Unetute nurgake
luuletaja luulenurk
| luuletaja 02. märts 2013, kl 01.18 |
võttes arvesse et luuletajal on eriti suures koguses luulet - kasutan hetkel tema paroole tehes sellega võimlikuks fännidele tema luulet ühest kohast lugeda
et mitte mitmest kohast seda otsida .
vestlemiseks on juba tehtud eraldi teema .
arvestades kogemusi 50+ssis siis tänanegi kogus luulet seal lausa mitme lehekülje pealt oli vaja kokku korjata .
arvan et keegi selle vastu ei ole ...kui isegi teiste luuletused teise teemasse panna ..sealtki leiab lullar nad üles kaa need,kes soovivad oma lullasid täiustada.
loodan kõigi vastu tulelikkusele selles mõttes .
teema alustaja hetkel on rannaliivad jaa lisab siia kõik tänased luuletused
et mitte mitmest kohast seda otsida .
vestlemiseks on juba tehtud eraldi teema .
arvestades kogemusi 50+ssis siis tänanegi kogus luulet seal lausa mitme lehekülje pealt oli vaja kokku korjata .
arvan et keegi selle vastu ei ole ...kui isegi teiste luuletused teise teemasse panna ..sealtki leiab lullar nad üles kaa need,kes soovivad oma lullasid täiustada.
loodan kõigi vastu tulelikkusele selles mõttes .
teema alustaja hetkel on rannaliivad jaa lisab siia kõik tänased luuletused
| luuletaja 02. märts 2013, kl 01.39 |
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.51
kuni luuletaja ise tagasi tuleb
siia mõni vanadest luuletustest
Ideaalne luuletus
Kui muusika-või linnulaul,mis metsas kuuled
Mis nõiduslikult hinge sulle poeb
Kui su mõtteid paitab nõnda mõni luule
Et su sisemuses tärkab miski ja on soe
Siis luules hakkab kajama kui taustaks viis
Ja sellele just lisaks loed sa sõnu
On luuletus vast õnnestund siis
Kui veelkord tahad lugeda,sest tunned mõnu
On laulul tihti ilusam meloodia
Ja sõnad lausa mõtetuna näivad
Kuid soovib meeldivaima luuletuse looja
Et paljud erinevad tunded koos siin käivad
Kui luuletus sul tundub lausa muusikana
Ja meenutama hakkab kaunist laulu viit
Siis alles täiuslikkus peitub selle taga
Sest hinges täitnud tühja koha oled siit
Saab muusikastki meeliülendava tunde
Võib leida justkui peidus olnud sõnu
Kuid veelgi enam raputab su hinge
Kui meelde tungib miski justkui kõmu
Kahjuks sageli on levinenud luule
mis riimist kokku pandud justkui mosaiik
pole mõtet sees ja sõnumit ei kuule
sellist kokku klopsida võib iga friik
Kuid kui mõte peitub ridadel ja nende vahel
Loetut mõtestada saab ka omamoodi
Ideedest sillerdavaist sünnib mõtteahel
Tahad luuletuse kaasa võtta kasvõi – voodi
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.55
Läbiloetud raamat.
Ei taha olla iialgi läbiloetud raamat ma
Vaid tahan,et mind ikka jälle loetaks
Halval lugejal jääb palju teada saamata
Kõik see kaunis,mis mu looja sõna taha poetas
Võiks raamatule öelda: miks ainult tahad?
Sa lausa ole nõnda huvitav ja loetav !
Sest arvab igaüks kui sisu pole paha
Hea raamatu siis endale ta soetaks
On raamatuid naiivseid,kauneid,põnevaid
Ja loetud neid küll aeglaselt,küll ruttu
On mõni raamat lihtne,tavaline kõne vaid
Teises peidus hirmu,armu, õudusjuttu
Ei tea kas läbiloetud ongi olla kõige halvem?
Kuin sind pärast seda nurka ei visata
Ehk on raamatute kõige suurem palve
et neist ei saaks siis orvud ema –isata
Inimestelgi on vahel raamatute saatus
Tihti valdkonnas kõige hellemas
Kõige armsam siin ilmas sulle näitab ust
Kui oled läbiloetud—vast pole miskit hullemat
Siis meenub raamat äkki,nurgas,vedelev
Mis oli kunagi nii ilus ja nii uus
Kord kellegi jaoks oli meeldiv ja nii sädelev
Nüüs sel mõtteis aga palju muud
Kui oled väljas endast—kaldud järeldustes äärmustesse
Ja sa ei tea,keda laita,keda needa
Siis leia aega heita pilku raamatusse
Tõe leidmiseks palju sealt saad teada
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.57
Kaunim lill
Kui keegi on nii ilus,et lausa pimestab
Ja see,kes pimestab,oled sina
Siis ära üldsegi eriti imesta
Et üks pimedaks jääja olen mina
Sa oled kui päike kesk pimedat ööd
Kui elust pakatav oaas keset surnud kõrbe
Kui õitsev lilleaas keset külma talve
Kui kuldkalake keset halli parve
Kuid mina pole see kes ütleb neid sõnu
Vaid see—kes kunagi su mõistuse viib ära
Seepärast neist sõnadest kui muusikast tunne mõnu
Ja kui see õige Sul neid ütleb,siis tõeliselt sära
Mina olen sinu jaoks kui merekohin
Kui jalutama satud mereranda
Tuulte—lainete keeles siis küsin:kas tohin
Kõike kaunist,mis suudan – sulle edasi anda
Sa oled kui lill ja mina see päike
Kes anda püüab sooja,et Sa avada saaks õisi
Kuigi maailm on nii suur ja üks lilleke nii väike
Tahaks hoida vaid Sind-kuid nii soojendan ka teisi
Kui kingituse saad,millel väärtuslik hind
Siis õnn pole see,mille hinnaks on vaid raha
Kui kaunid sõnad kordki elus rõõmustanud Sind
Siis paremat kingitust üldse saada Sa ei taha
Sa kaunista ikka me keskset maailma
Kui kevadist aasa---säravaim lill
Kutsu ikka sära sa vaataja silma
Sest ilust ei saa kunagi kellelgi küll
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.59
ROOS
Aasal kasvab roos,
keset lillevälja
lilled iludused koos
roos kõigist paistab välja.
Ta kõigist on ilusam
kesk lõputut ilu
ja sellest arusaam
kaunistabki elu.
Kuid mida roos ootab
kaunilt õitsedes
tuules ringi vaatab
justkui otsides.
Ta tundub õitseks justkui
kellegi tundmatu jaoks
tahab minna siit seni kui
veel ta ilu ei kaoks.
Kuid see keegi ei tule
ja roos kaunistab vaid aasa
tundub tulevik nii tume
teda keegi ei võta kaasa.
Kas korjaja on pime
et kaunist roosi ei näe
see tundub lausa ime
on ju päikseline päev.
Nii inimestelgi on olnud
et keegi tõeliselt ilus
tõdeda on tulnud-
leidmata on jäänud elus.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.00
Potilill
Kui kõrvu paitab muusika,mida meieni toob pill
seda kuulata võime,mitte näha
nii kord mu meeled vallutas üks potilill
ja ma ei saanud sinna midagi teha
Ta ei olnud kaunis nagu seda on roos
vaid miski jõud mind tõmbas sinna poole
kuid kui see lill ja mina olime kahekesi koos
sai algus jälle kaunile loole
Kui seisin seal kõrval ja nautisin ilu
mis kui kõikjale valgus mu ihus
tundsin teise värvi kui saand oleks elu
kasteveetilk teemandina pärlendas pihus
Kõik tähtsusetu ümberringi kauniks muutus
põhjus selleks oli niivõrd väike
lill kui sõrme vastu puutus-
-justkui pilve tagant välja tulnuks päike
Tundus,et õnneks pole enamat vaja
kui kordki saaks päevas lille näha
samas hämmastus mind valdas kogu aja-
-mis võib elu õnnelikuks teha?!
Kuid lill kasvas poti mõõtmetest välja
ja peale vee vajas soojemat loodust
kuid mulle ei teind see sugugi nalja
kui unelmate lill tundis millestki puudust
Nii paningi lille kord pilve peale
mis otse suundus lõuna poole
vaid mälestustes ruumi jäi paljule heale…..
…õhtu pimedus lõpu--tegi sellele loole…..
