nt. Saku vallas saavad suvilaomanikud teha avalduse prügiveost loobumiseks oktoobrist kuni mai kuuni.
usun, et nii teha võimaldab seadus.
üks väga hea artikkel prügiveo kohta. copy paste:
Vähene teadlikkus paneb suvila või eramu omanikud prügi äraveo eest maksma.
Olen Itaalia päritolu ameeriklane, elan Eestis juba pikemat aega ja töötan advokaadina. Olen tõesti sellesse riiki armunud. Ma tean, et eestlased austavad ameerika rahvast tema vabadusearmastuse eest. See on tõesti nii - kui ameeriklasele öeldakse, et ta on kohustatud midagi tegema, siis ameeriklane eelkõige mõtleb ja tunneb huvi selle vastu, millised on tema õigused selles valdkonnas. See on rahvuslik iseloomujoon.
Taolise olukorraga puutusin ma kokku sel suvel. Ostsin kevadel endale suvila. Maja on hea, lähedal on eramutega küla, kauplus ja muu. Vaevalt olin jõudnud oma ostu üle rõõmustada, kui kõik hakkasid mulle selgitama, et ma olen kohustatud sõlmima olmejäätmete äraveo lepingu ning igal juhul maksma jäätmete äraveo teenuse eest.
Otsustasin uurida, millised on üldse minu õigused selles küsimuses. Tuli välja, et kõik, mida mulle räägiti, oli vale või vaid veerand tõest. Peale kohustuse on tegelikult ka valikuõigus.
Jäätmetekitaja (ehk meie) õigused on purustatud väiksemateks tükkideks ning varjatud Jäätmeseaduse pimedatesse nurkadesse. Meie aga oleme jäätmevaldajad, seega samuti valitsevate õiguste valdajad selleks, et realiseerida võimalust tsiviliseeritult oma jäätmeid käidelda. Just see on seaduses kirjas.
Jäätmete transpordiga tegelevad firmad kasutavad osavalt seaduses kirjutatu keerukust oma kasuks. Seaduses on kaks momenti, mida nad kasutavad:
1) ainult ühele transpordifirmale on antud ainuõigus osutada olmejäätmete prügiveoteenust konkreetsel haldusterritooriumil.
2) kõikidel jäätmevaldajatel on kohustus liituda korraldatud olmejäätmete äraveoga.
Siin aga ongi konks - liitumine ei tähenda tegelikult kohustust maksta kinni äraveoteenust, vaid see on teile antud õiguslik valikuõigus ja võimalus.
Te olete oma elukoha järgi liitunud kontrollitud olmejäätmete liikumisega. Kohalik omavalitsus annab jäätmekäitluse või äraviimise loa konkreetsele prügimäele või töötlemiskohale, samuti koostab jäätmevaldajate nimekirja/registri. See annab teile õiguse anda segaolmejäätmeid selle prügila valdusesse lõplikuks utiliseerimiseks. Kui te ei taha või ei saa iseseisvalt jäätmeveoga tegeleda, siis korraldab kohalik omavalitsus prügiveo transporditeenuse. Äriühing, mis omab kohaliku omavalitsusega korraldatud jäätmeveo lepingut, on kohustatud Teie jäätmeid ära viima juhul, kui Te olete avaldanud soovi lepingu sõlmimiseks. Pidage meeles, kui teie ise ei ole valmis sellega tegelema, siis peab teil olema leping.
Praktikas on suvila või eramu omaniku jaoks asi väga lihtne - kui te ise seda soovite, siis võite iseseisvalt oma jäätmeid vastavale prügimäele ära viia, kuid mitte harvem kui üks kord iga 12 nädala järel. Keskmiselt kolme kuu jooksul kogunenud segaolmejäätmete üleandmine läheb teile maksma 1 euro. Bioloogilisi jäätmeid, kartongi ja paberit on teil õigus kasutada oma majapidamises. Kui te ei ela oma suvilas 7-8 kuud, siis tuleb kirjutada kohalikku omavalitsusse taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamiseks. Koos vabastamisega aga te kaotate käesolevaks perioodiks nii jäätmevaldaja õigused, kui ka kohustused.
Üldiselt on Jäätmeseaduse nipp orienteeritud kommunaalsetele eluasemetele. See on kategooria, mis oma struktuuri tõttu ei saa iseseisvalt jäätmeid käsutada. Kui te elate sellises majas ja olete visanud oma jäätmeid üldkonteinerisse, siis te kaotate valdaja õiguse oma jäätmete suhtes. Isegi korteriühistu ei saa valdaja olla, tal on vaid õigus sõlmida jäätmeveo leping kõikide elanike nimel.
Kommunaalse mineviku pärand annab tunda isegi seadustes, sest Eesti ei ole veel saanud "ühekorruseliseks". Ent kommunaalinstinktid ei tohiks mõjutada Teie valikuvabadust.
allikas: http://eestielu.delfi.ee/eesti/elu/vahene-teadlikkus-paneb-suvila-voi-eramu-omanikud-prugi-araveo-eest-maksma.d?id=58072898