Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Unetute nurgake
luuletaja luulenurk
 
luuletaja 02. märts 2013, kl 01.18
võttes arvesse et luuletajal on eriti suures koguses luulet - kasutan hetkel tema paroole tehes sellega võimlikuks fännidele tema luulet ühest kohast lugeda
et mitte mitmest kohast seda otsida .

vestlemiseks on juba tehtud eraldi teema .

arvestades kogemusi 50+ssis siis tänanegi kogus luulet seal lausa mitme lehekülje pealt oli vaja kokku korjata .

arvan et keegi selle vastu ei ole ...kui isegi teiste luuletused teise teemasse panna ..sealtki leiab lullar nad üles kaa need,kes soovivad oma lullasid täiustada.

loodan kõigi vastu tulelikkusele selles mõttes .

teema alustaja hetkel on rannaliivad jaa lisab siia kõik tänased luuletused
 
luuletaja 02. märts 2013, kl 01.39
rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.51
kuni luuletaja ise tagasi tuleb

siia mõni vanadest luuletustest



Ideaalne luuletus

Kui muusika-või linnulaul,mis metsas kuuled
Mis nõiduslikult hinge sulle poeb
Kui su mõtteid paitab nõnda mõni luule
Et su sisemuses tärkab miski ja on soe

Siis luules hakkab kajama kui taustaks viis
Ja sellele just lisaks loed sa sõnu
On luuletus vast õnnestund siis
Kui veelkord tahad lugeda,sest tunned mõnu

On laulul tihti ilusam meloodia
Ja sõnad lausa mõtetuna näivad
Kuid soovib meeldivaima luuletuse looja
Et paljud erinevad tunded koos siin käivad

Kui luuletus sul tundub lausa muusikana
Ja meenutama hakkab kaunist laulu viit
Siis alles täiuslikkus peitub selle taga
Sest hinges täitnud tühja koha oled siit

Saab muusikastki meeliülendava tunde
Võib leida justkui peidus olnud sõnu
Kuid veelgi enam raputab su hinge
Kui meelde tungib miski justkui kõmu

Kahjuks sageli on levinenud luule
mis riimist kokku pandud justkui mosaiik
pole mõtet sees ja sõnumit ei kuule
sellist kokku klopsida võib iga friik

Kuid kui mõte peitub ridadel ja nende vahel
Loetut mõtestada saab ka omamoodi
Ideedest sillerdavaist sünnib mõtteahel
Tahad luuletuse kaasa võtta kasvõi – voodi

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.55
Läbiloetud raamat.

Ei taha olla iialgi läbiloetud raamat ma
Vaid tahan,et mind ikka jälle loetaks
Halval lugejal jääb palju teada saamata
Kõik see kaunis,mis mu looja sõna taha poetas

Võiks raamatule öelda: miks ainult tahad?
Sa lausa ole nõnda huvitav ja loetav !
Sest arvab igaüks kui sisu pole paha
Hea raamatu siis endale ta soetaks

On raamatuid naiivseid,kauneid,põnevaid
Ja loetud neid küll aeglaselt,küll ruttu
On mõni raamat lihtne,tavaline kõne vaid
Teises peidus hirmu,armu, õudusjuttu

Ei tea kas läbiloetud ongi olla kõige halvem?
Kuin sind pärast seda nurka ei visata
Ehk on raamatute kõige suurem palve
et neist ei saaks siis orvud ema –isata

Inimestelgi on vahel raamatute saatus
Tihti valdkonnas kõige hellemas
Kõige armsam siin ilmas sulle näitab ust
Kui oled läbiloetud—vast pole miskit hullemat

Siis meenub raamat äkki,nurgas,vedelev
Mis oli kunagi nii ilus ja nii uus
Kord kellegi jaoks oli meeldiv ja nii sädelev
Nüüs sel mõtteis aga palju muud

Kui oled väljas endast—kaldud järeldustes äärmustesse
Ja sa ei tea,keda laita,keda needa
Siis leia aega heita pilku raamatusse
Tõe leidmiseks palju sealt saad teada

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.57
Kaunim lill

Kui keegi on nii ilus,et lausa pimestab
Ja see,kes pimestab,oled sina
Siis ära üldsegi eriti imesta
Et üks pimedaks jääja olen mina

Sa oled kui päike kesk pimedat ööd
Kui elust pakatav oaas keset surnud kõrbe
Kui õitsev lilleaas keset külma talve
Kui kuldkalake keset halli parve

