Halb kogemus
prügiveo sundus
prügi 25. oktoober 2011, kl 14.35 |
Tahaks natuke rääkida prügi teemal.
Igal kevadel lähevad tuhanded vabatahtlikud prügi koristama ja see on vägagi kena ettevõtmine.
Aga see, et sulle sundusega surutakse peale kohustus maksta prügiveo firmale prügiveo eest isegi sel juhul, kui sul polegi prügi, mida vedada, pole see enam kena ühtegi.
Kui prügifirmast uurisin, et kuidas siis sedasi, miks ma pean maksma olematu prügiveo eest, siis vastati mulle, et maksta tuleb, sest, kui pole prügi, siis on tegemist tühisõiduga. No annab tõesti välja mõelda lollust ja sundkorras raha maksma sundida.
Ainult, mille eest siis ikkagi???
Äri missugune.
Asi siis selles,et mul jäänud üks suvekoht esivanematest, kus käime suveti vahel ja oma prügi korjame alati kotikesega linna kaasa ja paneme oma maja juures prügikasti, sest maksame ju linnas oma prügi eest.
Miks aga nõutakse nüüd maal, et peaksime hakkama tootma lausa prügi, et siis prügifirmad saaksid seda vedada ja teenida. Vallaametnikud just nii ütlesid, et tekitage siis prügi, milles küsimus, seadus on seadus ja kokku on lepitud sedasi. ??? .
Väga kunstlik ja samas loodusvaenulik suhtumine.
Igatahes see prügivärk ajab hinge täis ja juba ammugi juba. Hea tuluallikas mõnele tõesti.
Igal kevadel lähevad tuhanded vabatahtlikud prügi koristama ja see on vägagi kena ettevõtmine.
Aga see, et sulle sundusega surutakse peale kohustus maksta prügiveo firmale prügiveo eest isegi sel juhul, kui sul polegi prügi, mida vedada, pole see enam kena ühtegi.
Kui prügifirmast uurisin, et kuidas siis sedasi, miks ma pean maksma olematu prügiveo eest, siis vastati mulle, et maksta tuleb, sest, kui pole prügi, siis on tegemist tühisõiduga. No annab tõesti välja mõelda lollust ja sundkorras raha maksma sundida.
Ainult, mille eest siis ikkagi???
Äri missugune.
Asi siis selles,et mul jäänud üks suvekoht esivanematest, kus käime suveti vahel ja oma prügi korjame alati kotikesega linna kaasa ja paneme oma maja juures prügikasti, sest maksame ju linnas oma prügi eest.
Miks aga nõutakse nüüd maal, et peaksime hakkama tootma lausa prügi, et siis prügifirmad saaksid seda vedada ja teenida. Vallaametnikud just nii ütlesid, et tekitage siis prügi, milles küsimus, seadus on seadus ja kokku on lepitud sedasi. ??? .
Väga kunstlik ja samas loodusvaenulik suhtumine.
Igatahes see prügivärk ajab hinge täis ja juba ammugi juba. Hea tuluallikas mõnele tõesti.
ka suvekodu omanik 25. oktoober 2011, kl 15.53 |
Sul on seaduslik õigus teha omavalitsusse avaldus prügiveost vabastamiseks. Avalduse põhjedadki ilusti kuidas sa oma prügi käitled, sest väide, nagu prügi ei tekiks, on vale. Sinu postituseski on kirjas, et tekib ikka küll ja viid selle linna. Päevapealt sa ilmselt vabastust ei saa, aga korra aastas vaatab omavalitsus lepingu prügivedajaga läbi ja siis on neil võimalus ja kohustus sinu avaldusega arvestada. Rõhutan veelkord, et pead täpselt kirjeldama, kuidas sa tekkivat prügi käitled, sest kui see jääb ametnikele ebaselgeks, siis nad sind vabastada ei tohi.
linnast ja maalt 25. oktoober 2011, kl 16.20 |
Sul on õigus, aga kõik ei ole sellised nagu sina.
Julgelt 90% meie maakodu lähedal asuvatest suvilaomanikest poetab oma kilekottidega prügi meie metsa, kraavi ja need pole mitte vaesed, kes rongi või bussiga sõidavad, vaid auto jääb meie teeotsa seisma ja prügikotid visatakse maha.
Saate aru, mitu km said koos prügiga sõidetud (et ikka oma majast kaugemale) ja linnani vastu ei pea, vaja prügi maha visata.
Nii et olen kahe käega sellise seaduse poolt.
Julgelt 90% meie maakodu lähedal asuvatest suvilaomanikest poetab oma kilekottidega prügi meie metsa, kraavi ja need pole mitte vaesed, kes rongi või bussiga sõidavad, vaid auto jääb meie teeotsa seisma ja prügikotid visatakse maha.
