Üle ulga aa' mua kua siin kaeman ja mes ma's näe. Mehale tettu suisa lausa keset päist pääva varjupaik. Estes mua ehmati ää' mis muudu siss nüid edetsi suab. Mua jo lihtne maainimä, es mua julge sennäpuole vuadatagi. Aga's nooooh, kos sa siss suad, keik tõise tiima olleva täämpä kudagist vaiksevõitu mua kaaa inimä iks jo too uudisimmu oo' kua suur, kain perrä.

Mua kut lihtinimä ikkegi es julge sinnä jääda. Tegin siss siia koa üte mõtiskluse nuka, kos siss keik võiva sõna võtta. Nu ja kut kiigi es tahaski sõnada siinpuol, eks mua isi joritse siin vahepääl üssinda kut aiga om. Tiimatada põle vajja, küllap enemesä ise mõtliva medä ütlivä jo siss edesi kujuneb tuo jututsoru joba omasuudu. Vat sedäpidi täämpä siss luod.

Tulõ aga tulõ, tulõ aga tulõ, täämbä mia maka tsiapaha pääl!

...tulõ sõss ku kõik joba makassõ ja pini omma külävaihõl vagatsõ, asõ om mul laudaluugist kurra kätt ja redelil alomast pulka net.

"Värdi, kas sul pruuti kah um?"
"Om kjüll."
"Kiä su pruut sõs um?"
"Eeva."
"Kuis nii Eeva, sa tahtsõt jo Liisit võtta?"
"Ma Liisit ämp ei võta."
"A mille?"
"Liisil ei olõ saapid."
"Õigõ mul miis, kas sä sõs säändse tühä asja peräst pruudi maahha jätät. Kas Eeval umma´ saapa?"
"Eeval um kats paari, tõsõ vahtsõ, tõsõ vana, vanulõ lastas, ku känksepp tulõ, vahtsõ poolõtalla alla panda."
"A ku Liisa kah vahtsõ saapa saa, verivahtsõ, - mis sa sõs tiit?"
"Ütskiik."
"Mis tu tähendäs "ütskiik" – kas sõs võtat Liisi?"
"Ei ma Liisit ei võta."
"A ku Liisile kats paari vahtsit saapit ostetas?"
"Ütskiik, õgas mul tiä saapid vaja ei olõ, õõs nuu mullõ jalga ei lähä, tel um tillukõni jalg."
"Kas Eeva saapa läävä sullõ jalga?"
"Vana pitsitõsõ tsipakõsõ,vahtsõ umma ütsi paari sukkõga parra."
"…!Sa sõs Liisit ei armasta?"
"Ei armastõ –"
"Sa armastat sõs Eevat?"
"Ei armastõ Eevat kah."
"A kudas sa tedä sõs võtat?"
"Ütskiik …

annab ikka veerida...

http://hulkur.pri.ee/

"Kell üts – muna küts."
"Kell kats – karänaasõl lats."
"Kell kolm – kokal poig."
"Kell neli – nisu hää."
"Kell viis – viä ärä."
"Kell kuus – kua ärä."
"Kell säidse – säe säng."
"Kell katõssa – kasta leib."
"Kell ütessä – ültä edesi."
"Kell kümme – küdsä leib."

