Halb kogemus
ananass
riina 02. juuni 2009, kl 10.36 |
Toores ananass kohe eriti. Aga miks, seda ma päriselt ka ei tea. Kiivid, kui neid palju süüa, panevad ka. Eks see hapu tee oma töö. Minul jälle selline küsimus, et poodides müügil ananassidel sildid juures, et tegu magusate ananassidega. Varem oli küll selliseid magusaid sorte, mille originaalsilt juba ütles, et magus on. Nüüd ei ütle originaalsilt midagi magusa kohta ja ananass ise maitseb nagu k.aalikas, aga meie poodide sildid väidavad muud.
Aime 02. juuni 2009, kl 10.43 |
No kuna olen ka kaubandusvallas mõnda aega töötanud, siis võin öelda, et nõukogude ajal ananassi praktiliselt saada ei olnudki, kui Sind see huvitab.
Samas aga on ju ananassil mitmeid tunnuseid, mis aitavad ära tunda magususe astet. Kui ikka lehed on sellised väga rohelised, siis on ka puuvili ise kibe, kui aga sellised pruunikad, siis magus. Teadmiseks veel et kõige magusam ananass on selline, mis on ananassi korpuse pigistamisel täiesti pehme. Aga noh, ega sina ju kaubandusvõhikuna ei pruugi selliseid asju teada.
Samas aga on ju ananassil mitmeid tunnuseid, mis aitavad ära tunda magususe astet. Kui ikka lehed on sellised väga rohelised, siis on ka puuvili ise kibe, kui aga sellised pruunikad, siis magus. Teadmiseks veel et kõige magusam ananass on selline, mis on ananassi korpuse pigistamisel täiesti pehme. Aga noh, ega sina ju kaubandusvõhikuna ei pruugi selliseid asju teada.
nass 02. juuni 2009, kl 11.00 |
Tõenäoliselt oleks see ananass magus ja ei torgiks kui ta oleks päris küps, aga korjarakse nad ju ära pooltoorelt, kusagil ladudes tehakse järelvalmimist, kuid see pole ikka päris see mis naturaalse päikse alla kasvanud vili.
Nagu ka siin müügil olevad mangod, Paljude arvates ongi mango mingi vastik kibe, tärpetiinimaitseline puuvili.
Õiges kliimas lõpuni küpsenud ananass ei tekita mingit kipitust, need on ülimagusad ja mahased mmmmmm....
Nagu ka siin müügil olevad mangod, Paljude arvates ongi mango mingi vastik kibe, tärpetiinimaitseline puuvili.
Õiges kliimas lõpuni küpsenud ananass ei tekita mingit kipitust, need on ülimagusad ja mahased mmmmmm....
hm 02. juuni 2009, kl 15.16 |
tegelikult on asi selles et kiivis, ananassis ja mangos on teatud ühend, mille vastu on paljudel inimestel kerge allergia. see aine ärritabki ja teeb osadel isegi suu nurgad katki. mingi ensüüm oli.minu lapsel nt lähevad suunurgad täiesti tulipunaseks ja suu muutub hellaks kui kasvõi ühe pisike ampsu ananassi või mangot või kiivit võtab. selle ensüümi pärast toorest ananassi ja kiivit ei ole tarretises hea kasutada. samas nt liha marinaadis on nad head, kuna see ensüüm pehmendab liha.
Aime 02. juuni 2009, kl 15.21 |
ei ole võimalik 02. juuni 2009, kl 15.26 |
irwitis 02. juuni 2009, kl 16.44 |
riina 02. juuni 2009, kl 17.10 |
krae 02. juuni 2009, kl 18.59 |
:D 02. juuni 2009, kl 19.10 |
Lady 03. juuni 2009, kl 13.25 |
juul 03. juuni 2009, kl 20.09 |
jazza 04. juuni 2009, kl 17.13 |
Eestis on müügil jah pooltoored ja maitsetud viljad. Viimati sain enam-vähema maitsva ananassi Pirita Selverist. Oli ka kirjas, et magus ananass ja oli tõesti söödav. Mangodest pole mõtet rääkidagi. Ostad siit poest mango, et saa sa mango ligilähedastki maitset tunda. Õiged loomuliku päikese all kasvanud viljad on tõesti magusad ja mahlased ja neil on maitse. Kui vaid Eestis selliseid vahest harva saaks,aga ei..tuleb soojale maale sõita.
iiiii 04. juuni 2009, kl 18.17 |
Ananassi spets 20. aprill 2024, kl 12.30 |
Ananassi spets 20. aprill 2024, kl 12.33 |
viimasele 22. aprill 2024, kl 02.21 |
Bananass 12. juuni 2024, kl 00.46 |
Aga kallid lapsed, kas te ka teate kust üldse on pärit sõna ANANASS?
Nimelt juhtus see ühel ammusemal ajal kui meie kõikide suur isa, NLKP KK peasekretär Staalin väisas kord Ameerikamaad et oma silmaga kaeda imperialistliku riigikorra viletsust ja pikki töötute järjekordi supiköökide uste taga.
Seal siis oli üks tore mees Ruusvelt kes lahkesti võttis vastu kaugelt maalt saabunud külalise ning kostitas teda kõige selle maitsvaga mida tavaliselt pakutakse kaugelt maalt saabunud külalistele.