Saate aru, mitu km said koos prügiga sõidetud (et ikka oma majast kaugemale) ja linnani vastu ei pea, vaja prügi maha visata.
Nii et olen kahe käega sellise seaduse poolt.
prügi 25. oktoober 2011, kl 16.45 |
Vat see on jah tõesti nii, et inimesed on parajad jurakad, kes sokutavadki oma prahi kuhu juhtub.
Ajab mind alati kurjaks, kui näen jälle kuhugi poetatud sodi.
Meil seal suvilate piirkonnas elab ka igasugu kontingenti.
Üks armas pere, kes justkui normaalsed, aga näe, endale, oma krundiga piirnevasse metsa, tekitanud kenakese prügila. Sain hiljaku sellest teada ja nüüd pole enam tunnet, et need inimesed armsad kuidagi veel oleks...
Samas imestan, et nemad seal püsivalt elavad, aga prügivedu neile ei toimi. Kuidas siis sedasi saab?
Vald ikka imelik ju, kui püsielanikud ilma prügilepinguta ja harva käijatel peab olema leping ja prügi ka veel lisaks piisavalt.
Nii just ongi, sest omavalitsuses käisin ja mulle tehtigi selgeks, et olgu aga leping ja la-la-laa...
Ajab mind alati kurjaks, kui näen jälle kuhugi poetatud sodi.
Meil seal suvilate piirkonnas elab ka igasugu kontingenti.
Üks armas pere, kes justkui normaalsed, aga näe, endale, oma krundiga piirnevasse metsa, tekitanud kenakese prügila. Sain hiljaku sellest teada ja nüüd pole enam tunnet, et need inimesed armsad kuidagi veel oleks...
Samas imestan, et nemad seal püsivalt elavad, aga prügivedu neile ei toimi. Kuidas siis sedasi saab?
Vald ikka imelik ju, kui püsielanikud ilma prügilepinguta ja harva käijatel peab olema leping ja prügi ka veel lisaks piisavalt.
Nii just ongi, sest omavalitsuses käisin ja mulle tehtigi selgeks, et olgu aga leping ja la-la-laa...
:) 25. oktoober 2011, kl 17.06 |
Minu ema, üksik pensionär ahiküttega majas keset linna, suutis küll KOVile selgeks teha, et vajab prügivedu vaid 2 korda aastas, nii lepingu sõlmiski.
Meie elasime maal 4 aastat ilma, et keegi meid oleks sundinud lepingut sõlmima - sel ajal, kui maamaja vaid suviti kasutasime. Tõime kogu oma prügi samuti linna, seal ju maksime. Kui lõplikult maale kolisime, läksime ise KOVi, et ka meie prügi veetud saaks. Naabervallas elavad sõbrad juba 8-ndat aastat ilma lepinguta, veavad ise paar korda aastas prügimäele. KOVile piisas, kui prügila arved ette näidati, ei mingit sundust.
Eks see vist sõltub konkreetsest KOVist ja sellest tädist, kes laua taga istub. Või siis su enda oskusest oma soovi põhjendada ja sellele kindlaks jääda.
Meie elasime maal 4 aastat ilma, et keegi meid oleks sundinud lepingut sõlmima - sel ajal, kui maamaja vaid suviti kasutasime. Tõime kogu oma prügi samuti linna, seal ju maksime. Kui lõplikult maale kolisime, läksime ise KOVi, et ka meie prügi veetud saaks. Naabervallas elavad sõbrad juba 8-ndat aastat ilma lepinguta, veavad ise paar korda aastas prügimäele. KOVile piisas, kui prügila arved ette näidati, ei mingit sundust.
Eks see vist sõltub konkreetsest KOVist ja sellest tädist, kes laua taga istub. Või siis su enda oskusest oma soovi põhjendada ja sellele kindlaks jääda.
... 25. oktoober 2011, kl 17.51 |
nt. Saku vallas saavad suvilaomanikud teha avalduse prügiveost loobumiseks oktoobrist kuni mai kuuni.
usun, et nii teha võimaldab seadus.
üks väga hea artikkel prügiveo kohta. copy paste:
Vähene teadlikkus paneb suvila või eramu omanikud prügi äraveo eest maksma.
Olen Itaalia päritolu ameeriklane, elan Eestis juba pikemat aega ja töötan advokaadina. Olen tõesti sellesse riiki armunud. Ma tean, et eestlased austavad ameerika rahvast tema vabadusearmastuse eest. See on tõesti nii - kui ameeriklasele öeldakse, et ta on kohustatud midagi tegema, siis ameeriklane eelkõige mõtleb ja tunneb huvi selle vastu, millised on tema õigused selles valdkonnas. See on rahvuslik iseloomujoon.
