Soovin kodu ehitamisel lasta paigaldada võimalikult öko küttelahendus. Mis küte on kõige ökom?

äkki päikesepatarei

ikka tavaline küttepuu.
lase paigaldada katel, soojussalvesti ja veeradikad või põrandaküte. sooja tarbevee saad soojusvaheti kaudu ka salvestist.
talvel läheb paar ruumi puid kuus.

Ma arvan, et võib ka kombineerida maaküte+puuküte, aga maaküttejaoks on vaja üsna suurt pinda (aias), kuhu trass paigutada.

maakütet uuri ka. see tahab küll töötamiseks natuke elektrit, mis meil muidugi öko ei ole.

Kuidas saab keegi teada, kui palju läheb puid kuus kütmiseks teisel inimesel?
See oleneb ikka köetavast pinnast ja maja soojapidavusest.
Puu on mõnes mõttes ju öko, aga eks saastab seegi.
Minul läheb umbes 20 ruumi aastas. Keskkütet ei oma ja ei kavatse ka panna, ahi on soojussalvesti ja pliit küpsetab lisaks soojale ka toidu. Palju puid läheb sauna, sest saun suur ja eraldi hoones.

umbes ikka saab. keskmise eestlase maja on 130m2, keskmine eestlane hoiab toas 20-21 kraadi, keskmine eestlase elamu on keskpäraselt soojustatud.
rohkem mõjutab asja sooja vee hulk mis kraanist välja lastakse.

Kas maaküte vajab ka elektrit? Kas maaküte kütab maja ära ka -20 pakase juures, et toas on ikka mõnus 23 kraadi sees?

maaküte ongi elektriküte, mis mitte väga külmaga on tavalistest elektriradikatega küttest soodsam. samas maksab see kummut roppu raha ning kõvema külmaga muutub ikkagi 100%liseks elektrikütteks. ökoga siin mingit pistmist ei ole. odavat õhk-õhk soojuspumpa soovitan küll abikütteks kuni -10 kraadini, kui ise laisk oled ja tuld teha ei viitsi. Suvel see jahutab ka ja ei maksa liiga palju.
ahi või katel on ökom. ahi sooja tarbevett ei anna, katlasüsteem annab.

Kindlasti soovitaks puidu- või pelletikütet ehk siis keskküttekatelt.

Näiteks on väga head katlad Atmos puugaasikatlad. Need on väga ökoloogilised. Atmose katlaga kütmisel korstnast suitsu tulemas ei näegi, ta oskab halupuudest kogu sooja kätte saada maja kütmiseks.

Aga kui puudega kütta ei tundu mugav, siis saab talle pelletipõleti külge panna ja siis töötab kõik automaatselt- tõmbab pelleti sisse, süütab põlema ja toimetab ise.

Pellet on tehtud saepurust ja on nagu halupuugi looduslik ning puhas - tootmisel ei ole kasutatud keemiat.

link:
http://www.cerbos.ee/et/6-katlad-keskkuttesustee...

Meie kaalusime seda maakütte-värki, kuid loobusime, sest maakütte alginvesteering on suur, aga elektriarved oleks maaküttega tulnud ikkagi ebameeldivalt suured. Hästi öko oleks muidugi, kui maaküttele vajaliku elektri toodaks oma päikesepatareid+tuulik, kuid nii suurt kulutust meil ka võimalik teha polnud.

Otsustasime puugaasikatla kasuks. Soe vesi ka sellesama katlaga, mistõttu elektriboilerit enam vaja pole ja elektriarved jäid väiksemaks.

Puidukatel on hea ka seetõttu,et kui krundil tekib puidust lammutusjäätmeid või kukub mõnel puul tormiga suurem oks küljest maha või tuleb lihtsalt mõni vanem puu aiast maha võtta, siis need saab tükeldada, kuivatada ja ilusti katlas ära kütta.

meil maaküte ja tasub ennast igati ära. küttearved 200m2 majas tunduvalt väiksemad, kui varem olid 3-toalises korteris. pisut võtab elektrit juurde siis, kui väljas -20 külma on. aga kui palju selliseid päevi ikka aastas on... selle eest kevadest sügiseni on arved pea olematud.

maakütte panekul omab olulist tähtsust paigaldaja ja pumba õige häälestus. tuleks kindlasti kasutada asjatundjate ja oma ala spetsialistide abi, kes täpselt kogu süsteemi paika panevad.

kui maaküte ikka elektrit tahab siis ta päris öko ju pole? (põlevkivi põletamine ei ole öko)