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.02
Kaktus
On olemas üks lill
millel harva märkad õisi
üks päev aastas leiab tal neid küll
kuid mehed eelistavad lilli teisis
Kui peale pidulikku aktust
kus palju rahvast viibib koos
ei keegi kellelegi kingi kaktust
vaid üle kõige kink on roos
Kuid ikkagi ta nimi on lill !!!!!
kesk õitsvat lillemerd
sada okast kaunistuseks tal
ettevaatamatu saab näha verd
Ta lausa justkui okaskera
turris keset lilli teisi
kuis hirmutada tahaks ära
lillelembelisi naisi
Roosil okas justkui õie kaitseks
kaktus õisi näitab haruharva
neil kui oleks erinevad maitsed
õites olla kaktusel on vastukarva
On vahel inimenegi kui kaktus
sa soovid õrnalt teda kohelda
kostab vastus okkaline: “Vaat kus!”
on raske nõndamoodi suhelda
On siiski elus mehi—naisi
kes kaktust tahavad rohkem kui roosi
kuigi lilli on palju ilusamaid teisi
üllatusi näed ka siis kui vaatad õnneloosi…..
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.04
Unelmate roos (emadepäeval)
Miks näen ma unes,et roosi ma emban?
hästi suurele roosile annan ma suud ?!
samas aiman ka okkaid,enda ligi ma tõmban,
kuid valu ei tunne vaid hoopis miskit mud
Tunnen imelisi lõhnu -,mis ei meenutagi roosi
palju erilist ses` aroomide segus
välja kannatada ei suuda sedavõrd suurt doosi
et roosiõies peagi aiman nägevat kaunist nägu
Ei taipa ma,kas emban roosi või neidu
või kõike korraga uduloori sees
arvan miskit nõnda kaunist ilmapeal ei leidu
ennast kaalutuna samas tunnen justkui vees
Mõlten; miks roos sama suur kui ma ise
ta oksad nõnda embamas on mind?
roos tavaliselt rohkem justkui ese
kuid tunnen roosi hurmav-graatsilises kaisutuses end?
Ei selgusetust suuda kaua taluda ma enam
mu käte vahel on kas roos või keegi “Tema?”
kuigi unenäos mõni asi tundub kenam
ärkan-üllatudes leian kaisust oma laste ema
Sa kõige kallim,laste ema,oled ilmas siin
su mees Su ellu toonud rõõmu,muret
meist eemale on jäänud õnnetused-hingepiin
pole purustada saanud need me õnnelikku peret
Seepärast näe ka edaspidi vaeva
kui kasvatad Sa oma kalleid lapsi
su pere Sulle soovib täna:”Head emadepäeva!”
sel päeval patt ei ole võtta tervisenapsi!
……………………..
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.12
Jõuluingel
Kui hinge täitnud masendavaim tusk
Ning kergendust ei tule närvipingel
Siis mõnda aitab alkohol—keda usk
Kuid minu päästjaks on mu Jõuluingel
Ta tuleb siis kui mul on raske
Ta kui vaiba laotaks üle mu keha
Tuul ümber huilgab--on külm ja rõske
Kuid mulle miski halba ei saa teha
Ta siit maailmast viib mu lihtsalt ära
Jääb maha reaalne ja kõik ,mis paha
Silmi paitab lausa lummav sära
Sulen need ja avada ei taha
Siis mu ümber leekides on tuli
Aga see ei ole üldse valus
Küllap masendus nii külm oli
Et sooja hing juba ammu anus
Üle kõige laotund Ingli kaitsvad tiivad
Võime võtavad mul miskit teha
Kõigest halvast kaugemale viivad
Et ka õnne nõnda saaksin näha
See kõik on kui puhastustuli
Peale seda olen justkui uus
Palju kergem tundub elu raske põli
Ja sitkus taastub hinges,lihas,luus
Kui jõuluajal laua peal on vorstid,joogid,kringel
ja nurgas kaunis, ehteis jõulukuusk
sel` ajal mured ära viind mu Jõuluingel
ning rõõmu tunda võin ma kõigest must
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.15
Üksik kuusk
Metsas üksik kuusk on mures
nukker on ta meel
jõulukuusk ehk kuskil peres
ikka puudub veel
Miks ta peab siis külmetama
üksi metsa sees
kui võiks lapsi rõõmustada
seistes nende ees
Miks ei tule mõni taat
hobusega metsateel
hõikaks:”Vaat kus alles saak!”
viiks ta koju reel
Siis ta ümber kisa kära
palju säravsilmi
teda näevad ehtesäras -
kuusk und näeb justkui ilmsi
Nüüd korraga me nukker kuusk
seal unest äkki virgub
ses` suunas sahinaga liugleb suusk
kus puuke uhkelt sirgub
Seal suusataja seisma jääb
otse kuusekese ette
kui ilus puu_- ta kohe näeb
võtab raieriista kätte
Mees kuuse laseb juurtest vabaks
too õndsalt kukub alla
hetk hiljem lebab maas kui magaks
nüüd tee tal unelmaisse valla
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.18
MIDAGI KUI SPETSIAALSELT UNETUTELE
Teha luulet lastest
Hommikul ärgates
Olen ma kraps
Teises toas märgates
Seal kallis laps
Laiali sirutand laps oma käed
Algabki selliselt ikka uus päev
Valmistamist vajavad söögid
Kostubki emme hääl köögist
Kuid saatus siis issikest nöögib
Laps äkki millegipärast röögib
Issi kiiresti vahetab siis mähkmed
Sellest ,mis näeb –ärgem välja tehkem
Issi rutates mõtleb siis oma tööle
Tööpäev mis järgneb unetule ööle
Sai tehtud vist eile mingi aps
Et ööläbi magada ei saanud laps
Kuid kõigele vaatamatta järgneb tööpäev
Kus issi kallist last veel oma mõtetes näeb....
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Muusa.
Kui oledki kellegi jaoks Sa Muusa
tal luule ja muusika tekitad hinge
sõnasepaks igaüht Sa teha siiski ei suuda
kuid hingerahu talt võtad ja lood temas pinge
Äkki elus hakkab nägema ta keerdkäike
mis ta hinge ja mõistuse lummavad ära
justkui pilvises taevas hakkab paistma päike
või surmvaikuses äkitselt kostmas on kära
Pole tähtis kas Muusa on naine või mees
sest ilu on vastassoost vaataja silmis
kui tõeline iludus seisab su ees
kaob reaalsustaju ja tundub et kõik on kui filmis
On Muusa ka tihti kui silmapiir
või kui me teekond iga päev läänest itta
ta puudutab vaatajat nagu valgusekiir
laseb vaadata end kuid mitte käest kinni võtta.
On ju Muusa see,mis maailmas on ilus
kõige tipp-kui tundub,et silmist oled pime
vahel rõõmustab sind nii,et hingel on valus
end õnneembusesse kaotad-see tundub lausa ime
On inimene ainus maailmas see
kes kohtuda võib õnnehetkel Muusaga
teistel liikidel niipalju mõistust pole veel
et lumemäestki oskaks alla tulla kahe suusaga
Seepärast nähkem me ümber seda ilu
mis Muusa võiks tuua meile külla
kaunistagem ise vahel halli elu
ja laskem kõigel kaunil hinge sisse tulla
kuni luuletaja ise tagasi tuleb
siia mõni vanadest luuletustest
Ideaalne luuletus
Kui muusika-või linnulaul,mis metsas kuuled
Mis nõiduslikult hinge sulle poeb
Kui su mõtteid paitab nõnda mõni luule
Et su sisemuses tärkab miski ja on soe
Siis luules hakkab kajama kui taustaks viis
Ja sellele just lisaks loed sa sõnu
On luuletus vast õnnestund siis
Kui veelkord tahad lugeda,sest tunned mõnu
On laulul tihti ilusam meloodia
Ja sõnad lausa mõtetuna näivad
Kuid soovib meeldivaima luuletuse looja
Et paljud erinevad tunded koos siin käivad
Kui luuletus sul tundub lausa muusikana
Ja meenutama hakkab kaunist laulu viit
Siis alles täiuslikkus peitub selle taga
Sest hinges täitnud tühja koha oled siit
Saab muusikastki meeliülendava tunde
Võib leida justkui peidus olnud sõnu
Kuid veelgi enam raputab su hinge
Kui meelde tungib miski justkui kõmu
Kahjuks sageli on levinenud luule
mis riimist kokku pandud justkui mosaiik
pole mõtet sees ja sõnumit ei kuule
sellist kokku klopsida võib iga friik
Kuid kui mõte peitub ridadel ja nende vahel
Loetut mõtestada saab ka omamoodi
Ideedest sillerdavaist sünnib mõtteahel
Tahad luuletuse kaasa võtta kasvõi – voodi
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.55
Läbiloetud raamat.