Taolise olukorraga puutusin ma kokku sel suvel. Ostsin kevadel endale suvila. Maja on hea, lähedal on eramutega küla, kauplus ja muu. Vaevalt olin jõudnud oma ostu üle rõõmustada, kui kõik hakkasid mulle selgitama, et ma olen kohustatud sõlmima olmejäätmete äraveo lepingu ning igal juhul maksma jäätmete äraveo teenuse eest.
Otsustasin uurida, millised on üldse minu õigused selles küsimuses. Tuli välja, et kõik, mida mulle räägiti, oli vale või vaid veerand tõest. Peale kohustuse on tegelikult ka valikuõigus.
Jäätmetekitaja (ehk meie) õigused on purustatud väiksemateks tükkideks ning varjatud Jäätmeseaduse pimedatesse nurkadesse. Meie aga oleme jäätmevaldajad, seega samuti valitsevate õiguste valdajad selleks, et realiseerida võimalust tsiviliseeritult oma jäätmeid käidelda. Just see on seaduses kirjas.
Jäätmete transpordiga tegelevad firmad kasutavad osavalt seaduses kirjutatu keerukust oma kasuks. Seaduses on kaks momenti, mida nad kasutavad:
1) ainult ühele transpordifirmale on antud ainuõigus osutada olmejäätmete prügiveoteenust konkreetsel haldusterritooriumil.
2) kõikidel jäätmevaldajatel on kohustus liituda korraldatud olmejäätmete äraveoga.
Siin aga ongi konks - liitumine ei tähenda tegelikult kohustust maksta kinni äraveoteenust, vaid see on teile antud õiguslik valikuõigus ja võimalus.
Te olete oma elukoha järgi liitunud kontrollitud olmejäätmete liikumisega. Kohalik omavalitsus annab jäätmekäitluse või äraviimise loa konkreetsele prügimäele või töötlemiskohale, samuti koostab jäätmevaldajate nimekirja/registri. See annab teile õiguse anda segaolmejäätmeid selle prügila valdusesse lõplikuks utiliseerimiseks. Kui te ei taha või ei saa iseseisvalt jäätmeveoga tegeleda, siis korraldab kohalik omavalitsus prügiveo transporditeenuse. Äriühing, mis omab kohaliku omavalitsusega korraldatud jäätmeveo lepingut, on kohustatud Teie jäätmeid ära viima juhul, kui Te olete avaldanud soovi lepingu sõlmimiseks. Pidage meeles, kui teie ise ei ole valmis sellega tegelema, siis peab teil olema leping.
Praktikas on suvila või eramu omaniku jaoks asi väga lihtne - kui te ise seda soovite, siis võite iseseisvalt oma jäätmeid vastavale prügimäele ära viia, kuid mitte harvem kui üks kord iga 12 nädala järel. Keskmiselt kolme kuu jooksul kogunenud segaolmejäätmete üleandmine läheb teile maksma 1 euro. Bioloogilisi jäätmeid, kartongi ja paberit on teil õigus kasutada oma majapidamises. Kui te ei ela oma suvilas 7-8 kuud, siis tuleb kirjutada kohalikku omavalitsusse taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamiseks. Koos vabastamisega aga te kaotate käesolevaks perioodiks nii jäätmevaldaja õigused, kui ka kohustused.
Üldiselt on Jäätmeseaduse nipp orienteeritud kommunaalsetele eluasemetele. See on kategooria, mis oma struktuuri tõttu ei saa iseseisvalt jäätmeid käsutada. Kui te elate sellises majas ja olete visanud oma jäätmeid üldkonteinerisse, siis te kaotate valdaja õiguse oma jäätmete suhtes. Isegi korteriühistu ei saa valdaja olla, tal on vaid õigus sõlmida jäätmeveo leping kõikide elanike nimel.
Kommunaalse mineviku pärand annab tunda isegi seadustes, sest Eesti ei ole veel saanud "ühekorruseliseks". Ent kommunaalinstinktid ei tohiks mõjutada Teie valikuvabadust.
allikas: http://eestielu.delfi.ee/eesti/elu/vahene-teadlikkus-paneb-suvila-voi-eramu-omanikud-prugi-araveo-eest-maksma.d?id=58072898
usun, et nii teha võimaldab seadus.
üks väga hea artikkel prügiveo kohta. copy paste:
Vähene teadlikkus paneb suvila või eramu omanikud prügi äraveo eest maksma.
