see üldse tähtis pole,
mitu musta või valget klahvi oktavis on ...

kas mitte oktaavis?

viis vaid tähtis on

noh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> aga kui te natuke harjutate...ja koostööd teete...
> võite lahenduse leida:P


mind kellegagi koostööd tegema ei sunnita ..
parem üldse tegemata jätan ...

aga...ma sain aru, et tahad minuga ...koostööd teha?...kas see polnudki siis nii?

Helilooja 03. märts 2013, kl 11.41
see üldse tähtis pole,
mitu musta või valget klahvi oktavis on ...

kas mitte oktaavis?

viis vaid tähtis on
,,,,,,,,,,,,,,,,
ühinen täie hingega .
veel pole jaa reeglidki
tähtsad kui
meloodia ilus on

kas sina mind sundisid?
mina sulle ettepaneku tegin,
sina vastu ei võtnud,
nüüd, kui tahad veel, juba hilja on ...

juba jälle sekkuti vahele
viimane sõnum noh`ile oli ...

kuidas ikka heli loomisega oleks ?

tea kas enam heli loomisega vaja end raisata

me kolmekesi siin ca 2 tunniga 156 vaatajat "lõime"

üle kahe minutis .........änks

ma siin vahepeal oktaavi kohta lugesin.
aga ega keegi ei pea lugema ...
see sama tähtsusetu on, kui luule rütmid, taktid jaa
värsimõõdud.

........................................................


Oktaav on muusikas helikogum, milles on 12 järjestikust pooltooni.

Oktaav kui kõrgusmahu mõõtühik jaotub 6-ks tervetooniks ja 12-ks pooltooniks ning pooltoon 100 tsendiks. Seega on toon (tervetoon) logaritmilisel skaalal 1/6 oktaavi ning pooltoon 1/12 oktaavi ning tsent (kui 1/100 pooltooni logaritmilisel skaalal)= 1/1200 oktaavi.

Muusikas kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktaavidesse. Madalaim (subkontra) oktaav algab madalaima kuuldava heliga (~16Hz). Helide kuuluvust vastavatesse oktaavidesse näitab nenede kirjaviis kas suure või väikese algustähega ja numbri lisamine või mitte.

Oktaavi kaugusel olevatel heliastmetel (nootidel) on samad nimed. Oktaavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktaavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Puhas oktav ja puhas priim on ainsad intervallid, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka võrdtempereeritud häälestuses.

tänan Sind helilooja valgustamast
mina õppisin seda laste muusikakoolis 7 aasta

Lisan veel

Prim
Second
Terts
Kvart
kvint
sekst
sept
oktav

___me kolmekesi siin ca 2 tunniga 156 vaatajat "lõime"_

oi-jah, kas nii palju aega juba
siin ära raisanud olen
ei saanud arugi
kohe lähen ära jaa
aitäh tähelepanu juhtimast

mind need vaatajate numbrid ei huvita,
ainult raisatud ajast kahju on ....

Lisaks eelmisele

Kõik on veel väiksed jaa suured
Erandiks on puhas kvart

See on do mazooris vahe
Do jaa fa vahel

On veel mazoorid ja
Minoorid

Vanal ajal olid veel mitmed helistikud
Pikk rivi neid oli kuni
Bach tegi hästi tempereeritud klaveri ehk siis
Tegelikest ülemhelidest veidi madalamad
Toonide vahed
See ongi tänapäevani säiliinud kui klaver jaa
Helistikud kõik kui klaveri järgi nüüd paika pannakse

Ülem heli on see kui

Üks heli pannakse helisema jaa
Vaid need helid kaasa helisevad kui ülem helid

Need on kaa fanfaaris olemas näiteks
Fanfaar on sama kui trompet kuid ilma klahvidetta

Seega saab vaid huultega sealt kätte vaid (ülesse)
Doo sol doo mi sol….Si bemol

Kõik ülejäänud aga klahvidega saavutatakse

kui kunagi tagasi tuled helilooja

siis see mis siia kirjutasin pole igal pool kirjas.

huvitv ehk sedagi siis teada

Kuna siinne teema enam
Luuletehnikat õpetas

Siis palju veel muusika õppimisest viin teemasse
Autor Donald

Kel huvi pakub - .kohtume seal (kohe)

>luuletaja 03. märts 2013, kl 11.08
>
>Saan mina kaa nüüd
>vanaski eas teada …
>
>et olla luuletaja – peab olema kaa matemaatik …
>ikka 89 89 98 98 jne …
>
>SISU POLE ENAM TÄHTIS - RIIM KA MITTE ...
>peaasi et silbid on ..paigas ……


Tegin ju su kuulsa esimese ilmutise siin Delfis ümber ja näitasin selgesti, kuidas on võimalik, et üheskoos on nii silbid, riim kui edasi antav mõte. Vastasel juhul on tegemist tavalise jutuvadaga, heal juhul proosaga, või veel paremal juhul vabavärsiga, mitte aga tunnustatud lüürikaga.