Söödi, joodi, tehti nalja ja võeti napsu ning hammustati sakusmenti peale.
Ühtäkki jäi meie kõikide isa (olgu jumal talle armuline) pilk peatuma ühel kentsakal kollakas-rohelisel viljal mis toretses keset lauda justnagu mõni hiigelsuur dekoratiivne käbi.
Meie kõikide isa (olgu jumal talle armuline) osutas sellele näpuga ja päris et mis see veel seal on.
No toodi siis see talle ette ja lõigati lahti.
Meie kõikide suur isa (olgu jumal talle armuline) võttis siis vaagnalt ettevaatlikult ühe viilaka, uuris seda igast küljest, nuusutas ning seejärel pistis kiire liigutusega suhu ja hakkas mõnuga mäluma.
Küll oli magus ja hea (arvatavasti oli kasvanud hoolikalt väetatud rammusa Ameerika sõnnikuga).
Venelane polnud enne midagi sellist mekkinud ja vaatas imestusega pappkarpi mille sees neid hoiti.
Karbil oli peal silt ...ANANAS.
Aga vili hakkas maitsema ja meie kõikide isa, (oh, olgu jumal talle armuline), otsustas need endaga kaasa viia et ka seltsimehed komparteist saaksid neid mekkida.
Noja nii ta siis seadis end, kast ananassidega kaenlas, tagasiteele.
Tagasi kodumaale naastes korraldati koheselt kompartei koosolek (loe: jooming), kus kõik kokkutulnud kiitsid taevani ja küsisid et mis vili see säherdune siis on ka?
Meie kõikide isa ( ) viskas pilgu banaanikastile ja tegi kõikidele koosviibijatele teatavaks et tegemist on viljaga nimega ананас ja kõik kes julgevad muud väita, lastakse kohapeal maha.
Aga mu kallid lapsed, tegelikult oli tegemist hoopis banaanikastiga milles lihtsalt juhuslikult olid sees ananassid ja sõna 'BANANAS' esimene täht oli kasti pealt maha kulunud.
Ja nii saigi meile kõikidele tuntud ananass endale nime.
Vot tak.
Nimelt juhtus see ühel ammusemal ajal kui meie kõikide suur isa, NLKP KK peasekretär Staalin väisas kord Ameerikamaad et oma silmaga kaeda imperialistliku riigikorra viletsust ja pikki töötute järjekordi supiköökide uste taga.
Seal siis oli üks tore mees Ruusvelt kes lahkesti võttis vastu kaugelt maalt saabunud külalise ning kostitas teda kõige selle maitsvaga mida tavaliselt pakutakse kaugelt maalt saabunud külalistele.
Söödi, joodi, tehti nalja ja võeti napsu ning hammustati sakusmenti peale.
Ühtäkki jäi meie kõikide isa (olgu jumal talle armuline) pilk peatuma ühel kentsakal kollakas-rohelisel viljal mis toretses keset lauda justnagu mõni hiigelsuur dekoratiivne käbi.
Meie kõikide isa (olgu jumal talle armuline) osutas sellele näpuga ja päris et mis see veel seal on.
No toodi siis see talle ette ja lõigati lahti.
Meie kõikide suur isa (olgu jumal talle armuline) võttis siis vaagnalt ettevaatlikult ühe viilaka, uuris seda igast küljest, nuusutas ning seejärel pistis kiire liigutusega suhu ja hakkas mõnuga mäluma.
Küll oli magus ja hea (arvatavasti oli kasvanud hoolikalt väetatud rammusa Ameerika sõnnikuga).
Venelane polnud enne midagi sellist mekkinud ja vaatas imestusega pappkarpi mille sees neid hoiti.
Karbil oli peal silt ...ANANAS.
Aga vili hakkas maitsema ja meie kõikide isa, (oh, olgu jumal talle armuline), otsustas need endaga kaasa viia et ka seltsimehed komparteist saaksid neid mekkida.
Noja nii ta siis seadis end, kast ananassidega kaenlas, tagasiteele.
Tagasi kodumaale naastes korraldati koheselt kompartei koosolek (loe: jooming), kus kõik kokkutulnud kiitsid taevani ja küsisid et mis vili see säherdune siis on ka?
Meie kõikide isa ( ) viskas pilgu banaanikastile ja tegi kõikidele koosviibijatele teatavaks et tegemist on viljaga nimega ананас ja kõik kes julgevad muud väita, lastakse kohapeal maha.
Aga mu kallid lapsed, tegelikult oli tegemist hoopis banaanikastiga milles lihtsalt juhuslikult olid sees ananassid ja sõna 'BANANAS' esimene täht oli kasti pealt maha kulunud.
Ja nii saigi meile kõikidele tuntud ananass endale nime.
Vot tak.
potsataja apelsinikastist 12. juuni 2024, kl 01.37 |
harilik ananass (ld keeles ananas comosus), ongi ananass. seega mingu need kommunistinärud puu taha oma praakkastidega, kus tähed puudusid. vähe sellest, et vanad tõprad seal kusagil ameerikas head-paremat käisid proovimas, nad ei olnud suutelised naid baananikaste siia isegi tarnima sellises koguses, et rahvale jätkuks. lätsutas kommunismiideedega rikastatud nõukarahvas samal ajal sinist kardulat ja miskit liha, mis väga taine polnud.
Lisa postitus