Olen Itaalia päritolu ameeriklane, elan Eestis juba pikemat aega ja töötan advokaadina. Olen tõesti sellesse riiki armunud. Ma tean, et eestlased austavad ameerika rahvast tema vabadusearmastuse eest. See on tõesti nii - kui ameeriklasele öeldakse, et ta on kohustatud midagi tegema, siis ameeriklane eelkõige mõtleb ja tunneb huvi selle vastu, millised on tema õigused selles valdkonnas. See on rahvuslik iseloomujoon.
Taolise olukorraga puutusin ma kokku sel suvel. Ostsin kevadel endale suvila. Maja on hea, lähedal on eramutega küla, kauplus ja muu. Vaevalt olin jõudnud oma ostu üle rõõmustada, kui kõik hakkasid mulle selgitama, et ma olen kohustatud sõlmima olmejäätmete äraveo lepingu ning igal juhul maksma jäätmete äraveo teenuse eest.
Otsustasin uurida, millised on üldse minu õigused selles küsimuses. Tuli välja, et kõik, mida mulle räägiti, oli vale või vaid veerand tõest. Peale kohustuse on tegelikult ka valikuõigus.
Jäätmetekitaja (ehk meie) õigused on purustatud väiksemateks tükkideks ning varjatud Jäätmeseaduse pimedatesse nurkadesse. Meie aga oleme jäätmevaldajad, seega samuti valitsevate õiguste valdajad selleks, et realiseerida võimalust tsiviliseeritult oma jäätmeid käidelda. Just see on seaduses kirjas.
Jäätmete transpordiga tegelevad firmad kasutavad osavalt seaduses kirjutatu keerukust oma kasuks. Seaduses on kaks momenti, mida nad kasutavad:
1) ainult ühele transpordifirmale on antud ainuõigus osutada olmejäätmete prügiveoteenust konkreetsel haldusterritooriumil.
2) kõikidel jäätmevaldajatel on kohustus liituda korraldatud olmejäätmete äraveoga.
Siin aga ongi konks - liitumine ei tähenda tegelikult kohustust maksta kinni äraveoteenust, vaid see on teile antud õiguslik valikuõigus ja võimalus.
Te olete oma elukoha järgi liitunud kontrollitud olmejäätmete liikumisega. Kohalik omavalitsus annab jäätmekäitluse või äraviimise loa konkreetsele prügimäele või töötlemiskohale, samuti koostab jäätmevaldajate nimekirja/registri. See annab teile õiguse anda segaolmejäätmeid selle prügila valdusesse lõplikuks utiliseerimiseks. Kui te ei taha või ei saa iseseisvalt jäätmeveoga tegeleda, siis korraldab kohalik omavalitsus prügiveo transporditeenuse. Äriühing, mis omab kohaliku omavalitsusega korraldatud jäätmeveo lepingut, on kohustatud Teie jäätmeid ära viima juhul, kui Te olete avaldanud soovi lepingu sõlmimiseks. Pidage meeles, kui teie ise ei ole valmis sellega tegelema, siis peab teil olema leping.
Praktikas on suvila või eramu omaniku jaoks asi väga lihtne - kui te ise seda soovite, siis võite iseseisvalt oma jäätmeid vastavale prügimäele ära viia, kuid mitte harvem kui üks kord iga 12 nädala järel. Keskmiselt kolme kuu jooksul kogunenud segaolmejäätmete üleandmine läheb teile maksma 1 euro. Bioloogilisi jäätmeid, kartongi ja paberit on teil õigus kasutada oma majapidamises. Kui te ei ela oma suvilas 7-8 kuud, siis tuleb kirjutada kohalikku omavalitsusse taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamiseks. Koos vabastamisega aga te kaotate käesolevaks perioodiks nii jäätmevaldaja õigused, kui ka kohustused.
Üldiselt on Jäätmeseaduse nipp orienteeritud kommunaalsetele eluasemetele. See on kategooria, mis oma struktuuri tõttu ei saa iseseisvalt jäätmeid käsutada. Kui te elate sellises majas ja olete visanud oma jäätmeid üldkonteinerisse, siis te kaotate valdaja õiguse oma jäätmete suhtes. Isegi korteriühistu ei saa valdaja olla, tal on vaid õigus sõlmida jäätmeveo leping kõikide elanike nimel.
