Unetute nurgake
nalja postkastist
 
alissandra 14. aprill 2010, kl 09.52
Mille valmistamisele?
 
Rex 14. aprill 2010, kl 10.00
ilmselt hakatakse juba lõunasööki valmistama.
 
alissandra 14. aprill 2010, kl 10.18
Perkala, küll playrays on nüüd soomalsi, muudkui puhu nendega, ma saan enamasti aru küll, mida nemad räägivad, aga nemad eesti keelest ei mõika muhvigi.
Küll oleks igasugustes keeltes hea rääkida, kui üks räägib oma kelles, teine omas kelles ja mõlemad saavad aru.:))
 
Rex 14. aprill 2010, kl 10.25
alissandra, selle nimi on: suhtlemine telepaatilisel teel:))))
 
kuu 14. aprill 2010, kl 10.28
hommikust, kullakesed!
tuletan meelde, et elu algab peale neljakümmet!

*kallas ühe veel :)
 
alissandra 14. aprill 2010, kl 10.48
Mida sa, kuu, seal kallad hommikul juba?
 
pliks 14. aprill 2010, kl 11.08
paluks mulle ka:) ...no seda kohvi ikka. tööd juba varsti lõppemas
 
pliks 14. aprill 2010, kl 11.09
ups...ja ilusat päeva ikka ka:)))))))))
 
pliks 14. aprill 2010, kl 11.33
tänane post

Kas Sa oled sündinud enne 1980. aastat?
Kui jah, siis loe, palun, edasi!
Kui oled sündinud pärast 1980. aastat....
Tõmba uttu! Sa ei saa niikuinii sellest aru!

Jumala eest, kuidas on võimalik, et meie, kes me oleme sündinud
50/60/70-ndatel aastatel, oleme ikka veel elus?

Vastavalt teooriatele aastatest 2004-2005-2006 peaksime juba ammu surnud
olema.
MIKS?
Loe edasi..

Me istusime autos ilma lasteistmeta, turvavööta ja õhkpadjata!

Meie voodi ja puust mänguasjad olid värvitud pliid ja kaadmiumi täis
värvidega.

Trepi ülaosas ei olnud piiret, kes astus liiga kaugele, potsatas alla.

Kui sa oma voodis ärkasid, ei kuulnud sind keegi. Kui midagi juhtus, pidid
sa kõigest kõrist karjuma, et vanemad sind kuuleksid.

Ohtlike ainetega pudeleid ja isegi kõikvõimalikke ravimipudeleid sai
kergesti oma kahe käekese ja piiratud motoorikaga avada.

Uksed ja väravad käisid kergesti kinni ja kui sinu sõrmed sinna vahele jäid,
siis said nad haiget.

Sa istusid jalgratta pakiraamil ja püüdsid sadulavedrudest kinni hoides seal
püsida.

Kiivrit ei kantud ka sääreväristajaga sõites, rääkimata siis jalgrattast

Vett jõime me kraanist ja mitte pudelist.

Küllap olid olemas nii värv- kui aroomiained. Nii punast, rohelist või
kollast limonaadi nagu tol ajal, tänapäeval enam ei tehta.

Näts pandi õhtul öökapi nurgale ja järgmisel päeval rändas see lihtsalt
uuesti suhu.

Koolis olid meil ainult ühesuurused nii toredalt ohtliku klapiga pingid.

Meie kingad olid alati juba venna, õe, või kellegi teise sugulase kantud. Ka
sinu jalgratas oli kas liiga suur või liiga väike.

Jalgrattal ei olnud käike ja kui kumm katki läks, õpetas isa varsti selgeks,
kuidas seda ise lappida.

Varahommikul läksime kodust välja ja tagasi jõudsime alles siis, kui
tänavavalgustus oli põlema hakanud. Vahepeal ei teadnud keegi, kus me olime
ja mobiiltelefone meil ka ei olnud.

Metsas ega pargis ei olnud mänguväljakuid ega murjanite kogunemispaiku

Kui me tahtsime sõbrale külla minna, siis lihtsalt läksime. Polnud tarvis
enne helistada ega kokku leppida. Ka täiskasvanuid ei olnud kaasas.

