aga kas enda isust järele jäänud pooliku prae oma suure söömaga mehele andmine on väga ebaviisakas? mina nii teengi - söön, palju jaksan ja siis sokutan ülejäänu vaikselt, nii et keegi ei märka, mehe nina alla, tema siis sööb lõpuni. ma muidugist eriti ekstraultrapeentes kohtades ei käi kah, kus sortsu soustiga garneeritud konnakoib maitserohelise varrega serveeritakse. tolle ma jaksaks ikka pintsli pista:D

to joobert: Sa ikka vist kunagi pole nendes ultrapeentes käinud? muidu ei tuleks Sul pähegi mingit kanakoiba nende valikusse paigutada.

konna-ja kanakoival on ikka vahe vahel

mina küll ei suudaks kellegi ärasongitud toitu süüa.

Kui tellid prae ja osa sellest sulle ei maitse, siis see jääb ju järgi? Miks peaks tundma selle üle mingit ebamugavust? Ma tõesti ei saa aru.
Ainult siis võiks tunda, kui rootsi lauas ahmid taldriku kuhjaga täis ja jätad enamuse järgi. OK, mõni asi võibolla ei maitsenud ja selle jätad järgi (proovimiseks oled ühe tüki seda võtnud). Aga kuskil hotellides on näha, kus inimesed tõstavad endale 6 viilu sinki ja 6 viilu juustu ja siis söövad viilu kumbagist.
Kuid siiski parem jätta järgi, kui täis kõhuga kohusetundest enda tervist tappa.

aga sa, hee, ära songi toitu. söö ilusti!

Ma pole kuskil sellist praadi näinud,mis mulle sisse ei mahu:D
alati võiks tiba suurem olla ja ma olen ikka täielik piits 168cm ja 56 kg.

Alguses oli mehe ees piinlik, sest tema maksis ja mina jätsin järele. Meid on erinevalt kasvatatud, tema on harjunud kõik tühjaks sööma, mina just nii palju nagu isu on.
Kui ei maitse, ei söö, kui kõht täis, ka ei söö. Rahast pole kahju, see on nagu nii läinud siis juba, pole mõtet ennast piinata ju...

ütleme siis nii, et sellist, mida keegi on enne söönud.

168 ja 56 ei tundu nii väga piits. Ise olen 163 ja 46ja no ei ole niiväga piits. A ma söön ka mäki eineid koguaeg ja noh need praed mahuvad mulle ka enamasti sisse. Söön mehega sama palju :D

Mina olen jällegi 168 ja 52. Probleem mul rohkem selles, et korraga ei jaksa tervet praadi pintsli pista, ju vist väike magu:D See-eest söön ka ainult 1x päevas - kogu aeg. söön pool praadi ära, paari tunni pärast võiksin teise poole süüa ja paari tunni pärast jälle uue tellida. Aga vaat vägisi süüa ma ei saa, kui kõht täis, tuleb klimp kurku ja kogu lugu. Olen juba harjunud nii viisakalt sööma, et ülejääk näeb välja nagu uus, mitte mingi segisongitud löga. Ja pealegi - kui mu mehel mulle musu kõlbab anda, siis ei näe probleemi ka minu söödud söögi edasisöömises:) Võiks arvata, et teil, öäk´itajatel ei kõlba mehega ühe rätikuga ennast kuivatada ka. noh, ma ei tea, maitse asi vist...

Ma ei saa aru, milles probleem?
Iga endast lugupidav söögiasutus pakub ju söögi kojuvõtmise võimalust? Välismaal on enamus kohtades vähemalt nii, et ei topita viimseni sisse, aga tagasi ka ei viida poolikut praadi, vaid pakitakse ilusti sisse ja antakse kaasa!

Kusjuures ma olen nii teinud, et kui järgi jääb toitu piisavalt (st pool või nii), olen palunud endale kaasa pakkida, pärast hea edasi süüa.

oma kaalutõusuga selgeks saanud, et üle peab saama sellest vanaemade tarkusest. tervis on tähtsam.

kui ma selle eest maksan, siis oma asi kas jätan järgi või ei. Kuna osasid asju ei söö- need ka järgi jätan.
Välismaal on tavaline , et rohkem jäetakse järgi kui ära süüakse.

Kodus ei raatsi ma midagi järgi jätta või ära visata. Aga kui sõbranna juurde külla lähen, söön palju ka jätan sama palju järgi. Tunnen end siis tähtsana.

Kõike ei taha süüa, siis jätadki järgi. Ükskõik, kus oled, ei pea taldrikut tühjaks sööma. Olgu see põhjus, mis tahes.