Kommunaalse mineviku pärand annab tunda isegi seadustes, sest Eesti ei ole veel saanud "ühekorruseliseks". Ent kommunaalinstinktid ei tohiks mõjutada Teie valikuvabadust.
allikas: http://eestielu.delfi.ee/eesti/elu/vahene-teadlikkus-paneb-suvila-voi-eramu-omanikud-prugi-araveo-eest-maksma.d?id=58072898
Kats 25. oktoober 2011, kl 20.24 |
Kohtupraktika 26. oktoober 2011, kl 09.53 |
Selleks, et säästa korraldatud jäätmeveo tasusid, on inimesed valmis elama vagunelamus või jätma allkirjastamata jäätmekäitluslepingu jäätmevedajaga, arvates, et sel viisil loetakse nad jäätmeveoga mitteliitunuks. Tegelikkuses võimaldab isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada JäätS § 69 lg 4 alusel esitatud põhjendatud avaldus AGA seda siiski üksnes piiratud juhtudel. Kohtupraktikas on selgitatud, et jäätmevaldajale erandi tegemise võimalused on eeltoodud sätte alusel väga piiratud.
Tallinna Ringkonnakohus sõnastas oma otsuses nr 3-06-2463 edasist praktikat suunava reegli, et sätte alusel erandi tegemine on lubatud juhul, kui valla- või linnavalitsusel on võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, jäätmekäitluse ise korraldamiseks on mõjuv põhjus ning erandit taotletakse kindlaks ajavahemikuks. Erandi tegemisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud.
Sealjuures ei pidanud ringkonnakohus jäätmekäitluse ise korraldamiseks olukorda, kus jäätmevaldaja viib tekitatud jäätmed mitte lähimasse jäätmekäitluskohta, vaid teise korraldatud jäätmeveopiirkonda ja annab seal üle vastavas veopiirkonnas eri- või ainuõigust
omavale ettevõtjale.
Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et jäätmevaldajad annavad oma olmejäätmed käitlemiseks üle olmejäätmete määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta kogumise ja vedamisega tegelevale kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtjale (JäätS § 66 lg 1). Sellest järeldas ringkonnakohus, et jäätmekäitlust erandina ise korraldades peab jäätmevaldaja saavutama samasuguse tulemuse kui korraldatud jäätmeveoga ning üldjuhul järgima ka samu nõudeid, mis on kehtestatud veopiirkonnas konkursi alusel jäätmeveo ainu- või eriõigust omavale ettevõtjale. Muuhulgas peab
jäätmevaldaja jäätmekäitlust ise korraldades tagama, et olmejäätmed kogutakse ja veetakse nende tekkimise kohast jäätmekäitluskohta, leidis ringkonnakohus.
Oluliseks põhjuseks saavad olla üksnes mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, milleks ei ole nt see, et avaldaja kasutab suvilat harva ning tekkivad jäätmed käideldakse kaebaja elukohajärgses
jäätmeveopiirkonnas. Kohtupraktika andis selge signaali, et „korraldab jäätmekäitluse ise“ ei tähenda, et inimene viib ise oma prügikoti maalt linna prügikonteinerisse.
Kohtupraktika jätkas kinnitamist,et suvilas alaliselt mitte-elamine ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks. Kui isik kasutab suvilat harva ning jäätmeid tekib vähe, ei ole see iseenesest põhjuseks, et kohaldada JäätmeS § 69 lg 4 märgitud erandit.
Tallinna Ringkonnakohus sõnastas oma otsuses nr 3-06-2463 edasist praktikat suunava reegli, et sätte alusel erandi tegemine on lubatud juhul, kui valla- või linnavalitsusel on võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, jäätmekäitluse ise korraldamiseks on mõjuv põhjus ning erandit taotletakse kindlaks ajavahemikuks. Erandi tegemisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud.
Sealjuures ei pidanud ringkonnakohus jäätmekäitluse ise korraldamiseks olukorda, kus jäätmevaldaja viib tekitatud jäätmed mitte lähimasse jäätmekäitluskohta, vaid teise korraldatud jäätmeveopiirkonda ja annab seal üle vastavas veopiirkonnas eri- või ainuõigust
omavale ettevõtjale.
Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et jäätmevaldajad annavad oma olmejäätmed käitlemiseks üle olmejäätmete määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta kogumise ja vedamisega tegelevale kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtjale (JäätS § 66 lg 1). Sellest järeldas ringkonnakohus, et jäätmekäitlust erandina ise korraldades peab jäätmevaldaja saavutama samasuguse tulemuse kui korraldatud jäätmeveoga ning üldjuhul järgima ka samu nõudeid, mis on kehtestatud veopiirkonnas konkursi alusel jäätmeveo ainu- või eriõigust omavale ettevõtjale. Muuhulgas peab
jäätmevaldaja jäätmekäitlust ise korraldades tagama, et olmejäätmed kogutakse ja veetakse nende tekkimise kohast jäätmekäitluskohta, leidis ringkonnakohus.