Ei taha olla iialgi läbiloetud raamat ma
Vaid tahan,et mind ikka jälle loetaks
Halval lugejal jääb palju teada saamata
Kõik see kaunis,mis mu looja sõna taha poetas
Võiks raamatule öelda: miks ainult tahad?
Sa lausa ole nõnda huvitav ja loetav !
Sest arvab igaüks kui sisu pole paha
Hea raamatu siis endale ta soetaks
On raamatuid naiivseid,kauneid,põnevaid
Ja loetud neid küll aeglaselt,küll ruttu
On mõni raamat lihtne,tavaline kõne vaid
Teises peidus hirmu,armu, õudusjuttu
Ei tea kas läbiloetud ongi olla kõige halvem?
Kuin sind pärast seda nurka ei visata
Ehk on raamatute kõige suurem palve
et neist ei saaks siis orvud ema –isata
Inimestelgi on vahel raamatute saatus
Tihti valdkonnas kõige hellemas
Kõige armsam siin ilmas sulle näitab ust
Kui oled läbiloetud—vast pole miskit hullemat
Siis meenub raamat äkki,nurgas,vedelev
Mis oli kunagi nii ilus ja nii uus
Kord kellegi jaoks oli meeldiv ja nii sädelev
Nüüs sel mõtteis aga palju muud
Kui oled väljas endast—kaldud järeldustes äärmustesse
Ja sa ei tea,keda laita,keda needa
Siis leia aega heita pilku raamatusse
Tõe leidmiseks palju sealt saad teada
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.57
Kaunim lill
Kui keegi on nii ilus,et lausa pimestab
Ja see,kes pimestab,oled sina
Siis ära üldsegi eriti imesta
Et üks pimedaks jääja olen mina
Sa oled kui päike kesk pimedat ööd
Kui elust pakatav oaas keset surnud kõrbe
Kui õitsev lilleaas keset külma talve
Kui kuldkalake keset halli parve
Kuid mina pole see kes ütleb neid sõnu
Vaid see—kes kunagi su mõistuse viib ära
Seepärast neist sõnadest kui muusikast tunne mõnu
Ja kui see õige Sul neid ütleb,siis tõeliselt sära
Mina olen sinu jaoks kui merekohin
Kui jalutama satud mereranda
Tuulte—lainete keeles siis küsin:kas tohin
Kõike kaunist,mis suudan – sulle edasi anda
Sa oled kui lill ja mina see päike
Kes anda püüab sooja,et Sa avada saaks õisi
Kuigi maailm on nii suur ja üks lilleke nii väike
Tahaks hoida vaid Sind-kuid nii soojendan ka teisi
Kui kingituse saad,millel väärtuslik hind
Siis õnn pole see,mille hinnaks on vaid raha
Kui kaunid sõnad kordki elus rõõmustanud Sind
Siis paremat kingitust üldse saada Sa ei taha
Sa kaunista ikka me keskset maailma
Kui kevadist aasa---säravaim lill
Kutsu ikka sära sa vaataja silma
Sest ilust ei saa kunagi kellelgi küll
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.59
ROOS
Aasal kasvab roos,
keset lillevälja
lilled iludused koos
roos kõigist paistab välja.
Ta kõigist on ilusam
kesk lõputut ilu
ja sellest arusaam
kaunistabki elu.
Kuid mida roos ootab
kaunilt õitsedes
tuules ringi vaatab
justkui otsides.
Ta tundub õitseks justkui
kellegi tundmatu jaoks
tahab minna siit seni kui
veel ta ilu ei kaoks.
Kuid see keegi ei tule
ja roos kaunistab vaid aasa
tundub tulevik nii tume
teda keegi ei võta kaasa.
Kas korjaja on pime
et kaunist roosi ei näe
see tundub lausa ime
on ju päikseline päev.
Nii inimestelgi on olnud
et keegi tõeliselt ilus
tõdeda on tulnud-
leidmata on jäänud elus.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.00
Potilill
Kui kõrvu paitab muusika,mida meieni toob pill
seda kuulata võime,mitte näha
nii kord mu meeled vallutas üks potilill
ja ma ei saanud sinna midagi teha
Ta ei olnud kaunis nagu seda on roos
vaid miski jõud mind tõmbas sinna poole
kuid kui see lill ja mina olime kahekesi koos
sai algus jälle kaunile loole
Kui seisin seal kõrval ja nautisin ilu
mis kui kõikjale valgus mu ihus
tundsin teise värvi kui saand oleks elu
kasteveetilk teemandina pärlendas pihus
Kõik tähtsusetu ümberringi kauniks muutus
põhjus selleks oli niivõrd väike
lill kui sõrme vastu puutus-
-justkui pilve tagant välja tulnuks päike
Tundus,et õnneks pole enamat vaja
kui kordki saaks päevas lille näha
samas hämmastus mind valdas kogu aja-
-mis võib elu õnnelikuks teha?!
Kuid lill kasvas poti mõõtmetest välja
ja peale vee vajas soojemat loodust
kuid mulle ei teind see sugugi nalja
kui unelmate lill tundis millestki puudust
Nii paningi lille kord pilve peale
mis otse suundus lõuna poole
vaid mälestustes ruumi jäi paljule heale…..
…õhtu pimedus lõpu--tegi sellele loole…..
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.02
Kaktus
On olemas üks lill
millel harva märkad õisi
üks päev aastas leiab tal neid küll
kuid mehed eelistavad lilli teisis
Kui peale pidulikku aktust
kus palju rahvast viibib koos
ei keegi kellelegi kingi kaktust
vaid üle kõige kink on roos
Kuid ikkagi ta nimi on lill !!!!!
kesk õitsvat lillemerd
sada okast kaunistuseks tal
ettevaatamatu saab näha verd
Ta lausa justkui okaskera
turris keset lilli teisi
kuis hirmutada tahaks ära
lillelembelisi naisi
Roosil okas justkui õie kaitseks
kaktus õisi näitab haruharva
neil kui oleks erinevad maitsed
õites olla kaktusel on vastukarva
On vahel inimenegi kui kaktus
sa soovid õrnalt teda kohelda
kostab vastus okkaline: “Vaat kus!”
on raske nõndamoodi suhelda
On siiski elus mehi—naisi
kes kaktust tahavad rohkem kui roosi
kuigi lilli on palju ilusamaid teisi
üllatusi näed ka siis kui vaatad õnneloosi…..
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.04
Unelmate roos (emadepäeval)
Miks näen ma unes,et roosi ma emban?
hästi suurele roosile annan ma suud ?!
samas aiman ka okkaid,enda ligi ma tõmban,
kuid valu ei tunne vaid hoopis miskit mud
Tunnen imelisi lõhnu -,mis ei meenutagi roosi
palju erilist ses` aroomide segus
välja kannatada ei suuda sedavõrd suurt doosi
et roosiõies peagi aiman nägevat kaunist nägu
Ei taipa ma,kas emban roosi või neidu
või kõike korraga uduloori sees
arvan miskit nõnda kaunist ilmapeal ei leidu
ennast kaalutuna samas tunnen justkui vees
Mõlten; miks roos sama suur kui ma ise
ta oksad nõnda embamas on mind?
roos tavaliselt rohkem justkui ese
kuid tunnen roosi hurmav-graatsilises kaisutuses end?
Ei selgusetust suuda kaua taluda ma enam
mu käte vahel on kas roos või keegi “Tema?”
kuigi unenäos mõni asi tundub kenam
ärkan-üllatudes leian kaisust oma laste ema
Sa kõige kallim,laste ema,oled ilmas siin
su mees Su ellu toonud rõõmu,muret
meist eemale on jäänud õnnetused-hingepiin
pole purustada saanud need me õnnelikku peret
Seepärast näe ka edaspidi vaeva
kui kasvatad Sa oma kalleid lapsi
su pere Sulle soovib täna:”Head emadepäeva!”
sel päeval patt ei ole võtta tervisenapsi!