A tost tõelitsest mehast. Egas mua koa tia, meskse noo tõelitse mehe oo'. Medel keik tavalitse maamihe sääl külän. Vobla to Kustas-poiss oo' to tõeline miis. Kõvva tüö ja muidu nallamiis. Lõhub tüüd teta ja naese nii joosseva tol perän nigut kanakari kuke järgi. Aga't ega's to Kustas keskit noid maakanu vai broileritsi tahtnukit. Panse temä kuulutuse ülesse interneedusesse, et tubbli maamiis suovib plonti piint naesterahwast umale kodu viia jo. Moole näidasss koa üitskõrd noid taale kirjutavaid piigatsi. Ollewa tõise nii paksempa kut peenempa, aga't kas koa illotsa, tuu um eseasi. Lõpuss siss to Kustas langeti uma otsuse üte sääratse umast ulka astit nuorempa piiga kasuss. Läits siss uma traktooriga toole näitsikule bussijaama vasta. Enne viil jõudse uma traktori lehmakookest koa puhtass pestä. Olli ummikul traktoriga säält farmi mant läbi lännu ja sõnnikukuorma naabnri Meidale viinu. Tüökas miis jõvvab jo keike!
Perast Kustas rääkse, et piiga ollevat tennu suure silmä pähe, kut Kustas toole naese traktoori manu juhatanu, et läheb sõiduss. Punnitanu uma tsuuri silmi jo plõgistanud pikki ripsikuid vai ripsmit ning küsnut Kustaselt, et mis kell to järgmine buss linnapuole vurrab. Kustas ütli nii nigut asjaloo olliva. Et to järgmine buss venib sennä linnapuole alles omme lõunapaiku. Egas tol üleküpsenu grillkanal muud üle es jää kut traktori otsa ronida.
Mudugist olliva kahjuss Kustasel kodu man lamba lahti pääsnuva aedikust ning uma pabulit igasse ilmakaarde poetanuva. Kut preilna traktoori päält maha hüpass siis õkva nende pabulite otsa temä maandus. Nu too lühike jupats mes tal ümbre niuete olli jäi kudagist traktoori usse külge kinni ja nõnnamuudu tuu preilna käpuli pranssataski. Seelik olle ka puruss. Kustas iks viisakas miis, andse preilnale kohe uma puhvaika ümbre, agat kos to preilna tooga lepse. Näust punatsena rüükse, et te igavetse matsi, mes te vahite, et kas me pole enne ütte illosat naist nännu vai. Naaberdise täädsiva joba toda, et tuu preilna saabub, iks tuuperäst olle uudisimutsejaid kua kogenennu. KÕik pandseva igasse ilmakaarde joosuga laiali ja jätsiva näust valge Kustase uma fuuriaga ütsi.
Ommuku olli preilna ise ainsama autuga meha külapäält üless leidnu ja lubanu tollele massta mistahes summa, et to ta linna tagassi viiss. Iks to Andrus koa miis, kel süda sehen iks. Viiski toole naesterahwa linna tagatsi. Isä perast tagasi tullen pühkse higi otsmiku päält ja ütli, et hää, et ullust lahti saime. Mõtli kut keik nii mede külä naese koa sellisess muutuss, mes siss elust üldse saaks.
No lobasin nüid siin ütsinda küll. Aitab koa tänasess.

Vabandutse teitele, kis ti mo kribamitse aa'l sõna võtsite. Tore oo' teid siin näta.

Järge kah:

Ärä' mingu' üle tii Annõ manu',
Annõ man jo maka timä noorõmb sõsar Anu.
Vanamiis om Annõl ka õigõ' hull,
niikui näge, nii and roovikuga üle kühmä sul.

Tulõ' sina tulõ',
tulõ' aga tulõ',
mina aga maka tsiapaha pääl.

Tulõ' sa nu kasvai hummugudsõl üül,
sügüselt jo vällän nakkas ütsindä külm.
Kelle mant vai' kost sa tulli' ei ma küsü'
Teki alla võta su ja anna sullõ musu.

tore teid lugeda. medä-medä jutust saab ikka kõik aru, aga kupparimuoril mõned sõnad küll jäävad hämaraks.

ja nüüd otsast peale, aga koos tõlkega paluks :))

tundub, et maaelu ei ole sugugi igav. seal juhtub igasugu naljakaid asju:)))

Nu, mes siin sis rassõt um? Kõnõlgõ!

A ma lää nüid magalõ. Hääd üüd!