Oluliseks põhjuseks saavad olla üksnes mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, milleks ei ole nt see, et avaldaja kasutab suvilat harva ning tekkivad jäätmed käideldakse kaebaja elukohajärgses
jäätmeveopiirkonnas. Kohtupraktika andis selge signaali, et „korraldab jäätmekäitluse ise“ ei tähenda, et inimene viib ise oma prügikoti maalt linna prügikonteinerisse.
Kohtupraktika jätkas kinnitamist,et suvilas alaliselt mitte-elamine ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks. Kui isik kasutab suvilat harva ning jäätmeid tekib vähe, ei ole see iseenesest põhjuseks, et kohaldada JäätmeS § 69 lg 4 märgitud erandit.
prügi 26. oktoober 2011, kl 10.16 |
No olgu, minul sellest rahast ehk kahju ei ole, maksan neile selle igakuise summa. Aga miks ma peaksin, kui aus olla?
See on sundus, see on väljapressimine ja inimeste "lüps" ju.
See, et ma kasutan oma suvilat tõesti harva ja igakord võtan selle tillukese kotikese sodi, mis tekib, linna kaasa, ei saa ju olla aluseks panna mind korraliselt maksma pideva prügiveo eest.
Ma ei toodagi niipalju sodi, et maksta nii linnas /linnas ma saan aru, et maksan ühistu ühise prügiveo eest, seal ei saagi midagi lahterdada/, aga miks ma pean end veel siduma mingi kilekotikesetäie sodiga kuskil, kus viibin niigi vaid loetud korrad aastas.
Nõme ja väga nõme viis.
Kui ma kord ehk asungi elama maale, jätan linnakorteri lastele, siis on loomulik, et seon end sealse prügiveoga. See oleks sel juhul loogiline ja mugav ja põhjendatud ju.
Praegu pole ma põhimõtteliselt sellise seadusega päri.
Võtku KOV kätte ja kõndigu selliste suvilapiirkondade metsades ringi ja selgitagu, kes sinna oma lagahunnikuid tekitab, eemal teedest, vaid neile suvilaomanikele ligipääsetavais kohtades. Pealegi, kui need inimesed elavad seal juba aastaid aastaringselt ja pole samamoodi mingil moel liitunud jäätmeveoga. Vat neil tekib tõesti prügi ja nende juttu, et nad ise korraldavad, ei usuks mina ka, est korraldavad nad oma prügi metsa.
Ja see on väga vastik tegu, mille eest tuleks lausa karistada.
See on sundus, see on väljapressimine ja inimeste "lüps" ju.
See, et ma kasutan oma suvilat tõesti harva ja igakord võtan selle tillukese kotikese sodi, mis tekib, linna kaasa, ei saa ju olla aluseks panna mind korraliselt maksma pideva prügiveo eest.
Ma ei toodagi niipalju sodi, et maksta nii linnas /linnas ma saan aru, et maksan ühistu ühise prügiveo eest, seal ei saagi midagi lahterdada/, aga miks ma pean end veel siduma mingi kilekotikesetäie sodiga kuskil, kus viibin niigi vaid loetud korrad aastas.
Nõme ja väga nõme viis.
Kui ma kord ehk asungi elama maale, jätan linnakorteri lastele, siis on loomulik, et seon end sealse prügiveoga. See oleks sel juhul loogiline ja mugav ja põhjendatud ju.
Praegu pole ma põhimõtteliselt sellise seadusega päri.
Võtku KOV kätte ja kõndigu selliste suvilapiirkondade metsades ringi ja selgitagu, kes sinna oma lagahunnikuid tekitab, eemal teedest, vaid neile suvilaomanikele ligipääsetavais kohtades. Pealegi, kui need inimesed elavad seal juba aastaid aastaringselt ja pole samamoodi mingil moel liitunud jäätmeveoga. Vat neil tekib tõesti prügi ja nende juttu, et nad ise korraldavad, ei usuks mina ka, est korraldavad nad oma prügi metsa.
Ja see on väga vastik tegu, mille eest tuleks lausa karistada.
Harku vallast 26. oktoober 2011, kl 11.53 |
Elan aastaringselt suvila kompleksis, kus umbes pooled elavad aastaringselt, on prügileping, kord kuus käib Veolia ja maksame KVARTALIS 7.23 eurot. Ma ei tea suvitajate kohta, kes väidavad, et neil prügi ei ole, või viivad linna... kes siis viskavad tee äärde prügikotte maha? Kas ei tahtnud prügi autos kodusesse prügikasti viia?
linnast 26. oktoober 2011, kl 12.46 |
prügi 26. oktoober 2011, kl 21.13 |
Jah, mulle endale ei meeldi, kui kuskil näen tee äärde maha jäetud prügikotti, või on neid metsa tassitud, ja muudki, nt purunenud klaasi, külmikuid, el.pliite, mööblit jne.