Kuid mina pole see kes ütleb neid sõnu
Vaid see—kes kunagi su mõistuse viib ära
Seepärast neist sõnadest kui muusikast tunne mõnu
Ja kui see õige Sul neid ütleb,siis tõeliselt sära

Mina olen sinu jaoks kui merekohin
Kui jalutama satud mereranda
Tuulte—lainete keeles siis küsin:kas tohin
Kõike kaunist,mis suudan – sulle edasi anda

Sa oled kui lill ja mina see päike
Kes anda püüab sooja,et Sa avada saaks õisi
Kuigi maailm on nii suur ja üks lilleke nii väike
Tahaks hoida vaid Sind-kuid nii soojendan ka teisi

Kui kingituse saad,millel väärtuslik hind
Siis õnn pole see,mille hinnaks on vaid raha
Kui kaunid sõnad kordki elus rõõmustanud Sind
Siis paremat kingitust üldse saada Sa ei taha

Sa kaunista ikka me keskset maailma
Kui kevadist aasa---säravaim lill
Kutsu ikka sära sa vaataja silma
Sest ilust ei saa kunagi kellelgi küll

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 15.59
ROOS

Aasal kasvab roos,
keset lillevälja
lilled iludused koos
roos kõigist paistab välja.

Ta kõigist on ilusam
kesk lõputut ilu
ja sellest arusaam
kaunistabki elu.

Kuid mida roos ootab
kaunilt õitsedes
tuules ringi vaatab
justkui otsides.

Ta tundub õitseks justkui
kellegi tundmatu jaoks
tahab minna siit seni kui
veel ta ilu ei kaoks.

Kuid see keegi ei tule
ja roos kaunistab vaid aasa
tundub tulevik nii tume
teda keegi ei võta kaasa.

Kas korjaja on pime
et kaunist roosi ei näe
see tundub lausa ime
on ju päikseline päev.

Nii inimestelgi on olnud
et keegi tõeliselt ilus
tõdeda on tulnud-
leidmata on jäänud elus.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.00
Potilill

Kui kõrvu paitab muusika,mida meieni toob pill
seda kuulata võime,mitte näha
nii kord mu meeled vallutas üks potilill
ja ma ei saanud sinna midagi teha

Ta ei olnud kaunis nagu seda on roos
vaid miski jõud mind tõmbas sinna poole
kuid kui see lill ja mina olime kahekesi koos
sai algus jälle kaunile loole

Kui seisin seal kõrval ja nautisin ilu
mis kui kõikjale valgus mu ihus
tundsin teise värvi kui saand oleks elu
kasteveetilk teemandina pärlendas pihus

Kõik tähtsusetu ümberringi kauniks muutus
põhjus selleks oli niivõrd väike
lill kui sõrme vastu puutus-
-justkui pilve tagant välja tulnuks päike

Tundus,et õnneks pole enamat vaja
kui kordki saaks päevas lille näha
samas hämmastus mind valdas kogu aja-
-mis võib elu õnnelikuks teha?!

Kuid lill kasvas poti mõõtmetest välja
ja peale vee vajas soojemat loodust
kuid mulle ei teind see sugugi nalja
kui unelmate lill tundis millestki puudust

Nii paningi lille kord pilve peale
mis otse suundus lõuna poole
vaid mälestustes ruumi jäi paljule heale…..
…õhtu pimedus lõpu--tegi sellele loole…..

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.02
Kaktus

On olemas üks lill
millel harva märkad õisi
üks päev aastas leiab tal neid küll
kuid mehed eelistavad lilli teisis

Kui peale pidulikku aktust
kus palju rahvast viibib koos
ei keegi kellelegi kingi kaktust
vaid üle kõige kink on roos

Kuid ikkagi ta nimi on lill !!!!!
kesk õitsvat lillemerd
sada okast kaunistuseks tal
ettevaatamatu saab näha verd

Ta lausa justkui okaskera
turris keset lilli teisi
kuis hirmutada tahaks ära
lillelembelisi naisi

Roosil okas justkui õie kaitseks
kaktus õisi näitab haruharva
neil kui oleks erinevad maitsed
õites olla kaktusel on vastukarva

On vahel inimenegi kui kaktus
sa soovid õrnalt teda kohelda
kostab vastus okkaline: “Vaat kus!”
on raske nõndamoodi suhelda

On siiski elus mehi—naisi
kes kaktust tahavad rohkem kui roosi
kuigi lilli on palju ilusamaid teisi
üllatusi näed ka siis kui vaatad õnneloosi…..