……………………..
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.12
Jõuluingel
Kui hinge täitnud masendavaim tusk
Ning kergendust ei tule närvipingel
Siis mõnda aitab alkohol—keda usk
Kuid minu päästjaks on mu Jõuluingel
Ta tuleb siis kui mul on raske
Ta kui vaiba laotaks üle mu keha
Tuul ümber huilgab--on külm ja rõske
Kuid mulle miski halba ei saa teha
Ta siit maailmast viib mu lihtsalt ära
Jääb maha reaalne ja kõik ,mis paha
Silmi paitab lausa lummav sära
Sulen need ja avada ei taha
Siis mu ümber leekides on tuli
Aga see ei ole üldse valus
Küllap masendus nii külm oli
Et sooja hing juba ammu anus
Üle kõige laotund Ingli kaitsvad tiivad
Võime võtavad mul miskit teha
Kõigest halvast kaugemale viivad
Et ka õnne nõnda saaksin näha
See kõik on kui puhastustuli
Peale seda olen justkui uus
Palju kergem tundub elu raske põli
Ja sitkus taastub hinges,lihas,luus
Kui jõuluajal laua peal on vorstid,joogid,kringel
ja nurgas kaunis, ehteis jõulukuusk
sel` ajal mured ära viind mu Jõuluingel
ning rõõmu tunda võin ma kõigest must
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.15
Üksik kuusk
Metsas üksik kuusk on mures
nukker on ta meel
jõulukuusk ehk kuskil peres
ikka puudub veel
Miks ta peab siis külmetama
üksi metsa sees
kui võiks lapsi rõõmustada
seistes nende ees
Miks ei tule mõni taat
hobusega metsateel
hõikaks:”Vaat kus alles saak!”
viiks ta koju reel
Siis ta ümber kisa kära
palju säravsilmi
teda näevad ehtesäras -
kuusk und näeb justkui ilmsi
Nüüd korraga me nukker kuusk
seal unest äkki virgub
ses` suunas sahinaga liugleb suusk
kus puuke uhkelt sirgub
Seal suusataja seisma jääb
otse kuusekese ette
kui ilus puu_- ta kohe näeb
võtab raieriista kätte
Mees kuuse laseb juurtest vabaks
too õndsalt kukub alla
hetk hiljem lebab maas kui magaks
nüüd tee tal unelmaisse valla
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.18
MIDAGI KUI SPETSIAALSELT UNETUTELE
Teha luulet lastest
Hommikul ärgates
Olen ma kraps
Teises toas märgates
Seal kallis laps
Laiali sirutand laps oma käed
Algabki selliselt ikka uus päev
Valmistamist vajavad söögid
Kostubki emme hääl köögist
Kuid saatus siis issikest nöögib
Laps äkki millegipärast röögib
Issi kiiresti vahetab siis mähkmed
Sellest ,mis näeb –ärgem välja tehkem
Issi rutates mõtleb siis oma tööle
Tööpäev mis järgneb unetule ööle
Sai tehtud vist eile mingi aps
Et ööläbi magada ei saanud laps
Kuid kõigele vaatamatta järgneb tööpäev
Kus issi kallist last veel oma mõtetes näeb....
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Muusa.
Kui oledki kellegi jaoks Sa Muusa
tal luule ja muusika tekitad hinge
sõnasepaks igaüht Sa teha siiski ei suuda
kuid hingerahu talt võtad ja lood temas pinge
Äkki elus hakkab nägema ta keerdkäike
mis ta hinge ja mõistuse lummavad ära
justkui pilvises taevas hakkab paistma päike
või surmvaikuses äkitselt kostmas on kära
Pole tähtis kas Muusa on naine või mees
sest ilu on vastassoost vaataja silmis
kui tõeline iludus seisab su ees
kaob reaalsustaju ja tundub et kõik on kui filmis
On Muusa ka tihti kui silmapiir
või kui me teekond iga päev läänest itta
ta puudutab vaatajat nagu valgusekiir
laseb vaadata end kuid mitte käest kinni võtta.
On ju Muusa see,mis maailmas on ilus
kõige tipp-kui tundub,et silmist oled pime
vahel rõõmustab sind nii,et hingel on valus
end õnneembusesse kaotad-see tundub lausa ime
On inimene ainus maailmas see
kes kohtuda võib õnnehetkel Muusaga
teistel liikidel niipalju mõistust pole veel
et lumemäestki oskaks alla tulla kahe suusaga
Seepärast nähkem me ümber seda ilu
mis Muusa võiks tuua meile külla
kaunistagem ise vahel halli elu
ja laskem kõigel kaunil hinge sisse tulla
| luuletaja 02. märts 2013, kl 01.54 |
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.27
lullar kiiresti saab veel inspiratsiooni kui miski (mõte idee) meeldib
kuulnud kunagi ivo linna laulu (ta ei mäleta kas enne seda või pärast tegi selle lulla)sai valmis
Sa mu…. .
Sa mu tuld lõõmav põletav süda
Sa mu valgust kiirgav heledaim päike
Mu hinges Su pärast möllamas sõda
Ei puudu sealt tormgi ega äike
Sa kui tõeline deemonlik jõud
Su pärast mu elu kui põrgu
on mässamas kogu mu põu
kogu hing tummast ihast lausa nõrgub
Ei anna sa kuskil mul rahu
ei päeval ega pilkasel ööl
no palju ühte hinge lõpuks mahub
muret, mis hinge seest sööb?
Lapsest saadik olen armastand sind
esiisade õpetuse järgi
tean,mis on Su kaotuse hind
su pärast mu silmi võib näha märgi
Sa oled mu ainus armastus
ainult sulle olen igavesti truu
meid lahku viia võib vaid elu suurim õnnetus
mis võrdne surmaga-ei põhjus miski muu
Viimaks välja ütlema nüüd pean
Kes oled Sa ,keda üle kõige
Igaüks meist armastama peab
Isamaa-on vastus ainuõige
Kui armastame kõik me Sind
Kui elus kõige kallimat
Siis suur õnn kui Tulilind-
Kaitseb me maad ja Tallinnat
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.30
kunagi oli luuletaja ise sellises olukorras (järgnev luule) kuid paljud ehk veel on samas olukorraski...
Puuhalg
Sa oled lihtne puuhalg puuriidas
üks korratust,segamini reast
kuid olla tahad uks uksepiidas
et võiksid avanedes väljuda teiste seast
Sa ei soovi olla teistemoodi kasulik
et põledes koos anda sooja
arvad-sul on teistlaadi tulevik
tahad olla parem, valguse - ilu tooja
Nii sa puuhalg mõtled ikka muust
sa ei soovi teiste hulka jääda
arvad olevat end teisest puust
ei taha lambakarjas kõigi kombel määda
Mängib sageli uperpalli saatus
sestap arvataksegi,et on olemas Jumal
suurest puuriidast pääsemise lootus
peaks ju tunduma tõepoolest rumal
Ei jätnudki sind maha lootus
kuni asjakulg tõepoolest muutus
kiskus puuriidast välja sind sootuks
mööduv kunstnik-kelle jaoks olid väärtus
Ta vaatas ja hindas sind kaua
tundis sinu väärtuse ära
juba varsti olid tema töölaual
kutsudes esile tema silmadesse sära
Sinust vooliti kaunis figuur
mis rõõmustas inimeste silma
nüüd oled kunstiline väärtus nii suu
mis soojendab kui päike maailma
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Kaks hinge
On ilus kui elus kohtad seda
et kellelgi kaunis hing kuid kõrk
temas varjul on saladuslik süda
mis kaitsta end püüab sest on nõrk.
Ta peidab end kõrkuse taha
jääb mulje justkui oleks ta kalk
ta hinge sisse pole näha
seal varjul kui nõiutud malk.
See kurb- ülekohtune on siiski
kui igapäevasusse mattub hellust ihkav
on põletav ta südames viimne piiskki
tal hinges tühjus, kurb-õhkav.
Kord kohtab teda teine hing
kes elanud on samamoodi
kellel kaunis tutvus on kõrgem hind
tal hingesäng ei ole voodi.
Siis vestlevad nad omavahel
ja tunnevad end teises ära
see õnnehetk on nüüd neil kahel
ja ellu toond kui päikesesära.
