Ökonurk
ÄRA VII PRÜGI LOODUSESSE.
südametunnistus 22. september 2014, kl 14.34 |
õnnetu koera õnnelik lõpp 04. oktoober 2014, kl 10.19 |
prügi ja linnud 04. oktoober 2014, kl 10.32 |
Kodune prügi põletamine toob vähktõve õuele. 27. november 2014, kl 22.01 |
Kuigi maakohtades on laialt levinud komme tekkiv prügi lõkkes või küttekoldes ära põletada, et äraviidavat prügi võimalikult vähe tekitada, ei tasu seda tervisele mõeldes teha.
Plasti sisaldava prügi põletamine saastab ümbruskonna pikaks ajaks vähkitekitavate dioksiinidega, mis tagab vähki haigestumise ka tulevastele põlvkondadele, kirjutab Raplamaa Sõnumid.
Paljudel omavalitsustel on probleem, et majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama.
«Papi, paberi ja puidu põletamine on keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav, kuid muude jäätmete, eriti plastide põletamine kahjustab meie ümbritsevat keskkonda,» rääkis Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora. Ta tõi näite, et kui põletada kodus lõkkes üks paar saapaid, tekitab see sama palju mürgiseid dioksiine kui Iru elektrijaamas (kus prügi põletatakse elektri saamiseks - toim) tekib 20 aasta jooksul.
«Inimesed põletavad jäätmeid kodus massiliselt – riideid, jalanõusid, autorehve ja suuremahulist prügi, mida on ebamugav prügilasse viia. Sedasi tehes mürgitavad nad ära nii enda kui ka naabrite elamise, maapinna ja põhjavee,» rääkis Moora.
Moora sõnul satuvad mürgised dioksiinid maapinnast toiduahelasse ning seeläbi elusolendite organismi. Dioksiinide mürgist mõju jätkub ka tulevaste põlvede jaoks, mille tulemusena võivad lapsed ja lapselapsed vähki surra.
Plasti sisaldava prügi põletamine saastab ümbruskonna pikaks ajaks vähkitekitavate dioksiinidega, mis tagab vähki haigestumise ka tulevastele põlvkondadele, kirjutab Raplamaa Sõnumid.
Paljudel omavalitsustel on probleem, et majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama.
«Papi, paberi ja puidu põletamine on keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav, kuid muude jäätmete, eriti plastide põletamine kahjustab meie ümbritsevat keskkonda,» rääkis Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora. Ta tõi näite, et kui põletada kodus lõkkes üks paar saapaid, tekitab see sama palju mürgiseid dioksiine kui Iru elektrijaamas (kus prügi põletatakse elektri saamiseks - toim) tekib 20 aasta jooksul.
«Inimesed põletavad jäätmeid kodus massiliselt – riideid, jalanõusid, autorehve ja suuremahulist prügi, mida on ebamugav prügilasse viia. Sedasi tehes mürgitavad nad ära nii enda kui ka naabrite elamise, maapinna ja põhjavee,» rääkis Moora.
Moora sõnul satuvad mürgised dioksiinid maapinnast toiduahelasse ning seeläbi elusolendite organismi. Dioksiinide mürgist mõju jätkub ka tulevaste põlvede jaoks, mille tulemusena võivad lapsed ja lapselapsed vähki surra.
pamela 28. november 2014, kl 14.11 |
Meil on probleem, et igaüks räägib ise juttu. Prügifirmad tahavad ka puulehed ära viia, teisalt toidukile põletamine koos puudega on täiesti lubatud ja see ei sisalda niigi palju kahjulikke ühendeid kui puud. Eks aegajalt tuleb ju ka artikkel, et puude põletamine tahetakse keelata. Kui saapad on nahast, siis on ju tegu täiesti loodusliku materjaliga, aga plastid tõesti võivad olla väga mürgised.
Mul igatahes lähevad nad prügikasti, aga tuld teen puudega edasi ja mõned kilekotid lähevad ka pliidi alla. Lehed mädanevad ise ära ja tuhk läheb loodusesse.
Mul igatahes lähevad nad prügikasti, aga tuld teen puudega edasi ja mõned kilekotid lähevad ka pliidi alla. Lehed mädanevad ise ära ja tuhk läheb loodusesse.
Merelin 03. detsember 2014, kl 10.45 |
notseraamus 05. detsember 2014, kl 00.04 |
Ma ei viskagi nätsu maha, see jääb ju näpukülge kinni. Ma sülitan selle maha.
Ega ma kõiki nätse ka ei taha alla neelata. Tihti peab seda tegema, kui kuhugi pole panna, aga näiteks autoaknast välja sülitada on täiesti viks ja viisakas tegevus. Autorattad sõidavad sellega kenasti väiksemad augud kinni ja tee kohe tervem ja parem sõita.
Ega ma kõiki nätse ka ei taha alla neelata. Tihti peab seda tegema, kui kuhugi pole panna, aga näiteks autoaknast välja sülitada on täiesti viks ja viisakas tegevus. Autorattad sõidavad sellega kenasti väiksemad augud kinni ja tee kohe tervem ja parem sõita.
wolf 05. detsember 2014, kl 14.13 |
lehm ja plast 09. detsember 2014, kl 20.06 |
justus 10. detsember 2014, kl 19.17 |
kutsja päästmine 11. detsember 2014, kl 20.26 |
inimese ükskõiksus 26. oktoober 2015, kl 21.30 |
ära ole vanamehe ajuga 19. august 2016, kl 18.45 |
Vaata,kuula ja mäleta. 15. juuli 2017, kl 08.27 |
kepike 09. september 2019, kl 19.36 |
Merepääste 08. juuli 2020, kl 21.01 |
Lisa postitus