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.04
Unelmate roos (emadepäeval)

Miks näen ma unes,et roosi ma emban?
hästi suurele roosile annan ma suud ?!
samas aiman ka okkaid,enda ligi ma tõmban,
kuid valu ei tunne vaid hoopis miskit mud

Tunnen imelisi lõhnu -,mis ei meenutagi roosi
palju erilist ses` aroomide segus
välja kannatada ei suuda sedavõrd suurt doosi
et roosiõies peagi aiman nägevat kaunist nägu

Ei taipa ma,kas emban roosi või neidu
või kõike korraga uduloori sees
arvan miskit nõnda kaunist ilmapeal ei leidu
ennast kaalutuna samas tunnen justkui vees

Mõlten; miks roos sama suur kui ma ise
ta oksad nõnda embamas on mind?
roos tavaliselt rohkem justkui ese
kuid tunnen roosi hurmav-graatsilises kaisutuses end?

Ei selgusetust suuda kaua taluda ma enam
mu käte vahel on kas roos või keegi “Tema?”
kuigi unenäos mõni asi tundub kenam
ärkan-üllatudes leian kaisust oma laste ema

Sa kõige kallim,laste ema,oled ilmas siin
su mees Su ellu toonud rõõmu,muret
meist eemale on jäänud õnnetused-hingepiin
pole purustada saanud need me õnnelikku peret

Seepärast näe ka edaspidi vaeva
kui kasvatad Sa oma kalleid lapsi
su pere Sulle soovib täna:”Head emadepäeva!”
sel päeval patt ei ole võtta tervisenapsi!

……………………..

rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.12
Jõuluingel

Kui hinge täitnud masendavaim tusk
Ning kergendust ei tule närvipingel
Siis mõnda aitab alkohol—keda usk
Kuid minu päästjaks on mu Jõuluingel


Ta tuleb siis kui mul on raske
Ta kui vaiba laotaks üle mu keha
Tuul ümber huilgab--on külm ja rõske
Kuid mulle miski halba ei saa teha

Ta siit maailmast viib mu lihtsalt ära
Jääb maha reaalne ja kõik ,mis paha
Silmi paitab lausa lummav sära
Sulen need ja avada ei taha

Siis mu ümber leekides on tuli
Aga see ei ole üldse valus
Küllap masendus nii külm oli
Et sooja hing juba ammu anus

Üle kõige laotund Ingli kaitsvad tiivad
Võime võtavad mul miskit teha
Kõigest halvast kaugemale viivad
Et ka õnne nõnda saaksin näha

See kõik on kui puhastustuli
Peale seda olen justkui uus
Palju kergem tundub elu raske põli
Ja sitkus taastub hinges,lihas,luus

Kui jõuluajal laua peal on vorstid,joogid,kringel
ja nurgas kaunis, ehteis jõulukuusk
sel` ajal mured ära viind mu Jõuluingel
ning rõõmu tunda võin ma kõigest must

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.15
Üksik kuusk

Metsas üksik kuusk on mures
nukker on ta meel
jõulukuusk ehk kuskil peres
ikka puudub veel

Miks ta peab siis külmetama
üksi metsa sees
kui võiks lapsi rõõmustada
seistes nende ees

Miks ei tule mõni taat
hobusega metsateel
hõikaks:”Vaat kus alles saak!”
viiks ta koju reel

Siis ta ümber kisa kära
palju säravsilmi
teda näevad ehtesäras -
kuusk und näeb justkui ilmsi

Nüüd korraga me nukker kuusk
seal unest äkki virgub
ses` suunas sahinaga liugleb suusk
kus puuke uhkelt sirgub

Seal suusataja seisma jääb
otse kuusekese ette
kui ilus puu_- ta kohe näeb
võtab raieriista kätte

Mees kuuse laseb juurtest vabaks
too õndsalt kukub alla
hetk hiljem lebab maas kui magaks
nüüd tee tal unelmaisse valla

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,


rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.18
MIDAGI KUI SPETSIAALSELT UNETUTELE

Teha luulet lastest

Hommikul ärgates
Olen ma kraps
Teises toas märgates
Seal kallis laps
Laiali sirutand laps oma käed
Algabki selliselt ikka uus päev

Valmistamist vajavad söögid
Kostubki emme hääl köögist
Kuid saatus siis issikest nöögib
Laps äkki millegipärast röögib
Issi kiiresti vahetab siis mähkmed
Sellest ,mis näeb –ärgem välja tehkem

Issi rutates mõtleb siis oma tööle
Tööpäev mis järgneb unetule ööle
Sai tehtud vist eile mingi aps
Et ööläbi magada ei saanud laps
Kuid kõigele vaatamatta järgneb tööpäev
Kus issi kallist last veel oma mõtetes näeb....

