna liiva sisse istuma määramata ajaks (läbi märja liiva ju paadiga ei sõua) või siis lõpliku hääbumiseni, selle asemel, et oma mõtlemist muuta ja paadist välja astuda ning mööda liiva jalgsi edasi minna...

Panen paberilehe enda kõrvale maha, mõtlen viivu ja tõusen siis püsti. Jalad jäidki juba kangeks sellest rätsepaistest. Sirutan käed üles valgusallika poole, ringutan ja lahkun toast.

Ehk tulen mõni teine kord taas ja leian siit pimedaist nurkadest veel midagi huvitavat, millest kirjutada.
Seniks aga kõigile siia tuppa kiikajaile ja hingekriiksutajaile meeldivat kevadilmade nautimist ning rõõmsat meelt!

no jah...siin juba teaduste doktor asja kirjutanud:PP õige ta muidugi on...inimene loodab loodab....ja ükskord tuleb teadmine, et pole enam midagi loota...paistab, et see tema vaikselt hiilija on ka sinnamaale saanud, et need mida või millest me kunagi lootsime , unistasime...et et need on vaid illusioonid...tegelikus on miski muud...tegelikus on see, et tuleb leppida sellega mis meil on ja sellest rõõmu tunda...ja lihtsalt elada ja elada...kun i meile seda elukest antakse...unistada pole mõttet...siis saad ka rahulikult elada
aga see paadijutt ...sellega ma nõus pole...tagasiteed elus enam ei anta...tuleb ainult edasi minna...

Nohile
Ma miskipärast arvan, et see mõttetuse tekst oli määratud kommentaatorile "mõttetu" ja see ei käinud kirjutaja enda elu kohta.

Ja minu arusaamist mööda ei arva kirjutaja oma paadijutus, et edasi ei ole võimalik minna, vaid vastupidi. Ta ju kribas, et edasi saab siis minna kui paadist välja astuda, uus elumõte leida ja mööda liiva tulevikule vastu astuda. Oma senise elumõtte asemele, mis ei täitu ja on ebareaalne, tuleb leida lihtsalt uus, et edasi minna.

Kas kirjutaja "Möödun vaikselt" on Nohi teadmiste põhjal tõesti teaduste doktor?:) Või kumab Nohi kommentaarist läbi teatud iroonia?:) Miskipärast kahtlen, et kommenteerija Noh selle teema tegijat läbi ja lõhki tunneb. Aga miski pole siin ilmas võimatu...:)))


Ilusat pühapäeva ja emadepäeva kõigile!

mina jällegi loen, et tuleb mööduja,aga ei möödu sugugi vaid astub uksest sisse. leiab kasti, võtab sellest paberi. loeb ja mõtiskleb. jätab siis paberi põrandale maha vedelema ja kõnnib minema...kes peab tema järelt koristama hakkama?:)))))