Pärüs pähkmäq noq jo viil tulõvõ:

Valik võru uudis­keelendeid
@!#$______

higimulk või nahaoosõkõnõ - ­nahapoor
hähäkuu - mesinädalad
Kõgõkogo - universum
jundipisiläseq - mügarbakterid
kiltpilt - mosaiik
kipõkütsäi - mikrolaineahi
lukskambri - sviit
lühküsilm - mikroskoop
manoqpannus - manus, attachment
napsikapikõnõ - minibaar
pildipilja - dataprojektor
pudsunudsija - tolmuimeja
segäjüvä - müsli
söögi majast vällätelmine - catering
tahtakõrs - makaron
teedüstü - fail
tervüsekõbistaminõ - terviseteenused
tervüseviga - puue
võlssvõti või võlssraud - muukraud
üsäpuutri - sülearvuti

/allikad: Mariko Faster ja Evar Saar/

päris kohalikud või või niisama pullite? aga tore on (veits südamelähedane).

mõne sõna peaks siit vist kasutusele võtma :))
pudsunudsija, tahtakõrs, üsapuutri :DDD
nii armas :))

kas see kiltpilt võiks ka pusle olla?

kohalik võõrkeel kõik kommenteerijad ära ehmatanud vist.

ma uurisin ka neid sõnu. proovisin hääldust ka, kuid keel läks sõlme:(
kipõkütsäi-see meenutab juba islandi keelt!
seal oli alles hiljuti juhus, kus enneolematu nimega vulkaan suvatses purskama hakata, kuid mina polnud suuteline seda nime väljagi ütlema:(

"Minevikus on kõik kolm väiksema naaberliustiku Eyjafjallajökulli vulkaanipurset toonud endaga kaasa ka suurema Katla purskama hakkamise. Islandlased usuvad, et vulkaan Katla hakkab purskama seitsme päeva jooksul."

No nii, kriitiline piir on möödas! Ilmselt see Katla seekord siiski purskama ei hakka. Aga küll oleks meil hea tema tegevust kommenteerida, sest sõna on ju lausa eesti keelest võetud! Eks see üks katel ole ka, mis seal keeb ja üle ääre ajab!

Ei-ja-fjallai-öökull siiski ka veidi omane!:)))

nimi - õunaaiaääre - peaks kah välismaalastel olema raske hääldada:)

kärvnü prääts - surnud part.
taanlastel yks kena sõna- kökkenmödding e. jäätmehunnik
araabia keeles on -talv- väegade sobivalt SHITTAH, sest seda ta on.

Tänasest "Kahevõitlusest":
Käepühüs on võru murdes käterätt, mitte kirikuõpetaja!
Aga sobiks ju küll.:) Mõnikord surub ta kõigil lahkuvail kirikulistel kätt.

Ülevaltpoolt meeldis mulle just see kipõkütsäi. Mulgi murdes ütleks siis, et kippelt kütsetäb. Üsäpuutri on ka hea leid!:)

