"kas sul siis suud peas ei ole, et küsida, et soovid siia istuda. mina hoian samuti oma kotti kõrvalistmel, sest nii on mugavam. kui inimene tahab, tuleb ja küsib, et soovib siin istuda. kui ei küsi, järelikult soovib seista. lihtne ju.
eestis vähemalt küsitakse, aga välismaal, kus mina palju viibin, on nii, et hea, kui jõuad oma koti alt ära tõmmata, muidu prantsatatakse lausa koti otsa."

aga miks ma peaksin küsima? ongi normaalne, et tõstan koti eest ära ja istun vabale kohale. miks peaksid sina oma kotti eraldi istmel hoidma, oodates, et teised sinult küsima tulevad? millest selline ülbus? jutt siis kottidest, mis välisel istmel. ja mis puudutab küsimist, et siis ei ole vaja mitte küsida, vaid öelda: lubage, palun. miks arvavad osad, et nad mingid bussivalitsejad, kelle suva järgi teised inimesed olema peavad.

..et normaalseid inimesi ka olemas on, kes oskavad loogiliselt ette mõelda ja pakkuda istet loomulikust intelligentsist, ilma, et teised peaksid istekohta lunima.

Ühe küljest saan ma muttidest aru - nad ei viitsi aknapolsele istmele istuda, sest siis istub keegi nende kõrvale ning nemad peavad ise suud paotama,et siis varsti väljuda..
Teisest küljest, halvematel päevadel ajab see mindki marru. Ja oleneb muti olekust, mõnikord siis ütlen, et ma istuks ise sinna, näidates kotile mõnikord ei ütle midagi ja hakkan oma pampudega temast mööda trügima, tavaliselt ajab see neid närvi, minul tuju pareneb :D

Mina ei saa aru, miks mõni inimene jääb seisma täpselt sel hetkel, kui jalad bussi jõuavad, nii et tema taga tulijad ei mahu bussi. Samas on bussi ustest natuke eemal vaba ruumi küll, aga uste juures on alati metsik inimtropp tekitatud. Ma saan aru, et sellised inimtropid on kasulikud taskuvarastele. Aga et kohe nii palju neid taskuvaraste käsilasi on, see paneb mind imestama.

Ostsin kord linnast pileti endale sihtkohta ja pileti lapsele, kes pidi poole maa pealt peale tulema, et koos sõidame teise linna.
Piletimüüja paukus, et nii ei saa (kuigi poole pealet tulles ju saab kaugsõidubussides juhilt piletit osta!), ostku ma kohe 2 täispiletit (üks siis lihtsalt soodushinnaga koolilapsele) või riskigu, et kui tulija tuleb poole maa pealt, siis kohti pole enam.
Mis mul teha, ostsin 2 piletit ja laiutasin nagu kuninga kass.
Nõme oli see, et teistest peatustest pealetulijad olid nii pagana vihased, et mina istun üksi kahe koha peal, aga nemad seisku.
Näitasin rõõmuga igale oma 2 piletit ette (kuigi ma pole selleks kohustatud, piletit peab ikka vaid kontrollile või juhile näitama, mitte kaasreisijatele) ja sain järjest rohkem pahandada, et mis lollitamine see olgu jne.
Ega mina süüdi ole, et pileteid üle müüakse!
Vaat siis niisugune "õigusega" laiutaja olin.

Aga PÄRIS laiutajatest - elu hullem sõit oli Tallinnast Kuivastusse, kus minu kõrvalolev mees oli VÄGA paks ja 1,5 kohta lai. Lisaks otsustas ta läpaka lahti lüüa, sellega seoses laienesid tema käed veelrohkem laiali.
Ja see sõit ei ole 10 min. pikk! Mul oli VÄGA ebamugav istuda ja ma ka talle lõpuks ütlesin, et vabandage, aga kas ei anna see reis ära kannatada ilma läpakata - mul on tõsiselt kitsas ja valus istuda. Selle peale hakkas mees oma õigustest ja maksmistest rääkima ja no ühesõnaga - niipalju siis meeste viisakusest naisterahvaste aadressil. Ma ei ole enda üle uhke, aga sõidu lõpus soovitasin tal trenni hakata tegema, sest teinekord ei pruugi nii mõistvaid ja rahulike "pinginaabreid" olla. Mõni äsab tõesti käekotiga vastu kuplit.