Me sõime küpsiseid ja rohke ehtsa võiga võileibu, aga me ei läinud paksuks.

Me jõime sõpradega ühest pudelist ja haigeks ei jäänud sellest keegi.

Meil ei olnud Playstationit, Nintendot, X-boxi, 64 telekanalit, videot,
DVD-d, Surround soundi, oma telekat, arvutit ega internetti. Meil olid
sõbrad!

Telekas algasid saated alles kell kuus õhtul. Siis tuli tund aega midagi
lõbusat lastele ja häda sellele, kes söandas püsti tõusta ja teise kanali
nuppu vajutada (nupud olid ainult aparaadi küljes).

Isa otsustas, mida ja kui kaua vaadatakse.

Me lõikasime endale näppu, murdsime luid, kukkusime hambaid välja ja
mõnikord saime lisaks veel jalaga tagumikku.

Me võitlesime, peksime üksteist oimetuks ja ükski täiskasvanu ei teinud
teist nägugi.
Keegi ei riputanud rahulippu aknale lehvima

Pedagoogiliselt korrektsed mänguasjad meisterdasime endale ise, tagusime
kaikaga palle, ehitasime ratastega seebikaste ja märkasime alles mäest alla
jõudes, et olime unustanud pidurid...

Me mängisime tänaval jalgpalli ja kaasa võis mängida ainult see, kes hästi
mängida oskas; kes nii hästi ei osanud, pidi pealt vaatama ja õppima
pettumusest üle saama.

Kooliski oli lolle lapsi. Nad tulid ja läksid siis kui teisedki ja õppisid
samu asju. Mõnikord jäid nad istuma ja selle üle ei vaieldud, ka mitte
lastevanemate koosolekul. Õpetajal oli alati õigus!

Lõunavõileivad tegime endale ise ja kui unustasime need teha, siis koolist
ei saanud midagi osta! Kui leivakoorik sulle ei meeldinud, siis olid
lihtsalt terve päeva natuke näljasem kui teised!

Kooli sõitsime jalgrattaga, täitsa üksi, talvel ka.

Kui ema sulle hüvastijätuks ukselt lehvitas, olid sa memmekas.

Kui sa pahandust tegid, olid vanemad miilitsaga ühel meelel. Nad tulid sulle
järele,
aga ei ostnud sind välja. Meie tegudel olid tagajärjed ja nende eest ei
saanud end peita.

Me olime vabad, mõnikord läks hästi mõnikord vedas viltu ja me vastutasime.
Pidime õppima sellega toime tulema.

Meie põlvkonnast on tulnud palju inimesi, kes oskavad probleeme lahendada,
uuenduslikult töötada ja selle nimel riskile välja minna ning ei häbene
tagajärgi.

Kas SINA kuulud ka nende hulka?

ÕNNITLEN!
ME OLIME KANGELASED!

Kas Sina oled sündinud pärast 1980. aastat? Sa oled ääretult visa, kui loed
ikka veel edasi, mis?

Nüüd sa siis tead, memmekas, mis tähendab olla kangelane!
 
Rex 14. aprill 2010, kl 11.36
jee, olen kah üks neist kangelastest:)))))
 
alissandra 14. aprill 2010, kl 11.38
Me olime kangelased? A kes me nüüd siis oleme?:P
 
Rex 14. aprill 2010, kl 11.48
alissandra, kes on kord kangelane, see on seda ka edaspidi:))
 
alissandra 14. aprill 2010, kl 11.54
Mina olen kangekaelne hoopis.:)
 
Rex 14. aprill 2010, kl 11.57
massaaz peaks kangekaelsusele hästi mõjuma.:)
 
alissandra 14. aprill 2010, kl 12.02
Pole massasööri.
 
:) 14. aprill 2010, kl 23.12
Pliks, see on väga hea :)))
 
angelina 14. aprill 2010, kl 23.28
Laupäeval oli ju kool kuni lõpuni välja, st 11 kl (vist). Üsna suur piin oli sammuda kl 7.25 läbi linna, linn väljasurnud. Tagasi koju alles kell 15.00.
 
olavsu1 15. aprill 2010, kl 01.54
_Autor: alissandra
Aeg: 04-14-10 12:02_

loomaaias noor boamadu aitab...