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Muusa.

Kui oledki kellegi jaoks Sa Muusa
tal luule ja muusika tekitad hinge
sõnasepaks igaüht Sa teha siiski ei suuda
kuid hingerahu talt võtad ja lood temas pinge

Äkki elus hakkab nägema ta keerdkäike
mis ta hinge ja mõistuse lummavad ära
justkui pilvises taevas hakkab paistma päike
või surmvaikuses äkitselt kostmas on kära

Pole tähtis kas Muusa on naine või mees
sest ilu on vastassoost vaataja silmis
kui tõeline iludus seisab su ees
kaob reaalsustaju ja tundub et kõik on kui filmis

On Muusa ka tihti kui silmapiir
või kui me teekond iga päev läänest itta
ta puudutab vaatajat nagu valgusekiir
laseb vaadata end kuid mitte käest kinni võtta.

On ju Muusa see,mis maailmas on ilus
kõige tipp-kui tundub,et silmist oled pime
vahel rõõmustab sind nii,et hingel on valus
end õnneembusesse kaotad-see tundub lausa ime

On inimene ainus maailmas see
kes kohtuda võib õnnehetkel Muusaga
teistel liikidel niipalju mõistust pole veel
et lumemäestki oskaks alla tulla kahe suusaga

Seepärast nähkem me ümber seda ilu
mis Muusa võiks tuua meile külla
kaunistagem ise vahel halli elu
ja laskem kõigel kaunil hinge sisse tulla
 
Autor: 02. märts 2013, kl 01.44
Lisa postitusele link, pilt või video!
 
luuletaja 02. märts 2013, kl 01.54
rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.27
lullar kiiresti saab veel inspiratsiooni kui miski (mõte idee) meeldib

kuulnud kunagi ivo linna laulu (ta ei mäleta kas enne seda või pärast tegi selle lulla)sai valmis


Sa mu…. .

Sa mu tuld lõõmav põletav süda
Sa mu valgust kiirgav heledaim päike
Mu hinges Su pärast möllamas sõda
Ei puudu sealt tormgi ega äike


Sa kui tõeline deemonlik jõud
Su pärast mu elu kui põrgu
on mässamas kogu mu põu
kogu hing tummast ihast lausa nõrgub

Ei anna sa kuskil mul rahu
ei päeval ega pilkasel ööl
no palju ühte hinge lõpuks mahub
muret, mis hinge seest sööb?

Lapsest saadik olen armastand sind
esiisade õpetuse järgi
tean,mis on Su kaotuse hind
su pärast mu silmi võib näha märgi

Sa oled mu ainus armastus
ainult sulle olen igavesti truu
meid lahku viia võib vaid elu suurim õnnetus
mis võrdne surmaga-ei põhjus miski muu

Viimaks välja ütlema nüüd pean
Kes oled Sa ,keda üle kõige
Igaüks meist armastama peab
Isamaa-on vastus ainuõige

Kui armastame kõik me Sind
Kui elus kõige kallimat
Siis suur õnn kui Tulilind-
Kaitseb me maad ja Tallinnat

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 16.30
kunagi oli luuletaja ise sellises olukorras (järgnev luule) kuid paljud ehk veel on samas olukorraski...

Puuhalg

Sa oled lihtne puuhalg puuriidas
üks korratust,segamini reast
kuid olla tahad uks uksepiidas
et võiksid avanedes väljuda teiste seast


Sa ei soovi olla teistemoodi kasulik
et põledes koos anda sooja
arvad-sul on teistlaadi tulevik
tahad olla parem, valguse - ilu tooja

Nii sa puuhalg mõtled ikka muust
sa ei soovi teiste hulka jääda
arvad olevat end teisest puust
ei taha lambakarjas kõigi kombel määda

Mängib sageli uperpalli saatus
sestap arvataksegi,et on olemas Jumal
suurest puuriidast pääsemise lootus
peaks ju tunduma tõepoolest rumal


Ei jätnudki sind maha lootus
kuni asjakulg tõepoolest muutus
kiskus puuriidast välja sind sootuks
mööduv kunstnik-kelle jaoks olid väärtus

Ta vaatas ja hindas sind kaua
tundis sinu väärtuse ära
juba varsti olid tema töölaual
kutsudes esile tema silmadesse sära

Sinust vooliti kaunis figuur
mis rõõmustas inimeste silma
nüüd oled kunstiline väärtus nii suu
mis soojendab kui päike maailma

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,



Kaks hinge




On ilus kui elus kohtad seda
et kellelgi kaunis hing kuid kõrk
temas varjul on saladuslik süda
mis kaitsta end püüab sest on nõrk.