Selle süsteemitu vormi kohta sobib ideaalselt kahemõtteline ütlus:

"Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha"

*******************************************************

L.Koidula
[süsteemne värssluule]

Mu isamaa on minu arm, (8)
kell’ südant annud ma, (6)
sull’ laulan ma, mu ülem õnn, (8)
mu õitsev Eestimaa! (6)

Su valu südames mul keeb, (8)
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (8)
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (8)
mu isamaa, mu isamaa! (8)

Mu isamaa on minu arm, (8)
ei teda jäta ma, (6)
ja peaksin sada surma ma (8)
seepärast surema! (6)

Kas laimab võõra kadedus, (8)
sa siiski elad südames, (8)
sa siiski elad südames, (8)
mu isamaa, mu isamaa! (8)

Mu isamaa on minu arm, (8)
ja tahan puhata, (6)
su rüppe heidan unele, (8)
mu püha Eestimaa! (6)

Su linnud und mull’ laulavad, (8)
mu põrmust lilled õitsetad, (8)
mu põrmust lilled õitsetad, (8)
mu isamaa, mu isamaa! (8)


8-6-8-6
8-8-8-8
8-6-8-6
8-8-8-8
8-6-8-6
8-8-8-8


Heaks süsteemituse (vabavärss) viljelemise näiteks on Nõukogude Eesti kuldsuu Debora Vaarandi vabavärss-tundelüürika (samas kirjutas Vaarandi ka süsteemset riimluulet (värsse), nagu nt. "Lihtsad asjad", "Ööviiul" või "Talgud Lööne soos". Viimasest, värssromaanist "Talgud Lööne soos", kõlbas laiemale publikule siiski vaid selle lõpuosa, millest Valgre tegi laulu "Saaremaa valss" ja mille läbi see värssromaan lõpuks ka suuremat tähelepanu sai.)


D.Vaarandi
[süsteemne (värss) ja süsteemitu (vabavärss) üheskoos]

Nii tuttav on see tareõhk, (8)
nii armsalt isemoodi. (7)
Maas kahiseb ja lõhnab põhk, (8)
kui mitte ükski voodi. (7)
Ju laual seisab väike kuusk, (8)
ju vorstid särisevad ahjus. (9)
Ei linnatuledest, ei muust, (8)
saa olla praegu kahju. (7)
Kui ümber rõõmsat naeru kõlab. (9)
Kui aurab värskelt pestud põrand. (9)
Ja pähklikoored külje all (8)
on põhus lesijal. (6)

[Järgmisest D.Vaarandi loomingust ei saagi aru, kas tegemist vabavärsi või proosaga]

Talv on ilus.
Vaata tüdrukut, kes sulle vastu tuleb!
Veri kargleb põskedes.
Rind paisub suusakeppidele tõugates.
Pikk kael pakasele alasti.
Ripsmeis suur härm.
Isegi õnnetu nõndaviisi,
et veri kargleb põskedes.
Ka õnnetu nõndaviisi,
et pikk kael alasti pakasele
ja rind paisub suusakeppide tõugetes.

Paul-Eerik Rummo
[vabavärss]

Tema on ju meie - väike külmetav järv.
Tema on ju meie - lumi lõdisevasse vette.
Üks väike järv, kes püüab hoida end jäätumast,
hoida ennast ja metsa, mis ta ümber,
hoida maailma oma ainukeses peeglis.


Kuid isegi süsteemitu ja kohati ajuvabana tunduva vabavärsi puhul kehtib siiski vähemalt üks kuldreegel:

"Vabavärss peab olema nii sisutihe, et lugeja tunneks, et riimid on täiesti ülearused" ehk siis põhimõtteliselt peaks vabavärsi IGA RIDA peitma endas (sügavat) eraldiseisvat mõtet, või sillutama tee hiljemalt järgmises reas olevale (sügavale) mõttele...

..või olema lühike ja sügav mõte ilmutama ennast lõpus, vabavärsi viimases reas.

