kuidas reageerite, kui teie laps saab halva hinde, olgu siis 1 või 2? kas lohutate, karistate või ei pööra tähelepanu? poiss käib VI klassis ja täna sai esimese kahe matemaatikas. ei oska kuidagi reageerida.

lohutan veidi ja uurin, et mis laps tahaks teisiti teha vms kui saaks aega tagasi keerata. ei tekita igast halvast hindest suurt paanikat ega midagi. tänu sellele räägib ise ausalt kõik ära ja saab aru, et meie jaoks ta küll ei õpi ja et talle endale on arusaamine tähtis. halbu hindeid saab harva. karistamises ma küll kasu ei näe. tema üks sõber saab pidevalt karistada kui saab kolme või kahe. koolis pidi nutma tunni ajal kui töös nt vastust ei tea või kui saab töö kätte ja sellel on halb hinne.laps on hetkel 7.ndas klassis. ja klassis on kuskil 6last, kes pidid ikka veel nutma hakkama, kui saavad halva hinde, sest kardavad koju minna.

oleneb, mis põhjusel see kaks tuleb.
kui ikka laps on täielik lohe ja ei viitsi õppida, sisi tuleks vast tõsisem jutuajamine ette võtta.

enda vanematele olen küll tänulik, et nende üksikute kahtede pärast, mille 12 aasta jooksul sain, ei hakanud keegi sõimama ega õiendama. ise olin alati tunduvalt rohkem õnnetu nende üle.

lausa 2-e
irw

Ma pole kunagi mõnest üksikust negatiivsest hindest suurt draamat teinud. Igaühel juhtub. Küll aga tahan ma alati teada ebaõnnestumise põhjust. Kui see on tingitud oskamatusest, siis viitab see lünklikele teadmistele ning seejärel hakkan neid kodus likvideerima. Kui aga "2" saadakse puhtalt lohakusest, on lihtsalt õppimata jäetud, vaat siis korraldan küll korraliku stseeni ja järgnevad tõsised sanktsioonid.

Rääkida ja uurida välja mis hetkest arusaamatuks asi jäi. Kaks ei tule ju niisama, kui kõik on selge. Ja siis hakata seda lünka täitma. Mina olin see õnnetu kes sai kerepeale kahe eest. Sealt tuli ka valetamine ja varjamine. Ei tahtnud peksa ning riielda saada, seega ma ei öelnudki, et halb hinne oli. Pärast muidgi tuli välja. Mäletan ka seda, et kogaueg seletati - sa õpid endale. Kuid samas - mul oleks nii hea meel kui sa parema hinde saaks, oleks mul tervis kohe parem... Kui tunnistusele need ja need hinded tulevad, saad endale jalgratta. Noh kõik mida nad kokku lubasid jäi ka tulemata. Kuigi seda ratast ma nii väga tahtsin ja pingutasin selle nimel head hinded välja. Kõik see oli päris korralik psühholoogiline aju retsimine, aga õnneks pole see eriti sügavat jälge jätnud. Nüüd on mõitus ise koju tulnud :) Seega head kannatust õpetamisel!

Minu oma sai ka kahe. Eesti keeles. Täna. III klass. Õigekiri on hullemast hullem, kuigi oleme kodus kõvasti tööd teinud. Olen õpetanud, pahandanud, lohutanud. Eelmisel aastal hakkasin isegi mõtlema, et äkki on tegemist düsgraafikuga, aga õpetajale see mõte eriti ei meeldinud. Laps ise on kohutavalt õnnetu ja kardab etteütlusi suisa paaniliselt. Tegime siis selle vigade paranduse ära, seletasin järjekordselt tunni teema üle ja ootan järgmist kahte. Lisaks sellele, et laps emakeeles kirjutada ei oska, paneb mind muretsema see kahtede ladumise ja avaliku häbistamise mõju tema psüühikale. Ta ei ole laisk (ja mina õpetamises ka mitte), tal (meil) lihtsalt ei õnnestu.

Ilmselt käituksin nagu proua Kortspõhigi, säilitades rahu, uurides järgi põhjused ja siis püüda leida väljapääsu, et järgmine kehv hinne niipea ei tervitaks.