Ta peidab end kõrkuse taha
jääb mulje justkui oleks ta kalk
ta hinge sisse pole näha
seal varjul kui nõiutud malk.

See kurb- ülekohtune on siiski
kui igapäevasusse mattub hellust ihkav
on põletav ta südames viimne piiskki
tal hinges tühjus, kurb-õhkav.

Kord kohtab teda teine hing
kes elanud on samamoodi
kellel kaunis tutvus on kõrgem hind
tal hingesäng ei ole voodi.

Siis vestlevad nad omavahel
ja tunnevad end teises ära
see õnnehetk on nüüd neil kahel
ja ellu toond kui päikesesära.

Ja siis nad veedavad koos aega
on kõik nii ilus, meeldiv, kena
siis tuleb aeg neil öelda:”head aega”
läheb saatus nii,et nad ei kohtu enam….

Mängis veetlevus nüüd elus vingerpussi
sai saatuslikuks mõlemil üks hinge omadus
see jälle kõrkus- mis ajas suhted vussi
või kõrge moraali irvitav edevus.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

Inimhing


Kui sa kõnnid mööda aasa
mis servast servani täis ilu
saad sooja tunde südamesse kaasa
mis kaunistab su halli elu

Kui sa lähed lillepoodi
siis mõistad—oma silmaga seal näed
sinna loomulikku-kaunist toodi
mida valmistada ei või inimkäed

Kui kõnnid inimeste seas
inimmassist leia kild see väike
kes ajaks segi sinu selge pea
ja hinge soojendaks kui kevadpäike

Kui palehigis teed sa oma tööd
nõnda rabeldes kaob kogu päev
siis vahel ootad päästvat ööd
mil unelmatest und sa näed

Mis on unelmate paradiis?
mis on see—kõige kaunim elus?
saad unenäost sa selgust siis
see on inimene!—hingelt,välimuselt ilus

Kui looduses on kõik nii selge
selle ilu määrata võib silm….
kuid inimhing võib olla tume—helge
see ette aimamatu nagu kevadilm


Et kordki elus jõuaks kätte tund
mil täitunud unelma on kinkinud saatus
peame leidma selle,millest hing näeb und
või kogu elu täidab kaunis lotus

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,


rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.11
Iluvarakamber



Kord uitasin ma looduses, üksi tahtsin olla
kui eemalt pilku püüdis kaunis paik
seal ojakene sillerdas, kaljult langes alla
uueks sängiks tal sai kaunis rohuvaip.


Metsahelid nii said täiendavalt lisa
kaunis muusika siin sündis üheskoos
ei kostnud siia linna kära- kisa
ainult linnud laulu lõõritasid täieshoos.

Ei märganudki kust äkki ilmus kaunis neid
päikesest hellitatud- šokolaadipruun
malliks igatliiki kunstnikule lausa leid
kuid tal mureks ilmselgelt ilm, mis nõnda kuum.

Tuli oja juurde, vaevast, et saaks lahti
päike liialt talle kinkind oli sooja
ei tal aega olnud ümberringi vahti
jahe vesi oli suurim õnne tooja.

Salamisi kivistus mu pilk
tuli saatuselt see salakaval tuju?
Kadus vesi- jäi veel mõni eksind tilk
minu ees nüüd seisis kaunis marmorkuju.

Vaimusilm nüüd leidis kunstitöö nii ilusa
miks kaunistada see ei võiks me linna !
Pronkskuju võtaks ära küll kõik elusa
kuid alati- seda vaatama saaks minna.