Ja äärmiselt oluline on väljendite ja sõnavalik.

* * * * * * *

“Luuletus sai alguse muusikast, laulust. Kui laul pages raamatutesse, kaotas ta oma viisi, kaotas oma hääle, ja muutus luuletuseks. Seda, mida ennem kuuldi kõrvaga, nähti nüüd silmaga. Luuletus on laulu kõrval nagu tiivutu lind, “nagu haige tiivaga lind”. Luule on nagu jooksja jaanalind või kitkutud kana lendava ja laulva lõokese kõrval. Ainult väga hea või hingelähedane luuletus jõuab ka silmade läbi loetud lugeja sees laulma hakata.”

/Hando Runnel/

Kes ei oska luuletada, see kirjutab vabavärsse.
Kes ei oska maalida, see loob abstraktsionismi.

Üks nn traditsiooniline poeet ütles kord vabavärssi viljelevale luuletajale: "Vabavärss meenutab mulle oma loomult ilma juusteta naist."

Kirjutan sellele valdavas osas (teatud üksikute väheste erisustega) kahe käega alla!

Asi on nüüd selge

Et asi on segane

Paneme kõik luuletused kui saksa sõjaväes ritta

Tähtis on üldpilt kas risti või diagonaalis peavad
read olema sirged!

Silbid peavad olema 123 223 kui valsis .

Kui saksa rivi vaadata siis seegi maailma tase juu .

Miks kül on minu luulet lugedes paljud lausa nutnud ?
(kaa tuntud tegelasedki – ei hakka siin nendest eraldi ..
rääkima ..see ei ole juba …nendegi suhtes aus..)

kui aga nüüd juba siin kaks TIPP tarkka koos ---
miks ei tee need TARGAD ise luulet????

Erinevalt varasematest samasugustest …
On seekord midagi vähemalt konkreetsetki ..

123 223 jne
ei saa öelda seekord et tegemist lausa jalutute jooksu treeneritega on.
Ikkagi midagi juba ette näidata…..

Kuid kõigeparem treener kõike ette näitab - kaa valmistoodangut – mitte vaid teooriat …..

Niisiis loodame peagi …
KÕRGEL TEOREETILISEL TASEMEL SIIN NÄHA UUT LUULET

Jõudu ! – teoreetikud !

ahjusoe luuletus


Laululind (kõige kaunim)


Mulle jooksis äkki vastu
Üks vares kes kui tiivast lastud
Käis sigade ees kraaksumas värsse
Kui tundis oma seljal nende kärsse

Vastu vaatamist kohe tundis pori
Pea kohe langes tal lausa norgu
Järgnes kaunis laul kui surma korin
Kauni inglikäe asemel nägi seasõrgu

Olen kõige kaunim maailmas laululind
Mitte üks ööbik ei suuda ületada mind
Viimses ohkes lausus seda kõigile vares
Kuid vales kohas sest oli külas sigade peres

