Unetusega (või ütleme, et "magamistsükkel" on kõvas nihkes) on selline pull asi, et tegelikult on öösel palju rahulikum nii tööd teha (kellel on võimalik), kui suhelda teiste "unetutega", sest öösel on tajud veidi teises dimensioonis ja avatumad. Maailmas valitseb rahu ja vaikus. Näiteks suvisel ajal on kõige nauditavam olla kuskil vabas looduses, tähtede ja kuu valguses.

Öösel ei häiri ka välismüra -autod, naabrid jne. Eile n vajutasin luugid kinni alles umbes seitsme ajal, kui „kukk kires“ ja väljas juba ahetas. Kui millalgi päeval ärkan on organism rahul ja võib jälle päris(?), või õigemini "paraleel" ellu sukelduda.

Mul endal on "normaalne uni häiritud" juba lapsepõlvest alates (kunagi tajusin isegi unes, et ma magan ja suutsin ennast ise äratada täpselt siis kui oli vaja) ja ajapikku olen sellega ka harjunud.

Korraga järjest magamata olen olnud 7 ööpäeva, siis aga hakkas juba veidi imelik, sest mingist 3-4st ööpäevast tekib nö üleväsimus, st enam ei sa hästi aru kas oled ikka ärkvel või poolunes, selline "sombiefekt" tekib, siis läksin perearsti juurde ja küsisin unerohtu. Sellest ajast olen püüdnud ikka mingi aeg ööpäevas puhata...

Aga tegelikult ei viitsi enam isegi pingutada ennem 4-5te magama heitmisega ennast vaevata. Nüüd umbes 04:40 võiks vist juba proovida :) a ei tea kas saab ikka asja :) vaatame.
Ärgates (peale "hommikukohvi") kontrollin eelmise öö tehtud tööd üle ja siiani pole probleeme tekkinud :)))

Mõni veel selline olemas?

Pole küll "eluaegne unetu", aga on olnud küll selliseid perioode, kus enne nelja hommikul magama ei saa. Siis muidugi terve päev magamist on stressav, kuna ärkad pimedas ja lähed magama pimedas. Valgust nagu üldse ei näe..see periood kipub jääma sügis-talvesse. Kevad-suvel aga hommikul kell viis klõpsti! silmad lahti ja koos päikeseloojanguga sügavasse unne. Kui töö ja elu sellist elutempot ja unerežiimi võimaldab, miks mitte?!

öine hea uni on minu jaoks alati tähtsal kohal olnud. ja kui pole hästi maganud, siis olen päeval väga väsinud. seepärast on mul väga raske kujutada ette kedagi, kes öösel üleval suudab olla.
öine unetus tekib mul tavaliselt siis kui on mingi mure kallal:(
olen väsinud, kuid uni ei tule, üles tulla ka ei jaksa. muudkui vähkren ja mõtlen raskeid mõtteid.

nüüd viimastel päevadel olen vaadanud palju videoid ja pilte jaapani katastroofi kohta. maavärin, tsunami, tuumajaamaplahvatus...juba on tekkinud petturid, kes selle abil raha välja üritavad petta:((

see on lihtsalt üle mõistuse:(((

mind on vahel harva öösel üleval hoidnud mõni hea raamat, mida ei suuda käest ära panna, aga seda võib teha ikka siis, kui järgmine on tööst vaba päev.

Minul on jälle vastupidi - raamat on unerohuks!:)))

no see peab siis küll väga igav raamat olema, mis une peale ajab. miks sellist üldse lugeda ja aega raisata?

tuleb tõtt tunnistada, et ka minul kipub õhtul voodis raamatut lugedes uni peale tulema.
kahjuks ei aita selle vastu isegi huvitav raamat:(

aga veelgi hullem on see, et jään ka teleka ette magama, kuigi tahaks midagi huvitavat vaadata. ärkan tihti alles filmi või saate lõpumuusika peale üles:(

ainult arvuti taha pole veel magama jäänud:)

kui mul uni peale tuleb, siis lähengi lihtsalt magama ja ei püüa "vaprat" mängida teleka ees istudes või raamatut põrnitsedes. arvutis ei saa magama jääda - seal peab ju ise hiirega liikuma ja vahel ka klaviatuuril kirjutama.

Ei püüa vaprat mängida! Tahaks huvitavat saadet vaadata, kuid need reklaamipausid on ju pikad ja niiiiii igavad, et lihtsalt ajavad une peale. Sama siin.:)))

Ma 3-4 üleval,suvel 5-6 :D ja ka lapsepõlvest nn"unetu"

mõnel ongi väiksem unevajadus ehk. vanasti koolis õpetaja rääkis, et Lenin olla kah vaid 4 tundi öösel maganud.

Tahaks teada, kuidas nii napi unega inimesed end tunnevad?
On nad ka pidevalt väsinud või roidunud?

no ma mõtlen, et kui juba lapsepõlvest, siis peaks ju täiesti harjunud olema. mõtle, kui palju aega tal jääb elamiseks ja toimetamiseks, kui nii vähe kulutab magamise peale.