Aga see, et mina oleksin alandlikult nõus liituma üldprügiveoga, ei muuda ju neid, kes hoolimatu kergusega oma saasta laiali pilluvad, kuhu juhtub.
Kolasin just hetk tagasi teatud lehtedel ja olen sõna otseses mõttes sõnatu ja nördinud. Selline korralagedus, selline vassimine ja vale--!!!-
Pole sõnu, ausalt.
Seda enam on see prügijant, need prügiliitumised jne., mida aetakse, naeruväärne komejant.
Kuni KÕIKIDELE inimestele ei kehti seadused võrdselt, seni ei saagi mitte midagi paremaks meil muutuda.
Aga see, et mina oleksin alandlikult nõus liituma üldprügiveoga, ei muuda ju neid, kes hoolimatu kergusega oma saasta laiali pilluvad, kuhu juhtub.
Kolasin just hetk tagasi teatud lehtedel ja olen sõna otseses mõttes sõnatu ja nördinud. Selline korralagedus, selline vassimine ja vale--!!!-
Pole sõnu, ausalt.
Seda enam on see prügijant, need prügiliitumised jne., mida aetakse, naeruväärne komejant.
Kuni KÕIKIDELE inimestele ei kehti seadused võrdselt, seni ei saagi mitte midagi paremaks meil muutuda.
jama 26. oktoober 2011, kl 22.41 |
Meil ka maamaja ja vahel elame seal aastaringselt, aga prügikasti meile ei pakutudki, sest mina olen seal külas tuntud kuri eit ja suur skandalist, lisaks pole majja kedagi sisse registreeritud. Kui oleks, siis pandaks ka meile prügikastisundus peale, aga KOV ei julge niisama, kuigi teavad ilmselt, et me viime prügi naabrimuti kasti, selline kokkulepe on :DDD
Alati leidub mingi võimalus, selleks peab nuppu ja taipu olema!
Alati leidub mingi võimalus, selleks peab nuppu ja taipu olema!
linnast 26. oktoober 2011, kl 23.08 |
to jama...see, et sa kuri eit oled, ei päästa:D.
Võtab lihtsalt aega, kuni nad sinuni jõuavad ja sissekirjutus pole oluline, vaid kinnisvara omamine.
to prügi....siiski toimib see sundprügiseadus hästi.
Minu maamaja on suvilate rajoonis....enne seadust korjasime oma maalt, tee äärest kraavist (ainult 100 m!) ja oma metsateelt iga kevad vähemalt 5 auto järelkärutäit sodi ja viisime keskusesse, kus tol ajal olid kevadeti valla poolt pandud suured konteinerid prügi jaoks.
Nüüd kui prügiveoleping muutus kohustuslikuks, ei ole me pidanud sigade järelt enam mitte kordagi koristama.
Isegi laisk inimene viib nüüd oma prügi prügikasti, sest ta ju nagunii maksab selle eest.
Võtab lihtsalt aega, kuni nad sinuni jõuavad ja sissekirjutus pole oluline, vaid kinnisvara omamine.
to prügi....siiski toimib see sundprügiseadus hästi.
Minu maamaja on suvilate rajoonis....enne seadust korjasime oma maalt, tee äärest kraavist (ainult 100 m!) ja oma metsateelt iga kevad vähemalt 5 auto järelkärutäit sodi ja viisime keskusesse, kus tol ajal olid kevadeti valla poolt pandud suured konteinerid prügi jaoks.
Nüüd kui prügiveoleping muutus kohustuslikuks, ei ole me pidanud sigade järelt enam mitte kordagi koristama.
Isegi laisk inimene viib nüüd oma prügi prügikasti, sest ta ju nagunii maksab selle eest.
jama 26. oktoober 2011, kl 23.57 |
Päästab küll, keegi pole mind julgend 2 a. jooksul selles küsimuses tülitadagi ja pealegi pole kinnisvara minu nimel:)))
Sellel KOV-il on tõesti parim lahend minust eemale hoida, sest pahandused on kindlustatud. Põhielamine on meil ikkagi Tallinnas ja seal maksan ausalt oma prügiveo eest!
Ja üldse - kutsun teid üles rohkem oma õiguste eest võitlema ja mitte igale töllmokale mingist maakolkast kohe alla anda, julge peab olema ja oskama asju ajada!
Sellel KOV-il on tõesti parim lahend minust eemale hoida, sest pahandused on kindlustatud. Põhielamine on meil ikkagi Tallinnas ja seal maksan ausalt oma prügiveo eest!