ma tahan mängida peitust
ja anda sulle oma riideid
ja öelda: mulle meeldivad su kingad
ja istuda põrandal kuni sa oled vannis
ja masseerida su kaela
ja suudelda su jalgu
ja hoida su kätt
ja minna söögi järele
ja mitte pahandada kui sa sööd minu toitu
ja kohtuda Ruudi juures
ja rääkida mis päeval juhtus
ja trükkida su kirju
ja kanda su kaste
ja naerda su paranoia üle
ja anda sulle plaate mida sa ei kuula
ja vaadata suurepäraseid filme
ja vaadata jubedaid filme
ja viriseda raadio üle
ja pildistada sind kui sa magad
ja tõusta üles
ja teha sulle kohvi
ja saiakesi
ja minna F juurde
ja juua keskööl kohvi
ja lasta sul varastada mu sigarette
ja mitte kunagi leida tikke
ja rääkida sulle mida ma eile telekast nägin
ja viia sind silmakliinikusse
ja mitte narda su naljade üle
ja tahta sind igal hommikul
aga lasta sul veel magada
ja suudelda su selga
ja silitada su nahka
ja öelda sulle kuidas ma armastan sinu juukseid
sinu silmi,
sinu huuli,
sinu kaela,
sinu rindu,
sinu...
ja istuda trepil suitsedades kuni su naabrid tulevad koju
ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju
ja muretseda kui sa jääd hiljaks
ja hämmastada kui sa tuled varema
ja anda sulle päevalilli
ja tulla su peole
ja tantsida kuni ma olen sodi
ja kahetseda kui ma eksin
ja olla õnnelik kui sa andestad
ja vaadata su fotosid
ja soovida et ma teaksin sind igavesti
ja kuulda sinu häält oma kõrvas
ja tunda sinu nahka minu nahal,
ja ehmuda kui sa vihastad
ja su silm on läinud punaseks
ja teine silm siniseks
ja juuksed vasakule
ja nägu idamaiseks
ja öelda sulle et sa oled suurepärane
ja kallistada sind kui sa oled rahutu
ja hoida sind kui sa oled haige
ja tahta sind kui ma su lõha tunnen
ja solvata sind kui ma sind puudutan
ja niutsuda kui ma olen su kõrval
ja niutsuda kui ma ei ole
ja lakkuda su rindu
ja lämmatada sind öösel
ja külmetada kui sa võtad teki
ja higistada kui sa ei võta
ja sulada kui sa naeratad
ja aurustuda kui sa naerad
ja mitte aru saada kui sa arvad et ma jätan su maha kui ma ei jäta
ja imestada kuidas sa võid mõelda et ma iilagi sinu maha jätaksin
ja imestada et kes sa oled aga tunnustada ikkagi
ja rääkida sulle kuu ingli metsapoisist kes lendas üle ookeani kuna ta armastas sind
ja kirjutada sulle luuletusi
ja imestada miks sa mind ei usu
ja tunda nii et selle jaoks ei leia ma sõnu
ja osta sulle kassipoeg kes mind armukadedaks teeb
kuna ta pälvib rohkem tähelepanu kui mina
ja hoida sind voodis kui sa pead minema
ja nutta nagu laps kui sa lähedki
ja saada lahti prussakatest
ja osta sulle kingitusi mida sa ei taha
ja võtta need jälle ära
ja paluda sul minuga abielluda
ja sa ütled jälle ei aga jätkata küsimist sest kuigi sa arvad et ma ei mõtle nii,
mõtlen juba esimesest korrast peale
ja hulkuda linnas kui see on tühi
ja ilma sinuta
ja tahta mida sina tahad
ja mõelda et ma kaotan enese
aga teada et ma olen kaitstud sinuga
ja rääkida sulle endast halvimat
ja rääkida sulle endast parimat kuna sa ei vääri vähemat
ja vastata su küsimustele kui ma parem seda ei teeks
ja rääkida sulle tõtt isegi kui ma tõesti ei taha
ja püüda olla aus kuna ma tean sa eelistad seda
ja mõelda et see kõik on läbi
aga jääda veel 10ks minutiks enne kui sa viskad mu välja oma elust
ja unustad kes ma olen
ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt
ja rääkida sinuga halvas saksa keeles
ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles
ja magada sinuga kell 3 hommikul
ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi elada
ja anda natukenegi sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistust avardavast lõppematust armastusest
mis mul on sinu vastu
ära ütle mulle et sa ei saa mulle ei öelda
sest selline kergendus on jälle armastada
ja lamada voodis
ja olla kaisus
ja puudutatud
ja suudeldud
ja jumaldatud
ja su süda hüppab kui sa kuuled mu häält
ja näed mu naeratust
ja tunned mu hingeõhku oma kaelal,
süda lendab kui ma sind näha tahan
ja ma valetan sulle sellest päevast peale
ja kasutan sind ära
ja murran su südame
sest sina murdsid minu oma esimesena
ja sa armastad mind iga päev üha rohkem kuni see muutub talumatuks
ja su elu on minu
ja sa sured üksi
sest ma võtan mida tahan
ja kõnnin minema
ja ei võlgne sulle midagi
see on alati seal
see on alati seal olnud
ja sa ei saa eitada seda elu
tunned et elu et elu et elu
olen sulle kaotanud

Sulle "R"

Rabav !

Tohutult –hämmastavalt - jalustrabavalt…

Kaunis ….jaa sügav mõtteline …..

Kanaihu tuleb peale ….kuid vaid kaunitest mõtetest !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Ta muudkui sõnu seadis ühte järge ritta
ja hoolsalt riimi üles nendes leida püüdis.
Ei peljand sõnakasutuses paska, sitta,
ka labasusi matslikult ta sekka hüüdis.