Näitusteltki mõni otsib ilu
ja ei märka seda enese ümber
kõige kaunim siiski tavaline elu
kuid vaid tahad- saab sest ilu varakamber.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.15
Jäi veel üks lill kahe silma vahele

Võilill

Leidsin täna end hommikul ärkamast
Mitmekorruseliśest kõrgest majast
See ei seganud mind siiski märkamast
Muutust kevadises rohelises ajas

Läksin maja ette rohetavale rohule
Mis tipitud täis pisikesi päikesi
“ Head aega”ütles sisemine hääl nohule
pihu täis sai võililli kollaseid ja väikesi


Suur päike aga vaatas taevast alla
Tema pilk saatis valgust ja sooja
Võililled oma õied avasid valla
On päike ju lilledele elu looja

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.20
Kui juba suvi kord päevakorda tuli


Siis :

KUI KATUS SEISAB IGAL MAJAL
JA LAULATATUD KÄEL ON KULDNE SÕRMUS
NII ON TÕDE SEEGI IGAL AJAL
ET ARMSAM VAJAB HINGE SOOJENDAVAT HELLUS,ÕRNUST



LOODUS JA ARMASTUS

KUI HOMMIKUNE MAAPIND
MIS JAHTUND TERVE ÕÕ
NII SOOJUST IHKAB NEIU RIND
MILLES HÄIREKELL KUI LÖÖB

SIIS ESIMENE PÄIKSEVALGUS
PAITAB ÕRNALT KASTES ROHTU
SEE KUI ARMUMÄNGU ALGUS
KUS JAHEDUS LOOB ENDAST OHTU

Päiksevalgus nii liikudes edasi
Heidab kõigelt pimeduse katte
Justkui ihu paljastades sedasi
Ja usaldanud armsama kätte


Nii ärkab hommikul loodus
Endalt öö hellust heites
Virgub neiu nii kui loodud
Ennast embusesse peites

Embab päikenegi lillemerd
Õitseb varsti kogu aas
Neiu rinnus pulbitsevat verd
Kuumus kütab taas

On vahel armastus kui maa
Mis õitsemiseks päikest vajab
ja piisavalt kui sooja ei saa
kohe kaela ülalt miskit sajab

Loodustarkus siit nüüd kõigile
Et armastaks sind neid või peig
Kui päevavalgust õitsvale maapinnale
Hellust armsam vajab vaid

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.23
Kunagi oli luuetajagi eluga kui
Kuristiku äärel…
Siis kirjutaski :



Kuristik


Rändas kord romantiline rännumees
oli õhtu ja väljas väga pime
liig tume talle tundus elutee
kuid ta jäi seisma – teda päästis ime

Ta ette oli ilmunud kuristik
mis nii salakavalalt kutsus
elurada äkki ümbritses mäestik
üsna raskelt süda rinnus tuksus

Võiks ju minna edasi
milleks kõrvale pöörata eluteelt
apaatias mees hetk mõtles sedasi
ise heitmas oli meelt


Hing kuristikult justkui küsis;
kas sooviksid mind emmata?
mees mäe serval ise vaevu püsis
teades,et ei oske lennata

kuid siis pimeduse katte all
sattus jala alla purre
astus mees – ükspuha oli tal
ei teadnud , et ellu oli tulnud murre

Oma hinges mees lendas kui lind
polnud tähtsust sel`kus poole
puudus sellel hetkel elul hind
soov punkt oli panna eluloole

Ta silme ees äkki oli kaunis naine
kes purret ta jalge all hoidis
see pilt tundus nii ebamaine ….
et mees jälle elumõtte leidis

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.27
eelnevale aga loogiline järg


Kaks tulekildu

Kaks tulekildu taevast kukkus
Päris lähestikku teineteisele
Maapinnale,mis vaikselt tukkus
Üks kild lõi kiirelt lõkkele

Leek kasvas aina suuremaks
Sai hoogu tulelõõm
Kõik ümberringi muutus soojemaks—
Nagu hinge oleks täitnud rõõm

Aga teine lõke justkui puhkas
Nagu oleks kogund jõudu
Tasakesi vaikselt ohkas
Nägi teise tule lõõmas õudu

Kuid samal ajal suurem lõke
Ei teadnud,mis on vinduv pird
Ei peatand teda ükski tõke
Ta kuumas nagu kasvav kirg

Nii süütaski pea teise lõkke
Mis kui unest äkki ärkas
Kui oleks sattunud nüüd jõkke
Poleks kustund tuli—mis kui kirest tärkas

Ja põleski kaks lõket siis
Leegiga,mis kasvas üha
Sai sellest lähenemisviis
Mis suutis kahest ühe teha

Nii põles viimaks üks suur tuli
Ei olnud enam lõõma kahte
Kõik üheks saanud oli
Ühendanud kahe kire tahte

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.31
kuid luuletajal on juba kaugest noorusest