Kiski ütel siin, et maailu põlegit igav. No kos tas igav saa olla, meitel põle aiga igavust tunda. Üits tüü aab tõist taga. Nüüd kevadine aig, vaja maad harida ja vahepial kaeda, kas nu mätta oo joba kuiva, et siss saass üitskõrd koa konte siruta sääl mätta pääl, ilma et piass pelgama püksitagusmenti märraks teta.
Saman, mool põlegi enäm vist üttegi kõrralikku mätast tii viiren allen, sest mede Märt, kes talvel teid hüüveldas ja lumest puhtass aas...no tollega juhtse üitskõrd immelik luggu.
Mool oo' üits naaberdis maal säänne, et too korjass keik see vana sovhuusiaigse kombaini ja massina kokku umale huuvi pääle, kollektsinäär noh, uma meelest, tahtse muuseummi teta endäl. Käis umal aal keikse majapidamitse läbi ja kaes perrä, ega't koskil miskit rauakraami vai tehnikavärksi põle. Korjass kokku ja tegi tõistele hääteo, me es piagi siss isä seda kola koskile vedima hakkama. No taal iks olle ka üits vanaaigne rehepessumassin Thermaenius ja pisike traktor Deering olleman. Nundega to vanapapi käis suviti demunstreerman kudamuudu vanal aal vilja pessti. A umal taa'l sahka ikkegi põlnd ja ainus miis meil sahaga külä pääl oo Märt. Naabrimiis olle iks na kooner miis, et es raatsi Märdile raha massta too iist, et tii lahti lükatass. Pakkse Märdile paar putlit kesvamärja tüü iist. Nu Märt va kõri meitel tiada joba keigil külan. Visass viil enne ruuli istmist endale kohe klaasitäie enge alla, et siss tüü läeb kiirembini, aga kos tas läits. Tutkit. Oless tu joodav ollu puhas kraam, oless keik kõrran, a naaberdise vanamiis olle uma juubelist järgi jäänu pooliku pudelipera vist segi kallanu ütte pruuni värvi putlisse, mille siss Märdile sisse jootse. Märdil lätsiva silma kohe kõõrdi ja kut kiigi näinu oless, siis auru lasi kõrvadest välla. Nii õuudne ollu sii jook ta miilest, isi ta pärast rääkse keigile. No kut tollest kangest kraamist silme eest ollu pilt ää sõitnu, siss Märt roolse iks edesi. Üle moo põllu ja tiiviire. Sääl, kos tii pidi ollema, sääl olleva iks hange edesi. A sii iist olle kest moo põldu illos tii lahti lükatu. Kitse ja jänese saiva tuda müüda mool ulk aiga aian õunapuid käia süüman. Hää, et Märdil oidu olli enne mo maja pidurit tallata, sest ta perast ütli, et es olle kindel millise tii piass valima. Nägi ta jo kolme maja kõrraga, kartse, et ei seida õigest kohast läbi. Nu ja mool maja nuka man suur jämme puu ka kasvaman. Tolle puu peräst es süanda kah Märt riskeerida.
Nüid kut lumi lännu, oo suuremp osa tiiviirt ää ööveldatu koos mätastega mudugist mõista. Jutt jummala õige, mua ütle.

nüid siis teada, kuhu need teehooldusrahad kulusid:(
jäneste ja kitsede radade hooldusele!

oi, medä-medä! sa oled vahva!kirjutad nii mõnusalt ja ladusalt. anna oma küla lugudest raamat välja. ja kindlasti selles samas murdes.:)

Rex, sa hää inimä. Sool oo' mudugist mõista hääd suovitused tolle raamatu osan, aga't mes ma kostan tolle jutu pääle. Tiad, pian jällegist rääkma mede küla keikse räägitavamast persuunist, tullest vanakraamikogujast. Temä kiiksu oo säänse, et mede külainimetse es saa kudagist temäst rääkmata olla.
To miis andse isi raamatu vällä. Jajah, joba paar aastit tagasi pidi temä uma külamuuseumi upitama üle-eestilisele areenile. A kost to lihtne külamiis uma raamatu tarvis rahha sai? Tiad, to miis olle säänne miis, et läits ja võtse uma metsa maha ja müüs ää ning tollest viil vähä olle. Ta olli lasknu ka mo mõtsa, mes temaga piirnes, mahha võtta ja olli selless aass kut minä üitskõrd metsa sain, et uma uuele majjale palke maha võtma nakata, ka mo metsä vällä vedanu ning rahass tennu. Ning rahha olle joba kirjastajaile lännu. Grrr. Mool jäi vaid nenti, et mo mõtsast, medä aastakümnit olli kasva lasnu, oo järrgi viil kännu ja oksarisu.
Vada säänse loo meil sääl külän. Ja kut mool piasski tullema kunagi säänne mõte koa võistelda toole naaberdisega, siss mool põle enämp metsä koa, medä rahass tetä, et raamatut vällä anda.
Jutt jummala õige!

lust om lugeda seda kirjas/kriba.
ja peab nentima-aru ma saa ka kõigest 100%.ssa

tollest sa aru´i saa? ma või tõlki.

medä-medä, kas raamatu väljaandmine siis ainult raha taga seisabki? otsi sponsoreid, sul jutud ju nii haruldased, murrakus.