Ja siis nad veedavad koos aega
on kõik nii ilus, meeldiv, kena
siis tuleb aeg neil öelda:”head aega”
läheb saatus nii,et nad ei kohtu enam….
Mängis veetlevus nüüd elus vingerpussi
sai saatuslikuks mõlemil üks hinge omadus
see jälle kõrkus- mis ajas suhted vussi
või kõrge moraali irvitav edevus.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Inimhing
Kui sa kõnnid mööda aasa
mis servast servani täis ilu
saad sooja tunde südamesse kaasa
mis kaunistab su halli elu
Kui sa lähed lillepoodi
siis mõistad—oma silmaga seal näed
sinna loomulikku-kaunist toodi
mida valmistada ei või inimkäed
Kui kõnnid inimeste seas
inimmassist leia kild see väike
kes ajaks segi sinu selge pea
ja hinge soojendaks kui kevadpäike
Kui palehigis teed sa oma tööd
nõnda rabeldes kaob kogu päev
siis vahel ootad päästvat ööd
mil unelmatest und sa näed
Mis on unelmate paradiis?
mis on see—kõige kaunim elus?
saad unenäost sa selgust siis
see on inimene!—hingelt,välimuselt ilus
Kui looduses on kõik nii selge
selle ilu määrata võib silm….
kuid inimhing võib olla tume—helge
see ette aimamatu nagu kevadilm
Et kordki elus jõuaks kätte tund
mil täitunud unelma on kinkinud saatus
peame leidma selle,millest hing näeb und
või kogu elu täidab kaunis lotus
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.11
Iluvarakamber
Kord uitasin ma looduses, üksi tahtsin olla
kui eemalt pilku püüdis kaunis paik
seal ojakene sillerdas, kaljult langes alla
uueks sängiks tal sai kaunis rohuvaip.
Metsahelid nii said täiendavalt lisa
kaunis muusika siin sündis üheskoos
ei kostnud siia linna kära- kisa
ainult linnud laulu lõõritasid täieshoos.
Ei märganudki kust äkki ilmus kaunis neid
päikesest hellitatud- šokolaadipruun
malliks igatliiki kunstnikule lausa leid
kuid tal mureks ilmselgelt ilm, mis nõnda kuum.
Tuli oja juurde, vaevast, et saaks lahti
päike liialt talle kinkind oli sooja
ei tal aega olnud ümberringi vahti
jahe vesi oli suurim õnne tooja.
Salamisi kivistus mu pilk
tuli saatuselt see salakaval tuju?
Kadus vesi- jäi veel mõni eksind tilk
minu ees nüüd seisis kaunis marmorkuju.
Vaimusilm nüüd leidis kunstitöö nii ilusa
miks kaunistada see ei võiks me linna !
Pronkskuju võtaks ära küll kõik elusa
kuid alati- seda vaatama saaks minna.
Näitusteltki mõni otsib ilu
ja ei märka seda enese ümber
kõige kaunim siiski tavaline elu
kuid vaid tahad- saab sest ilu varakamber.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.15
Jäi veel üks lill kahe silma vahele
Võilill
Leidsin täna end hommikul ärkamast
Mitmekorruseliśest kõrgest majast
See ei seganud mind siiski märkamast
Muutust kevadises rohelises ajas
Läksin maja ette rohetavale rohule
Mis tipitud täis pisikesi päikesi
“ Head aega”ütles sisemine hääl nohule
pihu täis sai võililli kollaseid ja väikesi
Suur päike aga vaatas taevast alla
Tema pilk saatis valgust ja sooja
Võililled oma õied avasid valla
On päike ju lilledele elu looja
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.20
Kui juba suvi kord päevakorda tuli
Siis :
KUI KATUS SEISAB IGAL MAJAL
JA LAULATATUD KÄEL ON KULDNE SÕRMUS
NII ON TÕDE SEEGI IGAL AJAL
ET ARMSAM VAJAB HINGE SOOJENDAVAT HELLUS,ÕRNUST
LOODUS JA ARMASTUS
KUI HOMMIKUNE MAAPIND
MIS JAHTUND TERVE ÕÕ
NII SOOJUST IHKAB NEIU RIND
MILLES HÄIREKELL KUI LÖÖB
SIIS ESIMENE PÄIKSEVALGUS
PAITAB ÕRNALT KASTES ROHTU
SEE KUI ARMUMÄNGU ALGUS
KUS JAHEDUS LOOB ENDAST OHTU
Päiksevalgus nii liikudes edasi
Heidab kõigelt pimeduse katte
Justkui ihu paljastades sedasi
Ja usaldanud armsama kätte
Nii ärkab hommikul loodus
Endalt öö hellust heites
Virgub neiu nii kui loodud
Ennast embusesse peites
Embab päikenegi lillemerd
Õitseb varsti kogu aas
Neiu rinnus pulbitsevat verd
Kuumus kütab taas
On vahel armastus kui maa
Mis õitsemiseks päikest vajab
ja piisavalt kui sooja ei saa
kohe kaela ülalt miskit sajab
Loodustarkus siit nüüd kõigile
Et armastaks sind neid või peig
Kui päevavalgust õitsvale maapinnale
Hellust armsam vajab vaid
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.23
Kunagi oli luuetajagi eluga kui
Kuristiku äärel…
Siis kirjutaski :
Kuristik
Rändas kord romantiline rännumees
oli õhtu ja väljas väga pime
liig tume talle tundus elutee
kuid ta jäi seisma – teda päästis ime
Ta ette oli ilmunud kuristik
mis nii salakavalalt kutsus
elurada äkki ümbritses mäestik
üsna raskelt süda rinnus tuksus
Võiks ju minna edasi
milleks kõrvale pöörata eluteelt
apaatias mees hetk mõtles sedasi
ise heitmas oli meelt
Hing kuristikult justkui küsis;
kas sooviksid mind emmata?
mees mäe serval ise vaevu püsis
teades,et ei oske lennata
kuid siis pimeduse katte all
sattus jala alla purre
astus mees – ükspuha oli tal
ei teadnud , et ellu oli tulnud murre
Oma hinges mees lendas kui lind
polnud tähtsust sel`kus poole
puudus sellel hetkel elul hind
soov punkt oli panna eluloole
Ta silme ees äkki oli kaunis naine
kes purret ta jalge all hoidis
see pilt tundus nii ebamaine ….
et mees jälle elumõtte leidis
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.27
eelnevale aga loogiline järg
Kaks tulekildu
Kaks tulekildu taevast kukkus
Päris lähestikku teineteisele
Maapinnale,mis vaikselt tukkus
Üks kild lõi kiirelt lõkkele
Leek kasvas aina suuremaks
Sai hoogu tulelõõm
Kõik ümberringi muutus soojemaks—
Nagu hinge oleks täitnud rõõm
Aga teine lõke justkui puhkas
Nagu oleks kogund jõudu
Tasakesi vaikselt ohkas
Nägi teise tule lõõmas õudu
Kuid samal ajal suurem lõke
Ei teadnud,mis on vinduv pird
Ei peatand teda ükski tõke
Ta kuumas nagu kasvav kirg
Nii süütaski pea teise lõkke
Mis kui unest äkki ärkas
Kui oleks sattunud nüüd jõkke
Poleks kustund tuli—mis kui kirest tärkas
Ja põleski kaks lõket siis
Leegiga,mis kasvas üha
Sai sellest lähenemisviis
Mis suutis kahest ühe teha
Nii põles viimaks üks suur tuli
Ei olnud enam lõõma kahte
Kõik üheks saanud oli
Ühendanud kahe kire tahte
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.31
kuid luuletajal on juba kaugest noorusest
üks "igavene" armuke
Armuke
Mõnele auto on kui armuke
kogu vaba aja ja raha
võtab endale see kallike
aga mina nõnda ei taha
Mul salaarmastus on samuti
keda kiivalt jahib mu ämm
pole taband mind temaga ometi
sest see armuke on mulle kui õnn
Ma kohtun temaga salamisi
et keegi ei saaks rikkuda õhkkonda
mis sünnib siis kui oleme kahekesi
kuis lendu hing tõuseb-saan sel ajal tunda
Kuid arvan mul pole amoraalne suhe
oma salajase sümpaatiaga
see kõik mu elule kui kauneim ehe
ma kohtun seal inspiratsiooniga
Tea,mis tundub ,et elus on vale
ja mis võiks olla teisiti
kõik mis elus välja ei tule
mis nadisti-tuleb teha uuesti
Nii kõik seal leiab uue kuju
kuni ei kõlba ei jäta ma järele
lõpptulemuseks saan endale hea tuju
millest rõõmu jätkub kogu perele
Käige teiegi salamisi kohtumas
inspiratsiooni kui elu jõuallikaga
näete elus rohkem head siis juhtuvat
kui suhtlete moraalse kallimaga
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.35
vahelduseks midagi "külma jaa julma"
Talve tulek
Vaadake aknast välja –
seal vähe jäänud alles
(kui mälestusi talles)
Suve , päikest jaaa nalja ….
