Ma elasin 2000 ruuduses majas! Ja minumeelest on ruumiga väga kitsas - ikka mõtetu peldik. Kolisin ära.




PS. seal elas peale minu, veel 47 majanabrit, koos peredega.

Kümme punkti, rahabo$$!

Vanemad elavad suures majas, aga endale tahaks just väikest. Mina ole puhtuse armastaja ja suure palee korras ja puhtana hoidmine on nagu orjus. Kui sinna juurde käib suur krunt ka, siis varbad seinad istumist tuleb harva ette. Vanaks jääd, siis ei saa ammugi oma suure elamisega hakkama.

Mida suurem maja, seda rohkem meenutab su elu koduorja. Metsikud pinnad koristada, suured küttearved. Siseruumid vajavad iga x aasta tagant värskendamist, värvimist või tapeedi ja mööbli vahetamist. Tänan - ei.

Kes siin midagi kobises eestlaste teemal. Siis mujal ilmas ei ole suuremad majad, pigem väiksemad. Sest rahvastik on tihedam, krundid kallimad. Laiutamine on vaid väga rikaste lõbu.

Laiutamine üle mõistuse on pigem lollide lõbu. Nii elamispinnaga kui kõige muuga. Ja vihjab tõusikule, st uuele rahale. Vana raha ei tegele sellise eneseupitamisega.

Töötavad inimesed veedavad ainult õhtud ja ööd kodus, milleks mingi hiiglama loss, mis terve päeva tühjana seisab. Nädalavahetuse,oh rõõmu, veedad oma lossis tolmurulle taga ajades ja viite vannituba küürides. Pensile jääd, siis peavad lapsed su hooldekodusse ära viima ja lossi maha müüma, sest ise ei tule selle ülalpidamisega toime.

Pole midagi haledamat kui liiga suur maja liiga väikesel krundil! Inimene võib ju endale sisendada, et on rohkem toasolija ega viitsi muru niita, aga ma arvan, see on halva mängu juures hea näo tegemine.Ikka väga halva mängu juures ta enda jaoks - miks inimene muidu hakkab sellist napakat kiunu üles tõmbama heast peast, et kust algab suur maja?
Suur maja algab sealt, kus inimese jaoks on ruumi parajalt. Aga väljaspool ruumi peab ka ruumi ometi olema! Psühholoogiliselt on väga vale ja ahistav elada oma majas, aga taskuräti-suurusel alal.Meil siin metsade keskel hõreda asustusega maal vähemalt küll. Hollandis ja Jaapanis on muidugi teised lood.

Kas nii sobib, et 200 m2 maja ja rohkem kui 300m2 "kuur" üle hektari suurusel maatükil? Võimalus veel juurde võtta, sest kuskil 40 ha on rendil.
Ei tahaks jagada elades suures majas väikesel krundil oma elu naabritega nii heas kui halvas. Ennem elan korrusmaja korteris, privaatsust rohkem.

Leidsin selle teema juhuslikult teist otsingut kasutades...
Kõiki arvamusi üle lugedes - igaühele oma!

Kuidagi imelikuna paistsid ütlused, et suure maja puhul oled maja ori. Võiks ju eeldada, et inimene ehitab vastavalt oma võimalustele ja seega veidi suurem küttearve ei tohiks ju nii tohutu koorem olla. Samuti koristamine - kui peres on 3-4 inimest, siis igaüks koristab vähemalt oma toa ikka ise või olete sellest vanas mudelis kinni, et naine peab pesema, küürima, vaaritama? Põhimõtteliselt saab üsna lihtsa vaevaga võtta endale ka koduabiline, kes korra nädalas kõik ära küürib, milles probleem

Mulle praegune elukorraldus meeldib, maja 290 ruutu, lisaks rõdu, sellest 70 ruutu garaaž, terrass (abiruumid). Pidevalt elamas 3 inimest, lisaks kaks inimest käivad iganädalaselt külas ööbimisega. Mingit tohutut koristamisvaeva pole märganud, hea mõnus olla.

Krunt nõks alla 7000, meie jaoks optimaalne. Niita oleks seda maad küll hull, siis palkaks ilmselt niitja. Enamus maad on mõnusa parkmetsa all, natuke ruumi on ka lilleaiale ja maitsetaimedele, mõni õuna-kirsipuu ja põõsad. Saab grillida, peesitada, koer saab vabalt joosta jne. Ühesõnaga meeldib nii sees kui väljas tegutsede ja aega jääb ka üritusteks

Praegu ei sooviks küll kitsamaid olusid, aga varem elasin kuude kaupa uberikes 1-toalistes (töö tõttu pidin ringi sõitma) ja neljakesi keskmises 3-toalises, tegelikult harjub kõigega ja kui soovid niikuinii nädalavahetused spaades või külas veeta ning puhkusel minema sõita ning töölt koju naased seitsme paiku, siis ei olegi ju suurt mõtet suurt elamist teha.

Maja suurus oleneb elanike arvust ja vajadusest. Eestis on mõttetu suurt maja kütta ja koristada, kui seda ei kasutata. Ainult sellest ei saa aru, et kui on suur maja, miks täiskasvanud inimestel pole ikka oma tuba. Midagi nii praktilist, nagu toa jagamine, peetakse armastuse sümboliks, aga sel pole armastusega midagi pistmist. Täiskasvanud inimene, pole isegi oma tuba, kus vajaduse korral üksi olla ja ei saa oma voodis magada.

Mul oli sõber, kellel oli 315 ruudune maja 650sel krundil. No see oli koomiline, Maja saus tänavanurgal ja ühel pool tuli maja ja aia vahel kääridega muru niita, sest niiduk ei mahtunud sinna vahele (ja ämm pidi käima külg ees).

Minu jaokssama, nagu ees öeldi - tubade arv = inimeste arv + 1 magamistuba külalistele + 1 igaks juhuks + mitmeid panipaiku + söögituba, kui köök on alla 18 ruudu suur. Kempse vähemalt 2, üks pererahva magamistoa juures privaatsena, teine üldisem.

Ehk siis meie elame kahekesi 144 ruuduses majas, kus on 5 tuba, suur köök-söögituba, sahver, veranda, kaks tualetti, neist 1 vanniga, meie magamistoa taga.

Kõrvalhoones on saun ja kuur (jalgrattad, muruniiduk, lillepotid, grillmasin ja nii edasi talvel) palju mugavam. Ja 5 ruutu oma maja koerale! Ja krundile alla 2000 ma ei läheks hea meelega, endal 2400, aga püüame naabrilt juurde osta 400.

Uhke värk !