_Autor: angelina
Aeg: 04-14-10 23:28_

ei mäleta, et nii kaua oleks olnud. sain lahti alati 12:00

aga tööpäevadel siis hoiti poole neljani õhtul kinni.
 
Irw :) 15. aprill 2010, kl 07.03
Läksin guugli tõlkesse ja sisestasin "Google'i tõlge on vale tõlge." Vastuseks tuli "Google translation is a translation." Irw!!! Google ei taha tunnistada, et nad tõlgivad valesti. :))
 
Rex 15. aprill 2010, kl 08.59
angelina, kas selles linnas teisi koolilapsi ei olnudki siis laupäeval liikvel?
 
alissandra 15. aprill 2010, kl 10.30
Mees ja naine tähistavad 35 aastat kooselu



Mees: "Mäletad, 35 aastat tagasi üürisime me väikest ja odavat korterit, magasime logul diivanil ja vaatasime mustvalget televiisorit. Praegu on meil aga oma maja, kallis mööbel, auto ja plasmateler.

Kuid 35 aastat tagasi magasin ma 21-aastase neiuga, nüüd aga 56-aastase naisega."



Naine: "Leia endale jah uus 21-aastane! Küll mina selle eest hoolitsen, et sul oleks jälle odav üürikorter, logu diivan ja mustvalge telekas."




Olavsu1, kus selline tekst oli? Ja mida sa sellega elda tahtsid?
 
tark mees taskus 15. aprill 2010, kl 10.42
-
loomaaias noor boamadu aitab...-

Alissandra, see lause on Olavsu1 nõuanne sulle sinu poolt 12:02 ajal kirjapandud ohkele, et pole massasööri.

Nii et kui teenust vajad, mine loomaaeda!:)))
 
alissandra 15. aprill 2010, kl 10.48
Ahsoo, ma vana juhm ei sa vihjetest aru.:)) Polegi ammu loomaaias käinud. Peaks mõne kuu pärast minema, kui neid leopardipoegi ka juba näha saaks. Nii armsakesed, ei tea kas neil silmad on juba peas? Kaamerast ei saa aru.
 
vist 15. aprill 2010, kl 10.52
Silmad peaksid neil tulema pähe nagu kassipoegadelgi 14 päeva pärast sündi. Kui vanad nad nüüd juba ongi? Vist niipalju ei tule veel ära...
 
alissandra 15. aprill 2010, kl 10.56
Minu ühel kassipojal tulid silmd lahti 8-päevaselt. Ta oli üldse üks ülienergiline ja teistest erinev kass(viievärviline) aga kaheaastaselt läks kaduma kuskile.
 
alissandra 15. aprill 2010, kl 11.10
6-päevaselt tahtsin ikka kirjutada. Kassidel küll ei lähe kahte nädalat aega, ikka varem saavad silmad lahti.
 
alissandra 15. aprill 2010, kl 11.34
Naistele!!
Teadlased avastasid, et kõige õnnetum loom maailmas on mees.
Sest tal on rinnad ilma piimata, linnuke ilma tiibadeta, munad ilma kooreta ja kotid ilma rahata. Näib et 80% naistest ei abiellu, kuna 70 grammi vorstijupi pärast ei ole mõtet tervet siga pidada.




Väga feministlikud naljad.:))
 
panther 15. aprill 2010, kl 11.38
Alissa, sa hirmutad viimsedki mehepojad siit selliste naljadega minema...:)
 
panther 15. aprill 2010, kl 11.43
Telegramm Aafrikast:
"Panter murdis sir Charlesi."
Vastus Londonist:
"Saatke palun sir Charlesi surnukeha."
Aafrikast:
"Saadame esmaspäeval."
Londonist:
"Panter jõudis kohale. Kus on sir Charles?"
Aafrikast:
"Pantri kõhus."
 
pliks 15. aprill 2010, kl 11.45
Kaks vana sõpra saavad kokku:
"Kuule, kuidas sul õnnestub elada oma naisega juba aastaid niisuguses üksmeeles ja rahus?"
"Väga lihtsalt. Hommikuti teeb tema kõike, mida tema tahab ja õhtuti teen mina kõike, mida tema tahab!"
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!