Varsti ongi jälle talv
Väljas lumehanged –külm
Siis ehk meenutame suve
Raisatud aegu – tühje huve
Miks ei kasutanud hetki ära
Miks kaasa ei võtnud päiksesära
Tühjatähjale sai jagatud vaid kära
Suustki välja aetud tühja plära
Nüüd varsti jõuab kätte julm
Külma ,pakase, tuulte pulm…
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
lullar kiiresti saab veel inspiratsiooni kui miski (mõte idee) meeldib
kuulnud kunagi ivo linna laulu (ta ei mäleta kas enne seda või pärast tegi selle lulla)sai valmis
Sa mu…. .
Sa mu tuld lõõmav põletav süda
Sa mu valgust kiirgav heledaim päike
Mu hinges Su pärast möllamas sõda
Ei puudu sealt tormgi ega äike
Sa kui tõeline deemonlik jõud
Su pärast mu elu kui põrgu
on mässamas kogu mu põu
kogu hing tummast ihast lausa nõrgub
Ei anna sa kuskil mul rahu
ei päeval ega pilkasel ööl
no palju ühte hinge lõpuks mahub
muret, mis hinge seest sööb?
Lapsest saadik olen armastand sind
esiisade õpetuse järgi
tean,mis on Su kaotuse hind
su pärast mu silmi võib näha märgi
Sa oled mu ainus armastus
ainult sulle olen igavesti truu
meid lahku viia võib vaid elu suurim õnnetus
mis võrdne surmaga-ei põhjus miski muu
Viimaks välja ütlema nüüd pean
Kes oled Sa ,keda üle kõige
Igaüks meist armastama peab
Isamaa-on vastus ainuõige
Kui armastame kõik me Sind
Kui elus kõige kallimat
Siis suur õnn kui Tulilind-
Kaitseb me maad ja Tallinnat
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.30
kunagi oli luuletaja ise sellises olukorras (järgnev luule) kuid paljud ehk veel on samas olukorraski...
Puuhalg
Sa oled lihtne puuhalg puuriidas
üks korratust,segamini reast
kuid olla tahad uks uksepiidas
et võiksid avanedes väljuda teiste seast
Sa ei soovi olla teistemoodi kasulik
et põledes koos anda sooja
arvad-sul on teistlaadi tulevik
tahad olla parem, valguse - ilu tooja
Nii sa puuhalg mõtled ikka muust
sa ei soovi teiste hulka jääda
arvad olevat end teisest puust
ei taha lambakarjas kõigi kombel määda
Mängib sageli uperpalli saatus
sestap arvataksegi,et on olemas Jumal
suurest puuriidast pääsemise lootus
peaks ju tunduma tõepoolest rumal
Ei jätnudki sind maha lootus
kuni asjakulg tõepoolest muutus
kiskus puuriidast välja sind sootuks
mööduv kunstnik-kelle jaoks olid väärtus
Ta vaatas ja hindas sind kaua
tundis sinu väärtuse ära
juba varsti olid tema töölaual
kutsudes esile tema silmadesse sära
Sinust vooliti kaunis figuur
mis rõõmustas inimeste silma
nüüd oled kunstiline väärtus nii suu
mis soojendab kui päike maailma
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Kaks hinge
On ilus kui elus kohtad seda
et kellelgi kaunis hing kuid kõrk
temas varjul on saladuslik süda
mis kaitsta end püüab sest on nõrk.
Ta peidab end kõrkuse taha
jääb mulje justkui oleks ta kalk
ta hinge sisse pole näha
seal varjul kui nõiutud malk.
See kurb- ülekohtune on siiski
kui igapäevasusse mattub hellust ihkav
on põletav ta südames viimne piiskki
tal hinges tühjus, kurb-õhkav.
Kord kohtab teda teine hing
kes elanud on samamoodi
kellel kaunis tutvus on kõrgem hind
tal hingesäng ei ole voodi.
Siis vestlevad nad omavahel
ja tunnevad end teises ära
see õnnehetk on nüüd neil kahel
ja ellu toond kui päikesesära.
Ja siis nad veedavad koos aega
on kõik nii ilus, meeldiv, kena
siis tuleb aeg neil öelda:”head aega”
läheb saatus nii,et nad ei kohtu enam….
Mängis veetlevus nüüd elus vingerpussi
sai saatuslikuks mõlemil üks hinge omadus
see jälle kõrkus- mis ajas suhted vussi
või kõrge moraali irvitav edevus.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Inimhing
Kui sa kõnnid mööda aasa
mis servast servani täis ilu
saad sooja tunde südamesse kaasa
mis kaunistab su halli elu
Kui sa lähed lillepoodi
siis mõistad—oma silmaga seal näed
sinna loomulikku-kaunist toodi
mida valmistada ei või inimkäed
Kui kõnnid inimeste seas
inimmassist leia kild see väike
kes ajaks segi sinu selge pea
ja hinge soojendaks kui kevadpäike
Kui palehigis teed sa oma tööd
nõnda rabeldes kaob kogu päev
siis vahel ootad päästvat ööd
mil unelmatest und sa näed
Mis on unelmate paradiis?
mis on see—kõige kaunim elus?
saad unenäost sa selgust siis
see on inimene!—hingelt,välimuselt ilus
Kui looduses on kõik nii selge
selle ilu määrata võib silm….
kuid inimhing võib olla tume—helge
see ette aimamatu nagu kevadilm
Et kordki elus jõuaks kätte tund
mil täitunud unelma on kinkinud saatus
peame leidma selle,millest hing näeb und
või kogu elu täidab kaunis lotus
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.11
Iluvarakamber
Kord uitasin ma looduses, üksi tahtsin olla
kui eemalt pilku püüdis kaunis paik
seal ojakene sillerdas, kaljult langes alla
uueks sängiks tal sai kaunis rohuvaip.
Metsahelid nii said täiendavalt lisa
kaunis muusika siin sündis üheskoos
ei kostnud siia linna kära- kisa
ainult linnud laulu lõõritasid täieshoos.
Ei märganudki kust äkki ilmus kaunis neid
päikesest hellitatud- šokolaadipruun
malliks igatliiki kunstnikule lausa leid
kuid tal mureks ilmselgelt ilm, mis nõnda kuum.
Tuli oja juurde, vaevast, et saaks lahti
päike liialt talle kinkind oli sooja
ei tal aega olnud ümberringi vahti
jahe vesi oli suurim õnne tooja.
Salamisi kivistus mu pilk
tuli saatuselt see salakaval tuju?
Kadus vesi- jäi veel mõni eksind tilk
minu ees nüüd seisis kaunis marmorkuju.
Vaimusilm nüüd leidis kunstitöö nii ilusa
miks kaunistada see ei võiks me linna !
Pronkskuju võtaks ära küll kõik elusa
kuid alati- seda vaatama saaks minna.