üks "igavene" armuke


Armuke

Mõnele auto on kui armuke
kogu vaba aja ja raha
võtab endale see kallike
aga mina nõnda ei taha
Mul salaarmastus on samuti
keda kiivalt jahib mu ämm
pole taband mind temaga ometi
sest see armuke on mulle kui õnn

Ma kohtun temaga salamisi
et keegi ei saaks rikkuda õhkkonda
mis sünnib siis kui oleme kahekesi
kuis lendu hing tõuseb-saan sel ajal tunda

Kuid arvan mul pole amoraalne suhe
oma salajase sümpaatiaga
see kõik mu elule kui kauneim ehe
ma kohtun seal inspiratsiooniga

Tea,mis tundub ,et elus on vale
ja mis võiks olla teisiti
kõik mis elus välja ei tule
mis nadisti-tuleb teha uuesti

Nii kõik seal leiab uue kuju
kuni ei kõlba ei jäta ma järele
lõpptulemuseks saan endale hea tuju
millest rõõmu jätkub kogu perele

Käige teiegi salamisi kohtumas
inspiratsiooni kui elu jõuallikaga
näete elus rohkem head siis juhtuvat
kui suhtlete moraalse kallimaga

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,


rannaliivad 01. märts 2013, kl 20.35
vahelduseks midagi "külma jaa julma"

Talve tulek

Vaadake aknast välja –
seal vähe jäänud alles
(kui mälestusi talles)
Suve , päikest jaaa nalja ….
Varsti ongi jälle talv
Väljas lumehanged –külm
Siis ehk meenutame suve
Raisatud aegu – tühje huve
Miks ei kasutanud hetki ära
Miks kaasa ei võtnud päiksesära
Tühjatähjale sai jagatud vaid kära
Suustki välja aetud tühja plära
Nüüd varsti jõuab kätte julm
Külma ,pakase, tuulte pulm…

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
 
luuletaja 02. märts 2013, kl 02.00
Autor: 02. märts 2013, kl 01.44
Lisa postitusele link, pilt või video!

......................

mida annaks sia lisaks mingi video või link?

tean et minu kena armas sugulane tegi luuletustele
taustapildid ..see oli tõesti kena .
 
luuletaja 02. märts 2013, kl 02.47
vastan viimaks kaa ise (tõeline luuletaja mitte rannaliivad)

luban iga päev midagi lisada
kui vanad lõppevad on uut alati oodata .

sügav kummardus kogu unetud seltskonnale .
 
luuletaja 02. märts 2013, kl 02.51
kui võimalik siis
vestlused viimegi
autor Donald teemasse

siis siin vaid luulet kõik saavadki lugeda .

jäägugi see kui "luuleraamatuks"

ehk siis "luulekogumikuks"
 
luuletaja 02. märts 2013, kl 02.54
kui veel sobib

siis kõik minu muusika jääb

teemasse kus on autor muusika
 
rannaliivad 02. märts 2013, kl 09.45
Et välistada kordusi
Siis eilse nimekirja teen
(eilsetest luuletustest)


1)Ideaalne luuletus
2)Läbiloetud raamat.
3)Kaunim lill
4)ROOS
5)Potilill
6)Kaktus
7)Unelmate roos
8)Jõuluingel
9)Üksik kuusk
10)Teha luulet lastest
11)Muusa.
12)Sa mu…. .
13)Puuhalg
14)Kaks hinge
15)Inimhing
16)Iluvarakamber
17)Võilill
18)LOODUS JA ARMASTUS
19)Kuristik
20)Kaks tulekildu
21)Armuke
22)Talve tulek
 
vanapoiss. 03. märts 2013, kl 09.26
Viis unelmaisse vanapoisi mõttelend
arvas nägevat ta ideaalnaise kuju
ei iial kritiseerinud ta end
vaid teised aina rikkusid ta tuju.

See naine oli arglik kui hiir
ja hell ja õrn kui kass
tundis kohe kus lõppes naise õiguste piir
laual õigeaegselt oli kuum kohvitass.

Ta kui koer oli kuulekas ja truu
kui hobune tahtis teha aina tööd
alles siis kui väljas paistis kuu
tuli voodi ja sosistas ;Head ööd;

Kuna sellist mees seni polnud leidnud
ei tahtnud ta vabadusega riskida
oli ikka kodu naistest vaba hoidnud
polnud vaja ei riielda ega kedagi käskida.


Kuid mehe hing- nagu kodu- oli tühi
tuba jahe oli kuigi ahi kuum
teisi inimesi nägi kodus nagu riigipühi
ei taibanud kus peidus oli asja tuum.