Jutt justkui Kalamaja mõnes tagahoovis,
ning tekstist kumas läbi viinapoe žargoon.
Ta vaimuvaesust kompenseerida küll proovis,
seal mõne väljendiga, lisades "pardonné"

Kuid paarist kaunist sõnast väheseks jääb luules.
Just sõnaseadmisoskus ongi asja nael!
Ses tühja mulinat täis ohtras kõhutuules,
jääb mõtet taga otsides vaid kangeks kael.

Sa oled nii "tark", nii "erudeeritud", nii "intelligentne", nii,,,,,,,,nii,,,,, nii,,,,,,,,,, nii,,,,,,,,,.Appi, sõnadest jääb puudu.

Tõestu tubli et

Mao Z Dong
saigi luulega hakkama
kuid sisu on nagu ikka
kubisev “ära panemisest”

paneksin siia vastu
veelkord (mis erinevalt eelnevast
ei kubise “Ära panemisest” )




Ideaalne luuletus

Kui muusika-või linnulaul,mis metsas kuuled
Mis nõiduslikult hinge sulle poeb
Kui su mõtteid paitab nõnda mõni luule
Et su sisemuses tärkab miski ja on soe

Siis luules hakkab kajama kui taustaks viis
Ja sellele just lisaks loed sa sõnu
On luuletus vast õnnestund siis
Kui veelkord tahad lugeda,sest tunned mõnu

On laulul tihti ilusam meloodia
Ja sõnad lausa mõtetuna näivad
Kuid soovib meeldivaima luuletuse looja
Et paljud erinevad tunded koos siin käivad

Kui luuletus sul tundub lausa muusikana
Ja meenutama hakkab kaunist laulu viit
Siis alles täiuslikkus peitub selle taga
Sest hinges täitnud tühja koha oled siit

Saab muusikastki meeliülendava tunde
Võib leida justkui peidus olnud sõnu
Kuid veelgi enam raputab su hinge
Kui meelde tungib miski justkui kõmu

Kahjuks sageli on levinenud luule
mis riimist kokku pandud justkui mosaiik
pole mõtet sees ja sõnumit ei kuule
sellist kokku klopsida võib iga friik

Kuid kui mõte peitub ridadel ja nende vahel
Loetut mõtestada saab ka omamoodi
Ideedest sillerdavaist sünnib mõtteahel
Tahad luuletuse kaasa võtta kasvõi - voodi

Ood

Sündides mul oli kümme näppu,
väiksed roosad, pehmed nagu kitse nisad.
Aastaid hiljem vistrik tuli näkku,
allapoole vööd ka veidrad lisad.

Kooli ajal uurisin ma oma varbaid,
tunni ajal, tavalised polnud needki.
Selle eest sain joonlauaga ma sirakaid,
pikki näppe, karvu pidi dire ette veeti.

Olen alati arvanud, et olen teistest parem,
mul on iseloomu, mõtet, lisaks olen hell.
Kummalisel kombel mind keegi ei mõistnud varem,
kõik see muutus, kui kaikus viimne koolikell.

Tihti kirjutan ma vihikusse endast pikka romaani,
mitmed sahtlipõhjad luuletusi täis.
Peast vabalt lugeda, ka mõistes, võin koraani,
isegi kord paastudes mind Jeesus väis.

Kord naabri koerast kritseldasin kaunid pildid,
see ei olnud raske, koer püsis kangelt paigas.
Niisama lihtsalt ka valmistasin vildid,
panin jalga ja oma lõbuks ära käisin taigas.

Õhtul alati loen lambaid värsiriimis,
iga lammas ütleb meloodiliselt bäää.
Teades, et olen iseseisev, mitte tiimis,
vaatan oma kümmet pehmet näppu- see on hää.

ka mina olin kunagi nii kuulus
mu nägu vahtis vastu kõikjalt kaante pealt
uskuge, need pole üldse luulud
ma cosmot nähes siiani veel imetlen end sealt

Siingi kaks kaunist teost

Kuigi arvan lullari jaoks saab
Surematuks teoseks siiski :
ABC



abc 04. märts 2013, kl 05.16



surematu lootus 04. märts 2013, kl 06.27


hetkel sai täis 24 h meie uue teose KUUKEÕPETUS

AJALUGU

LÕBUSAKS NALJAKS SEEGI ET


Arvuti ise selle “vimka” sisse viskas .

Kuukeõpetus oli originaalis siiski

Luuleõpetus

Kuid ega seegi vale polnud

Käige kõik kuu peale
Või siis :
Kuupealt tulnute kui tulnukate ÕPETUS

8-6-8-6!?

haiku!

Ma kõnnin teel
tuleb keegi
Ma ei näe teda