Näitusteltki mõni otsib ilu
ja ei märka seda enese ümber
kõige kaunim siiski tavaline elu
kuid vaid tahad- saab sest ilu varakamber.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.15
Jäi veel üks lill kahe silma vahele
Võilill
Leidsin täna end hommikul ärkamast
Mitmekorruseliśest kõrgest majast
See ei seganud mind siiski märkamast
Muutust kevadises rohelises ajas
Läksin maja ette rohetavale rohule
Mis tipitud täis pisikesi päikesi
“ Head aega”ütles sisemine hääl nohule
pihu täis sai võililli kollaseid ja väikesi
Suur päike aga vaatas taevast alla
Tema pilk saatis valgust ja sooja
Võililled oma õied avasid valla
On päike ju lilledele elu looja
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.20
Kui juba suvi kord päevakorda tuli
Siis :
KUI KATUS SEISAB IGAL MAJAL
JA LAULATATUD KÄEL ON KULDNE SÕRMUS
NII ON TÕDE SEEGI IGAL AJAL
ET ARMSAM VAJAB HINGE SOOJENDAVAT HELLUS,ÕRNUST
LOODUS JA ARMASTUS
KUI HOMMIKUNE MAAPIND
MIS JAHTUND TERVE ÕÕ
NII SOOJUST IHKAB NEIU RIND
MILLES HÄIREKELL KUI LÖÖB
SIIS ESIMENE PÄIKSEVALGUS
PAITAB ÕRNALT KASTES ROHTU
SEE KUI ARMUMÄNGU ALGUS
KUS JAHEDUS LOOB ENDAST OHTU
Päiksevalgus nii liikudes edasi
Heidab kõigelt pimeduse katte
Justkui ihu paljastades sedasi
Ja usaldanud armsama kätte
Nii ärkab hommikul loodus
Endalt öö hellust heites
Virgub neiu nii kui loodud
Ennast embusesse peites
Embab päikenegi lillemerd
Õitseb varsti kogu aas
Neiu rinnus pulbitsevat verd
Kuumus kütab taas
On vahel armastus kui maa
Mis õitsemiseks päikest vajab
ja piisavalt kui sooja ei saa
kohe kaela ülalt miskit sajab
Loodustarkus siit nüüd kõigile
Et armastaks sind neid või peig
Kui päevavalgust õitsvale maapinnale
Hellust armsam vajab vaid
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.23
Kunagi oli luuetajagi eluga kui
Kuristiku äärel…
Siis kirjutaski :
Kuristik
Rändas kord romantiline rännumees
oli õhtu ja väljas väga pime
liig tume talle tundus elutee
kuid ta jäi seisma – teda päästis ime
Ta ette oli ilmunud kuristik
mis nii salakavalalt kutsus
elurada äkki ümbritses mäestik
üsna raskelt süda rinnus tuksus
Võiks ju minna edasi
milleks kõrvale pöörata eluteelt
apaatias mees hetk mõtles sedasi
ise heitmas oli meelt
Hing kuristikult justkui küsis;
kas sooviksid mind emmata?
mees mäe serval ise vaevu püsis
teades,et ei oske lennata
kuid siis pimeduse katte all
sattus jala alla purre
astus mees – ükspuha oli tal
ei teadnud , et ellu oli tulnud murre
Oma hinges mees lendas kui lind
polnud tähtsust sel`kus poole
puudus sellel hetkel elul hind
soov punkt oli panna eluloole
Ta silme ees äkki oli kaunis naine
kes purret ta jalge all hoidis
see pilt tundus nii ebamaine ….
et mees jälle elumõtte leidis
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.27
eelnevale aga loogiline järg
Kaks tulekildu
Kaks tulekildu taevast kukkus
Päris lähestikku teineteisele
Maapinnale,mis vaikselt tukkus
Üks kild lõi kiirelt lõkkele
Leek kasvas aina suuremaks
Sai hoogu tulelõõm
Kõik ümberringi muutus soojemaks—
Nagu hinge oleks täitnud rõõm
Aga teine lõke justkui puhkas
Nagu oleks kogund jõudu
Tasakesi vaikselt ohkas
Nägi teise tule lõõmas õudu
Kuid samal ajal suurem lõke
Ei teadnud,mis on vinduv pird
Ei peatand teda ükski tõke
Ta kuumas nagu kasvav kirg
Nii süütaski pea teise lõkke
Mis kui unest äkki ärkas
Kui oleks sattunud nüüd jõkke
Poleks kustund tuli—mis kui kirest tärkas
Ja põleski kaks lõket siis
Leegiga,mis kasvas üha
Sai sellest lähenemisviis
Mis suutis kahest ühe teha
Nii põles viimaks üks suur tuli
Ei olnud enam lõõma kahte
Kõik üheks saanud oli
Ühendanud kahe kire tahte
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.31
kuid luuletajal on juba kaugest noorusest
üks "igavene" armuke
Armuke
Mõnele auto on kui armuke
kogu vaba aja ja raha
võtab endale see kallike
aga mina nõnda ei taha
Mul salaarmastus on samuti
keda kiivalt jahib mu ämm
pole taband mind temaga ometi
sest see armuke on mulle kui õnn
Ma kohtun temaga salamisi
et keegi ei saaks rikkuda õhkkonda
mis sünnib siis kui oleme kahekesi
kuis lendu hing tõuseb-saan sel ajal tunda
Kuid arvan mul pole amoraalne suhe
oma salajase sümpaatiaga
see kõik mu elule kui kauneim ehe
ma kohtun seal inspiratsiooniga
Tea,mis tundub ,et elus on vale
ja mis võiks olla teisiti
kõik mis elus välja ei tule
mis nadisti-tuleb teha uuesti
Nii kõik seal leiab uue kuju
kuni ei kõlba ei jäta ma järele
lõpptulemuseks saan endale hea tuju
millest rõõmu jätkub kogu perele
Käige teiegi salamisi kohtumas
inspiratsiooni kui elu jõuallikaga
näete elus rohkem head siis juhtuvat
kui suhtlete moraalse kallimaga
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.35
vahelduseks midagi "külma jaa julma"
Talve tulek
Vaadake aknast välja –
seal vähe jäänud alles
(kui mälestusi talles)
Suve , päikest jaaa nalja ….
Varsti ongi jälle talv
Väljas lumehanged –külm
Siis ehk meenutame suve
Raisatud aegu – tühje huve
Miks ei kasutanud hetki ära
Miks kaasa ei võtnud päiksesära
Tühjatähjale sai jagatud vaid kära
Suustki välja aetud tühja plära
Nüüd varsti jõuab kätte julm
Külma ,pakase, tuulte pulm…
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
| luuletaja 02. märts 2013, kl 02.00 |
| luuletaja 02. märts 2013, kl 02.47 |
| luuletaja 02. märts 2013, kl 02.51 |
| luuletaja 02. märts 2013, kl 02.54 |
| rannaliivad 02. märts 2013, kl 09.45 |
Et välistada kordusi
Siis eilse nimekirja teen
(eilsetest luuletustest)
1)Ideaalne luuletus
2)Läbiloetud raamat.
3)Kaunim lill
4)ROOS
5)Potilill
6)Kaktus
7)Unelmate roos
8)Jõuluingel
9)Üksik kuusk
10)Teha luulet lastest
11)Muusa.
12)Sa mu…. .
13)Puuhalg
14)Kaks hinge
15)Inimhing
16)Iluvarakamber
17)Võilill
18)LOODUS JA ARMASTUS
19)Kuristik
20)Kaks tulekildu
21)Armuke
22)Talve tulek
Siis eilse nimekirja teen
(eilsetest luuletustest)
1)Ideaalne luuletus
2)Läbiloetud raamat.
3)Kaunim lill
4)ROOS
5)Potilill
6)Kaktus
7)Unelmate roos
8)Jõuluingel
9)Üksik kuusk
10)Teha luulet lastest
11)Muusa.
12)Sa mu…. .
13)Puuhalg
14)Kaks hinge
15)Inimhing
16)Iluvarakamber
17)Võilill
18)LOODUS JA ARMASTUS
19)Kuristik
20)Kaks tulekildu
21)Armuke
22)Talve tulek
| vanapoiss. 03. märts 2013, kl 09.26 |
Viis unelmaisse vanapoisi mõttelend
arvas nägevat ta ideaalnaise kuju
ei iial kritiseerinud ta end
vaid teised aina rikkusid ta tuju.
See naine oli arglik kui hiir
ja hell ja õrn kui kass
tundis kohe kus lõppes naise õiguste piir
laual õigeaegselt oli kuum kohvitass.
Ta kui koer oli kuulekas ja truu
kui hobune tahtis teha aina tööd
alles siis kui väljas paistis kuu
tuli voodi ja sosistas ;Head ööd;
Kuna sellist mees seni polnud leidnud
ei tahtnud ta vabadusega riskida
oli ikka kodu naistest vaba hoidnud
polnud vaja ei riielda ega kedagi käskida.
Kuid mehe hing- nagu kodu- oli tühi
tuba jahe oli kuigi ahi kuum
teisi inimesi nägi kodus nagu riigipühi
ei taibanud kus peidus oli asja tuum.
