Lugesin kuskilt, et eurooplane tarbivat suures koguses palmiõli (mitte ei joo, vaid toodete sees), mille saamisex vajalike istanduste rajamisex on kuskil, vist Malaisias, raiutud maha tohutult vihmametsi. Ka nägin ühes poes seepide juures silti, et palmiõlivaba, nii et sellele siis järelikult pöörataxe tähelepanu. Mina ei teadnud siiani, et ma üldse mingit palmiõli kuidsagi tarbixin. Mis toodetes teda siis esineb, ?maiustused, ?seebid, kus veel ja kas on mingid firmad, mis seda kasutavad ja mingid, mis ei.

Ma ka üksvahe otsisin taga palmiõlivabu seepe, aga kõikides eesti toodangutes on igatahes palmiõli sees. Kõige hullemad on Nestle'i tooted, mina igatahes väldin neid. Aga mind huvitaks, mis seebid need olid, kus palmiõli sees polnud?

See pood, kus on seina peale kirjutatud, et nende seebid palmiõli ei sisalda, asub Tartu kaubamaja esimesel korrusel ja kannab nime LUSH. Tõsi, need seebid on küllaltki veidrad, osad meenutavad nn. laadaseepe. Arvan, et teine koht, kust palmiõlivabu seepe saada võix ongi laadad, seal liigub küll kitsepiima- ja searasva ja ma ei tea veel mille seepe. Ise mõtlen ka pilgu peale heita, kui hansalaat tuleb.

Palmiõli kasutab ohtralt näiteks Kalev, Dove, Persilis on isegi ja väga paljudes toodetes. Selleks raiutakse maha tõepoolest Malaisias ja Indoneesias tohutult vihmametsi. Samal viisil jätkates pole 25 aasta pärast enam Indoneesia vihmametsa. Lisaks metsa raiele, kaotavad kodu paljud loomad ja veel oleme sammukese lähemal ökosüsteemi hävimisele.

infot siin:
http://www.saynotopalmoil.com/
ja üks illustreeriv kurb pildike ka juurde:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=560088967334482&set=a.363847493625298.95183.363725540304160&type=1&theater
viimane viib ka Animal Cruelty Exposed Facebook'i lehele

kuulge, ärge laske endaga pidevalt manipuleerida! kas üldse on enam maailmas asja milles eurooplane(või valge inimene üldse) süüdi pole? aga see värviline, igavesti näljane biomass mis vohab röögatutes kogustes aafrikas, lõuna-ameerikas, aasias? nende pidevalt näljas suude toitmiseks tulebki järjest rohkem toota ja maad metsade alt vabastada ja neile muudkui anda, anda, anda. kuna väärtuste tootmine ja toitmine on valgete õlule laotud siis ongi hea neid süüdistada - rikkad tööstusmaad! pangem piir sellele arutule värviliste paljunemisele kõigepealt, siis hakakem muretsema muude asjade pärast, muidu on ainult võitlus tagajärgedega mitte põhjustega!

Aga sama on ju ka teiste toodetega, mida kasvatakse farmides. Selleks et me saaks puuvilja, tuleb ju kõigepealt farm rajada. Ka meie endi talud on rajatud mahavõetud metsa peale. Metsa mahavõtmise seisukohalt ei tohiks ühtegi põllul kasvavat asja kasvatada, sest see on kõik metsa arvelt. MInd ennast hoopis teeb murelikuks see, et kasutakse alaealiste tööjõudu ja töötajatel ei ole sotsiaalseid garantiisid. Ühed siinpool tarbivad, teised sealpool ei saa inimväärset elugi, elavad hästi aga vahendajad. Nii et pigem otsiks õiglase kaubanduse märki toodetelt kui üritaks mingit konkreetset toodet vältida. Vihmametsade ja metsade maharaiumine on farmide saamiseks paratamatu. Tuleks lõpetada ka pähklite tarbimine sellisel juhul kui õli üldse ei sobi.

Kasutagega mis rasva tahes, kui te sellega praete või küpsetate, mürkide tekkimiseks te ei pääse. Ja need on siis mürgid, mis tekivad toidu kuumutamisel üle 120 kraadi . Rasvaine mürgid on veel peale selle. Googeldage sõna Akrüülamiid ja saate hulgaliselt vastuseid. Inglise keeles ACRYLAMIDE.

Põllumajandusministeerium lehel on järgmine tekst :
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) info kohaselt tekib tärklist sisaldava toidu kuumtöötlemisel temperatuuril üle 120 ºC, näiteks küpsetamisel, grillimisel, röstimisel või praadimisel, ohtlik aine akrüülamiid, mis võib põhjustada vähki.
EFSA aruandest selgub, et täiskasvanud inimesed saavad saasteainet peamiselt leiva- ja saiatoodetest, samuti praetud kartulitest ning kohvist. Laste ja noorukite toitumistava arvestades täheldati, et peamisteks selle vanusegrupi akrüülamiidi allikateks on praetud kartulid (sealhulgas friikartulid), kartulikrõpsud, küpsised ning leiva- ja saiatooted.
Akrüülamiid tekib toidus looduslikult sisalduvate suhkrute (näiteks fruktoos ja glükoos) ning aminohappe (asparagiin) omavahelisel reageerimisel. Tekkiva saasteaine kogus sõltub toidu valmistamistemperatuurist, küpsetamise ajast, asparagiini ja redutseerivate suhkrute kogusest toidus.

Täistekst :
http://valitsus.ee/et/uudised/pressiteated/pollumajandusministeerium/33442/teadlased-soovitavad-v%C3%A4ltida-toidu-liigset-pruunistamist

Nii hirmus, et selliseid rumalaid inimesi nagu Teie, veel eksisteerib.

Ostsin säästukast hiljuti karbi vaniljejäätist. Panen seda ikka kohvi peale, aga tavaliselt olen ostnud Venemaa toodangut. Nüüd siis käisin säästukas ja vaatasin, et wow! hea hinnaga, ostan. See nende enda sari A.... (mis ta ongi). Kodus selgus, et see jäätis EI SULA kohvi peal ära, jääb nagu kohev puder/mass. Hakkasin siis uurima, et millest jäätis tehtud on ja avastasin, et sisaldab palmiõli. Ma ei tea, on see palmiõli või miski muu asi, mis seda teeb, aga igatahes veider oli see jäätis küll. Igaks juhuks ei hakanud teda niisama ka sööma, vaid viskasin ära.