Minu kogemus pole seotud bussis istumisega, aga bussisõiduga küll.
Sõitsin Tartus nr 4 bussiga kesklinna poole õhtusel tipptunnil. Buss oli paksult rahvast täis, mina seisin paar sammu uksest eemal vahekäigus (siis olid veel need kitsaste vahekäikudega GoBusi bussid). Nagu buss Riiamäe peatuses uksed kinni pani, nii hakkas üks südikas umbes 50a proua veidi tagantpoolt trügima ukse poole. Buss liikus üliaeglaselt mäest alla, tipptund ju. Proua minust mööda ei saanud, küll niheles ja nügis- no ma tõesti ei saanud teda mööda lasta, oleksin pidanud siis istujatele sülle ronima. Kuna mul oli plaanis järgmises peatuses väljuda, siis ei hakanud pingutama, et prouat mööda lasta, peatuses oleksin ju niikuinii eest ära läinud. Ütlesin seda ka talle, et väljun samuti järgmises peatuses. Proua jälle nügib, trügib ja ohib. Lõpuks käratas mulle, et kas ma väljun siis või ei?! Vastasin, et ei välju, sest buss sõidab praegu, väljun ikka siis, kui buss peatub ja uksed avab, liikuvast bussist ei kipu välja ronima. Proua puhises nii mis hirmus...
Selliseid trügijaid on jube palju, kes juba peatus- paar varem hakkavad väljumiseks ukse juurde ronima. Ma ei pea silmas neid vanemaid inimesi, kes on kepiga või käimisraskusega ja tõesti tahavad vaikselt tasa- targu ukseni jõuda. Pean silmas selliseid inimesi, kes jooksevad või teised pikali, aga nemad peavad alati igal pool esimesd olema. Nagu need, kes ei lase sul peatuses uksest väljuda, sest seisavad peatuses troppis ukse ees, et üksteise võidu bussi sisse tormata

mina olen ka üks nendest, kes istub tavaliselt vahekäigu pool ja kuni ruumi on hoian jopet ja kotti kõrvalistmel.
kui tuleb keegi ja küsib ka minu kõrval on koht vaba, siis nihutan ennast või tõusen püsti ja lasen inimese istuma.
samuti ei häbene ise küsida, kui tühjad kohad on ainult kellegi kõrval akna all ja seista ei taha.

nüüd siis põhjustest:
* pubekaeast pärit ääretult ebameeldiv kogemus, mis istub kindlalt kuskil alateadvuse sügavas sopis ...
* minu sõit kestab 45-60 min. üleriietes tervet aega istuda ei taha, akna all istudes on ebamugavalt kitsas ennast enne väljumist riidesse toppida ja kõrvalistujad tavaliselt asja mugavamaks ka ei tee, mõni hoopiski laiutab nagu ekstra veel.
üks parim näide - minu kõrvale istus mees paksus sulejopis, läliläkis ja paks sall kaelas, isegi kindaid ei võtnud ära.
tahtsin aegsasti enne peatust tõusta, et riidesse panna, palusin mehel ennast mööda lasta. selle peale too ainult käratas "no mis sa niheled, ma lähen ka järgmises maha" ... ma "nihelesin" siiski edasi ja käratasin midagi vastu, nii et tüüp siiski lõpuks vedas ennast püsti korraks.
* talvel on akna all jahe istuda, või vahel hoopiski liiga palav ja umbne.