Talle keegi polnud andnud tarka nõu
et elukaaslaseks selliseks ei taha keegi tulla
ainult orjamine käib hinges igal üle jõu
igaüks soovib kaasaga võrdne olla.

Nii unelebki vanapoiss omaette
näeb isemoodi inglist und.
Kuid iseend ei kavatsegi võtta kätte
vaid jääbki lootma, et kord ise saabub õnnetund.

/luuletaja 22. jaanuar 2012/
 
luuletaja 03. märts 2013, kl 11.43
äitähh vanapoisss

see luuletus oli kunagi minu onule mõeldud -
ema vennale...
 
luuletaja 03. märts 2013, kl 14.44
Täna oleks aeg täiendada

Üld nimekirja
(et oleks ülevaade
kogu luulest mis siia saabunud)

eelmine oli

rannaliivad 02. märts 2013, kl 09.45
Et välistada kordusi
Siis eilse nimekirja teen
(eilsetest luuletustest)
1)Ideaalne luuletus
2)Läbiloetud raamat.
3)Kaunim lill
4)ROOS
5)Potilill
6)Kaktus
7)Unelmate roos
8)Jõuluingel
9)Üksik kuusk
10)Teha luulet lastest
11)Muusa.
12)Sa mu…. .
13)Puuhalg
14)Kaks hinge
15)Inimhing
16)Iluvarakamber
17)Võilill
18)LOODUS JA ARMASTUS
19)Kuristik
20)Kaks tulekildu
21)Armuke
22)Talve tulek


23)alasti
24)kaks puud
25)uue päeva algus
e.lõppenud öö
26)vanapoiss
27)laululind (kaunim)
 
Luulesõber 04. märts 2013, kl 11.09
Aga "Roos", veelkord tahaks eraldi seda lugeda.
 
luuletaja 04. märts 2013, kl 11.49
ROOS

Aasal kasvab roos,
keset lillevälja
lilled iludused koos
roos kõigist paistab välja.

Ta kõigist on ilusam
kesk lõputut ilu
ja sellest arusaam
kaunistabki elu.

Kuid mida roos ootab
kaunilt õitsedes
tuules ringi vaatab
justkui otsides.

Ta tundub õitseks justkui
kellegi tundmatu jaoks
tahab minna siit seni kui
veel ta ilu ei kaoks.

Kuid see keegi ei tule
ja roos kaunistab vaid aasa
tundub tulevik nii tume
teda keegi ei võta kaasa.

Kas korjaja on pime
et kaunist roosi ei näe
see tundub lausa ime
on ju päikseline päev.

Nii inimestelgi on olnud
et keegi tõeliselt ilus
tõdeda on tulnud-
leidmata on jäänud elus.
 
luuletaja 21. märts 2013, kl 14.34
Tahaks täna vastata

Kevadele – tema karu luuletusele


Karu

Metsas oli suur karu
Kes sai kõigest hästi aru
Pole vaja karta karulauku
Vaja karta on vaid püssi pauku

Kõrval ojakeses vulises vesi
Seal iga kalake end justkui pesi
Kuid karule enam hoopis meeldib mesi
Läks karu koos pojaga seda otsima kahekesi

Peagi nende püüdlusi saatis lõpuks edu
Suur karu oli pojast eespool justkui vedur
Oleks suur karu läinud otsima vaid ise ,üksi
Poleks väike pojake teinud paugu järel püksi
 
luuletaja 25. märts 2013, kl 12.35
Nüüd ootab luuletaja
Kauneid luulelisi lilli siia
(paju oksake …
ehk kuugi veel )

muusikaga !


“Indiaani armu hüüd”

Filmist : “ kuldse oru serenaad “


http://www.upload.ee/files/3177692/indiaani_huud.mp3.html
 
luuletaja 25. märts 2013, kl 12.55
Kuu jaa paju oksake


Kuhu pimedusee oled kadund kuu
Kuhu kevadesse oled kadund paju oksake
Nüüd jätnud maha olen kõik muu
Loodan teiltki saada nüüd luulet veel

Kui omaette veidi oledki ehk öine kuu sa
Siis pajuoksake lubas saada mulle muusaks
Jätsin kõik teie ettepanekul mujal maha
Nüüd teilt kaunist luulet kuulda tahan

Ei lähe enam halbade juurde tagasi
Siinse kauni maailma maha magasin
Kuid nüüd siis viimaks tulin teie juurde
Kaunisse maailma - unetutesse suurde
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!