olla 20-30 aastat õnnetult abielus ja avastada, et noorus on läinud ja miljonit ka ei laeku kaardile... väegadega karm.

Ei vasta tõele. Sobivaid inimesi kindlasti leidub, aga kui palju on neil omakorda kosilasi? St, kui suur on konkurents? Võin eksida, aga minu arust sellist jaotust ei leia, et igaühel on keegi ja kõik on rahul.

Ei maksa siiski nina norgu lasta. Kui aktiivselt inimestega suhelda, siis on väga hea šanss kedagi leida.

Võibolla kui loobuda monogaamia ideaalist, lubada vabamaid ja segasemaid suhteid, armukeste pidamist jne, siis ehk leiaks igaüks endale kellegi (mingis vormis).

See oli nüüd üsnagi puusalt pandud, võib täitsa ekslik olla.

monogaamia suureks eeliseks on +ühe naise suguvõsa koos ühe ämmaga. kujutagem hetkeks ette nelja komplekti vanemaid kes teavad täpselt, kuidas noor pere elama peaks, +veel isiklikud vanemad oma arvamusega. brrrrrr.

Tõepoolest, kui nii palju inimesi tuleb p... saata, siis vist hakatakse ülbeks pidama.

enda valikud teeme elus ikkagi ise. kas keegi sundis teid mingit vastikut meest või naist valima, kellel on veel vastikud vanemad lisaboonuseks?
ja oletegi küsimusi ees - mitu varianti veel? no mida aastakümme edasi, seda vähem variante ilmselt.

Rubriigi nimetus on muidugi õige ja mingitel juhtudel peab ka paika!
Kui enamasti võtab see õigele potile õige kaane leidmine väga kaua aega, kuid vahel toimub see esimese sobitamisega.
See sõltub üllatavalt palju inimestest ja nende iseloomudest ja eelkõige tahtest sobituda üksteisega.