Lohutaks end mõttega, et ega see ainsaks kaheks jää, neid tuleb veel ja pole mõtet selle ühe 2 pärast halliks minna :p

arvan ka,et reageerite natuke üle 1 kahe pärast.....eelkõige muidugi uuriks põhjuseid,aga ühtlasi tõesti tasuks ka mõelda, et neid tuleb veel- ei saa öelda,et ise ka koolis koguaeg viieline oleks olnud ja mäletan,et isa oli ikka niiii range,et hirmu ajas peale-nutsin seal laua taga ja see aind karjus ja sõimas.kõigil ei lõika pea nii hästi ja vahel ollakse tõesti ka lohakas ja jäetakse õppimata jne-meenutage enda kooli aega,ega teie laps on ka vaid inimene ja tänapäeva nõudmised on ka üle mõistuse.kui hakata hüsteeritsema,siis see tekitab lapses vaid tõrkeid ja psühholoogilisi probleeme-hakkab valetama,vaikima,rebib lk päevikust välja jne.asju tuleks lahendada rahulikult,et laps tunnetaks,et ta pole üksi ja ta võib oma vanematele loota-hirmus ei tee keegi endale midagi selgeks.teile ka ei meeldiks tööl käia,kus ülemus vaid röögib,kui loll te olete ja millegagi hakkama ei saa jne-kõigil juhtub....võtab ikka töötahte ära küll selline käitumine ju!
kui ikka kahtede rodu vaid,siis peaks asjaga ikka tõsisemalt tegelema-vestlema õpetajatega jne ja selgitama probleemi allika.hetkel alles 2 nädal ka koolis ju, lapsed pole veel sissegi elanud

mul oli ka lapsena kodus tõeline hinnete terror - pidid olema kõik viied, isegi nelja eest sain riielda. ja juba siis otsustasin, et minu lapsed ei pea kartma koju tulla, kui kehva hinde saavad
ja püüangi nii käituda

Minu meelest ka olulisim on põhjuse välja selgitamine, et miks hinne 2 tuli ja seejärel võimaluse korral probleemi likvideerimine (näiteks kodus lapsele üle õpetada need osad, mis tal koolis arusaamatuks jäid).

Ilma probleemi põhjustesse süvenemata lohutada või karistada on mõttetu, kasutu. Ja üldse, kui halva hinde põhjus oli see, et laps ei saanud õppetükist aru - kui mõtekas siis mitte-arusaamise eest karistamine üldse on :) Üldse õppimine on selline tundlik teema, et lapsele sellega seoses hirmu ja vastumeelsuse põhjustamist tuleks vältida niipalju kui võimalik. Sest see on töö, mida tuleb teha kogu lapsepõlve ja rohkemgi veel ja eg emad-isad ise ka ei kujuta ju ette, et peaks järgmised 10 aastat töötama väga ebameeldival töökohal.

ära põe,me oleme kõik koolis kahtesid saanud.

kortspõhja leelotust lugedes tahaks ma kas oksendada või teda ära kägistada

mina kartsin ka paaniliselt etteütlusi ja kahtesid. õpetaja suunas mind logopeedi juurde, peale seda asi paranes. aga hirm kahtede ees oli ikka edasi.

ehk 25 sa räägid ka, mis kortspõhja kommentaaris nii ebameeldivat on?

Ei ole kindel, minu laps pole varem halbu hindeid saanud. Aga ma arvan, et ikka lohutaks ja vaataks, mis valesti läks. Ilmselt on asi selles, et laps ei ole teemast aru saanud. Pealegi, kui laps on kahe saanud, siis ta võib ju alati töö järgi teha.

No kena! Aga ehk on teemaalgataja juba oma probleemist 8 aasta jooksul üle saanud?
Või ei oska viimane uut teemat algatada ja tuhnib aastatevanustes?

otsima võimalusi,kuidas endale kehvemaid hindeid saada,kuna minuga ei tahtnud keegi sõbrustada(ma ei lasknud endalt maha kirjutada jne. . . .)lõpuks õnnestuski paar kolme saada ja mu ema kihutas tuhatnelja kooli,et mis küll lapsega on juhtunud ja kodus sain sõimata mis kole,aga see-eest leidsin endale väga hea sõbranna . . .:))

Sai kahe-eesti keeles ei ole omastaval käändel lõppu, st 2-e on raske õigekeelsusviga. Kaks on õppeprotsessi hinne, kui laps saab aru, mis ta õppimises valesti tegi, ei ole paanikaks põhjust. Vanemad, kes viisi nõuavad, teevad oma lastele kurja.