Talle keegi polnud andnud tarka nõu
et elukaaslaseks selliseks ei taha keegi tulla
ainult orjamine käib hinges igal üle jõu
igaüks soovib kaasaga võrdne olla.
Nii unelebki vanapoiss omaette
näeb isemoodi inglist und.
Kuid iseend ei kavatsegi võtta kätte
vaid jääbki lootma, et kord ise saabub õnnetund.
/luuletaja 22. jaanuar 2012/
arvas nägevat ta ideaalnaise kuju
ei iial kritiseerinud ta end
vaid teised aina rikkusid ta tuju.
See naine oli arglik kui hiir
ja hell ja õrn kui kass
tundis kohe kus lõppes naise õiguste piir
laual õigeaegselt oli kuum kohvitass.
Ta kui koer oli kuulekas ja truu
kui hobune tahtis teha aina tööd
alles siis kui väljas paistis kuu
tuli voodi ja sosistas ;Head ööd;
Kuna sellist mees seni polnud leidnud
ei tahtnud ta vabadusega riskida
oli ikka kodu naistest vaba hoidnud
polnud vaja ei riielda ega kedagi käskida.
Kuid mehe hing- nagu kodu- oli tühi
tuba jahe oli kuigi ahi kuum
teisi inimesi nägi kodus nagu riigipühi
ei taibanud kus peidus oli asja tuum.
Talle keegi polnud andnud tarka nõu
et elukaaslaseks selliseks ei taha keegi tulla
ainult orjamine käib hinges igal üle jõu
igaüks soovib kaasaga võrdne olla.
Nii unelebki vanapoiss omaette
näeb isemoodi inglist und.
Kuid iseend ei kavatsegi võtta kätte
vaid jääbki lootma, et kord ise saabub õnnetund.
/luuletaja 22. jaanuar 2012/
| luuletaja 03. märts 2013, kl 11.43 |
| luuletaja 03. märts 2013, kl 14.44 |
Täna oleks aeg täiendada
Üld nimekirja
(et oleks ülevaade
kogu luulest mis siia saabunud)
eelmine oli
rannaliivad 02. märts 2013, kl 09.45
Et välistada kordusi
Siis eilse nimekirja teen
(eilsetest luuletustest)
1)Ideaalne luuletus
2)Läbiloetud raamat.
3)Kaunim lill
4)ROOS
5)Potilill
6)Kaktus
7)Unelmate roos
8)Jõuluingel
9)Üksik kuusk
10)Teha luulet lastest
11)Muusa.
12)Sa mu…. .
13)Puuhalg
14)Kaks hinge
15)Inimhing
16)Iluvarakamber
17)Võilill
18)LOODUS JA ARMASTUS
19)Kuristik
20)Kaks tulekildu
21)Armuke
22)Talve tulek
23)alasti
24)kaks puud
25)uue päeva algus
e.lõppenud öö
26)vanapoiss
27)laululind (kaunim)
Üld nimekirja
(et oleks ülevaade
kogu luulest mis siia saabunud)
eelmine oli
rannaliivad 02. märts 2013, kl 09.45
Et välistada kordusi
Siis eilse nimekirja teen
(eilsetest luuletustest)
1)Ideaalne luuletus
2)Läbiloetud raamat.
3)Kaunim lill
4)ROOS
5)Potilill
6)Kaktus
7)Unelmate roos
8)Jõuluingel
9)Üksik kuusk
10)Teha luulet lastest
11)Muusa.
12)Sa mu…. .
13)Puuhalg
14)Kaks hinge
15)Inimhing
16)Iluvarakamber
17)Võilill
18)LOODUS JA ARMASTUS
19)Kuristik
20)Kaks tulekildu
21)Armuke
22)Talve tulek
23)alasti
24)kaks puud
25)uue päeva algus
e.lõppenud öö
26)vanapoiss
27)laululind (kaunim)
| luuletaja 04. märts 2013, kl 11.49 |
ROOS
Aasal kasvab roos,
keset lillevälja
lilled iludused koos
roos kõigist paistab välja.
Ta kõigist on ilusam
kesk lõputut ilu
ja sellest arusaam
kaunistabki elu.
Kuid mida roos ootab
kaunilt õitsedes
tuules ringi vaatab
justkui otsides.
Ta tundub õitseks justkui
kellegi tundmatu jaoks
tahab minna siit seni kui
veel ta ilu ei kaoks.
Kuid see keegi ei tule
ja roos kaunistab vaid aasa
tundub tulevik nii tume
teda keegi ei võta kaasa.
Kas korjaja on pime
et kaunist roosi ei näe
see tundub lausa ime
on ju päikseline päev.
Nii inimestelgi on olnud
et keegi tõeliselt ilus
tõdeda on tulnud-
leidmata on jäänud elus.
Aasal kasvab roos,
keset lillevälja
lilled iludused koos
roos kõigist paistab välja.
Ta kõigist on ilusam
kesk lõputut ilu
ja sellest arusaam
kaunistabki elu.
Kuid mida roos ootab
kaunilt õitsedes
tuules ringi vaatab
justkui otsides.
Ta tundub õitseks justkui
kellegi tundmatu jaoks
tahab minna siit seni kui
veel ta ilu ei kaoks.
Kuid see keegi ei tule
ja roos kaunistab vaid aasa
tundub tulevik nii tume
teda keegi ei võta kaasa.
Kas korjaja on pime
et kaunist roosi ei näe
see tundub lausa ime
on ju päikseline päev.
Nii inimestelgi on olnud
et keegi tõeliselt ilus
tõdeda on tulnud-
leidmata on jäänud elus.
| luuletaja 21. märts 2013, kl 14.34 |
Tahaks täna vastata
Kevadele – tema karu luuletusele
Karu
Metsas oli suur karu
Kes sai kõigest hästi aru
Pole vaja karta karulauku
Vaja karta on vaid püssi pauku
Kõrval ojakeses vulises vesi
Seal iga kalake end justkui pesi
Kuid karule enam hoopis meeldib mesi
Läks karu koos pojaga seda otsima kahekesi
Peagi nende püüdlusi saatis lõpuks edu
Suur karu oli pojast eespool justkui vedur
Oleks suur karu läinud otsima vaid ise ,üksi
Poleks väike pojake teinud paugu järel püksi
Kevadele – tema karu luuletusele
Karu
Metsas oli suur karu
Kes sai kõigest hästi aru
Pole vaja karta karulauku
Vaja karta on vaid püssi pauku
Kõrval ojakeses vulises vesi
Seal iga kalake end justkui pesi
Kuid karule enam hoopis meeldib mesi
Läks karu koos pojaga seda otsima kahekesi
Peagi nende püüdlusi saatis lõpuks edu
Suur karu oli pojast eespool justkui vedur
Oleks suur karu läinud otsima vaid ise ,üksi
Poleks väike pojake teinud paugu järel püksi
| luuletaja 25. märts 2013, kl 12.35 |
| luuletaja 25. märts 2013, kl 12.55 |
Kuu jaa paju oksake
Kuhu pimedusee oled kadund kuu
Kuhu kevadesse oled kadund paju oksake
Nüüd jätnud maha olen kõik muu
Loodan teiltki saada nüüd luulet veel
Kui omaette veidi oledki ehk öine kuu sa
Siis pajuoksake lubas saada mulle muusaks
Jätsin kõik teie ettepanekul mujal maha
Nüüd teilt kaunist luulet kuulda tahan
Ei lähe enam halbade juurde tagasi
Siinse kauni maailma maha magasin
Kuid nüüd siis viimaks tulin teie juurde
Kaunisse maailma - unetutesse suurde
Kuhu pimedusee oled kadund kuu
Kuhu kevadesse oled kadund paju oksake
Nüüd jätnud maha olen kõik muu
Loodan teiltki saada nüüd luulet veel
Kui omaette veidi oledki ehk öine kuu sa
Siis pajuoksake lubas saada mulle muusaks
Jätsin kõik teie ettepanekul mujal maha
Nüüd teilt kaunist luulet kuulda tahan
Ei lähe enam halbade juurde tagasi
Siinse kauni maailma maha magasin
Kuid nüüd siis viimaks tulin teie juurde
Kaunisse maailma - unetutesse suurde
Lisa postitus