Ja üldse - kutsun teid üles rohkem oma õiguste eest võitlema ja mitte igale töllmokale mingist maakolkast kohe alla anda, julge peab olema ja oskama asju ajada!
Harku vallast 27. oktoober 2011, kl 10.19 |
Mis vajadus peaks olema oma prügi, vanu kodumasinaid kuskile poetada, kui on võimalus TASUTA ära anda kõik võimalikud kodumasinad, 8 vana autokummi, lehtklaasi, akusid, vanu värve j.m. Ei olnud mitte midagi, mida ei võetud vastu, kolmel päeval nädalas - see siis Harku vallas ja Tabasalu alevikus. Ise viisime igasugust äraviskamiseks mõeldud kola.
Ometigi on jälle tee ääres siin seal prügikotte maantee äärde visatud.
Ometigi on jälle tee ääres siin seal prügikotte maantee äärde visatud.
juta 27. oktoober 2011, kl 21.21 |
Mina kehtestaks prügimaksu mis oleks kindel protsent palgast.Olen kindel mida suurem palk seda rohkem prügi tekitab. siis toimuks prügivedu selle raha eest ja ei oleks vaja prügikaste lukku panna ja pügi kotte metsa vedada. Kõik paneks oma kotid tee äärde vastaval päeval ja auto korjab kotid peale.
to juta 27. oktoober 2011, kl 21.50 |
to 'to juta' 27. oktoober 2011, kl 22.09 |
juta 27. oktoober 2011, kl 22.25 |
Ma ei ole selles nii kindel, kui meil veel kinnist prügimaja polnud, siis nägin tihti kuidas uhkete autode juhid õhtul hämaras oma suured pügikotid meie prügikasti poetasid.Ilmselt oli tegemist lähedal asuva uuselamu rajooni elanikega(oma maja inimesi ju tunnen) Ma ei saa aru milleks siin üldse kadedusest rääkida. lihtsalt kõik panustaksid ju prügi korjamisse. Siis oleks ehk tänaval ka rohkem prügikaste.
vihula vald 27. oktoober 2011, kl 22.39 |
Juks 31. oktoober 2011, kl 12.13 |
Kas te näete linnas nõutav vahega paigaldatud pakendikonteinereid? Kus on Kiisa alevikus konteinerid klaasi ja pakendi utiliseerimiseks? Vastus, kui ühistu või maja valdaja nõuab siis võib juhtuda, et isegi paigaldatakse. Inimestelt nõutakse saksa täpsusega seaduste täitmist, firmad aga hiilivad oma kohustustest kõrvale. Hea lobitöö korral saaks näiteks mobiilifirma põhjendusega, et nende mast asub vastavas vallas kohustada kõiki liituma nendega. Või valla ajalehte saaks vald kohustada tellima kõiki valla elanike. On ju naeruväärne kohustada näiteks kedagi liituma Eesti Energiaga. Miks peab alati inimene tõestama, et ta pole kaamel?
to juks 31. oktoober 2011, kl 12.30 |
ka kuri 31. oktoober 2011, kl 13.17 |
prügi Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No olgu, minul sellest rahast ehk kahju ei ole, ma
> ksan neile selle igakuise summa. Aga miks ma peaks
> in, kui aus olla?
> See on sundus, see on väljapr
> essimine ja inimeste "lüps" ju.
100% nõus.
ja kui keegi peaks mulle igakuise prügiveo kuskil peale suruma, kus tegelikult üldse prügi ei tekki ( sest seal ei ela kedagi), siis..
... mina arvan, et kasutan seda prügikonteinerit VÄLIPELDIKUNA. Ja ma tahan näha, et see ka ära tühjendatakse!!!
-------------------------------------------------------
> No olgu, minul sellest rahast ehk kahju ei ole, ma
> ksan neile selle igakuise summa. Aga miks ma peaks
> in, kui aus olla?
> See on sundus, see on väljapr
> essimine ja inimeste "lüps" ju.
100% nõus.
ja kui keegi peaks mulle igakuise prügiveo kuskil peale suruma, kus tegelikult üldse prügi ei tekki ( sest seal ei ela kedagi), siis..
... mina arvan, et kasutan seda prügikonteinerit VÄLIPELDIKUNA. Ja ma tahan näha, et see ka ära tühjendatakse!!!
to ka kuri 31. oktoober 2011, kl 13.21 |
ka kuri 31. oktoober 2011, kl 13.25 |
ka kuri 31. oktoober 2011, kl 13.26 |
Q 02. november 2011, kl 13.44 |
Prükkar 15. september 2024, kl 15.30 |
Lisa postitus