Enamusele inimestest tuleb suureperega seoses ilme ette sotsiaalselt ja majanduslikult äpud vanemad või siis viie-kuue erineva eluarmastusega vorbitud lastega üksikema...
Eks selliseid ole ja mitte vähe ja paraku jäävad negatiivsed asjad rohkem silma ja ega selliste perede lastel olegi vbl raskem ja nende õnnelikkus on küsitav, sest juba eed käitumis- ja mõttemustrid, mis nad eluks kaasa saavad, ei aita neid vast nii nagu vaja oleks.
samas on palju sellisedi suurperesid, ja ma arvan, et neid pidas ka :) silmas, kus vanemad tõesti armastavad üksteist ja ollakse vastutustundlikud. Selles mõttes, et pakutakse oma alstele turvalist kasvukeskonda. Mis ei pea tähendama firmariideid, soojamaapuhkusi jns. vaid justnimelt turvalist, sooja ja armastavat peret.
Minul oli selline. Jah, me kandsime üksteise rõivaid, jah, meil oli kodus ruumi vähe. Kõhud oli kogu aeg täis.
Ma ei suuda tegelt sõnadesse panna, kuivõrd õnnelik ma olen selle pere ja nende vanemate üle, kellele ma sündisin. See on lotovõit. Ja ilma mu kolme õe ja kahe vennata see poleks pooltki nii.