õige-õige, muidugi on teemaalgataja ise süüdi, et ei räägi teistele, et sorri, aga raha pole. nagu te ise oleks kindlasti kõik nii otsekohesed, et kõik ebameeldivad vestlused peate kohe prauhti maha seejuures säilitades veel väga head suhted oma pere ja sõpradega. ei usu!

hoopis õed-vennad-nende naised on imelikud, et oma peaga kohe üldse ei mõtle. inimene on üksikema ja kuller pole just amet, mis rikkust majja tooks. ülim matslikkus on panna inimene fakti ette - 800 krooni spa-pakett, anna raha, asi juba otsustatud. ja veel suurem matslikkus on venna NAISEL (on tema üldse mingi ütleja?!) teatada, et seda ja seda tahame.

jõulud ei ole mingite kinginimekirjade aeg, et saaks ülimalt ratsionaalseid ja praktilisi kinke. pulmad on ainuke aeg, kus selline nõudmine veel andeks antakse.

Teemaalgataja: Oled ennast ikka kehtestanud küll, juba selle näol et alkoküüsis vaevlevale mehele kinga andsid. Muidugi raske on alguses üksinda hakkama saada-kodu, laps, töö, rahaline seis jne. Kuid ikkagi õige otsus- laps ei pea joomist pealt nägema.

Kinkide poole pealt samuti väga lihtne- lihtsalt ei tee neid kalleid kingitusi ja kõik.

Teed kingituse ainult lapsele, endale midagi ning suurem panustus jõulutoitudele. Ja nii veedategi rahulikud, stressivabad jõulud koos lapsega.Ma ei tea kas teil pühade ajal kombeks kirikus käia, aga endal täpselt sama seis.

Samuti lapsega kahekesi, teen jõulutoidud, käin lapsega kirikus, avan pisikesega kingituse, kuulame jõulumuusikat, sööme jne :))

Teemaalgatajaks on ilmselt inimene, kes veel ei ole õppinud ennast kehtestama ja kardab ei öelda. Kuid positiivne on see, et jättis lõpuks joodikust elukaaslase maha ja elab iseseisvat elu, kuigi jah, raske on, kuid elu läheb ikka edasi.
Ent selle teemaga tuli meelde üks artikkel, mis paar-kolm aastat tagasi ilmus ajakirjas Saladused. Üks abielunaine ja pereema kirjutas, kui ta oli teismeline, luges ta raamatust Tütarlapsest sirgub naine karmi tõde, et abielu toob kaasa töö, töö ja veelkord töö. Ta lisas ka veel ühe tarkuse- abielu röövib naiselt muretud ja meeldivad jõulud. Sealgi olid tõsised probleemid kingitustega, kus vennanaine nõudis, et tema lastele kingitaks kalleid mänguasju ja dvd filme, aga meheõe tütrele kinkis vaid paari põlvikuid. Pole ime, et see lapse nutma pani!
Kingitustega on üldse nii, et enne tasuks ikkagi kokku leppida, kas kingid teha ainult lastele või kõikidele. Ei ole vaja karta öelda, et mul on rasked ajad, ma ei saa teha kõikidele kingitusi. Ei ole õige oma last jõulurõõmust ilma jätta mõne pirtsaka tibi pärast ju?!
Jõulud ja aastavahetus on möödas. Õnneks. Ma usun, et igaüks õpib sellest loost. Tore, et teemaalgataja julges sellest rääkida, kindlasti on temasuguseid veelgi. Soovin talle kõike paremat uuel aastal, et ta õpiks ennast austama, õpiks ei ütlema ja saaks aru, et armastust ei ole vaja välja teenida. Teisi muuta ei saa, iseennast saab küll.

kuller, kas oled veel "liinil"? Kuidas su pühad siis möödusid?

lihtsalt uudishimust, et kuidas siis lugu lõppes?

...no jah...kui su venna naisel pole muud vaja kui kandekotti, siis ostkugi see ise..., sinul on vaja ju mitu korda rohkem....vii omavalmistatud moos, et ikka meeles peetud ja emale võid ju oma perega kingituse teha- apteegist mõne turgutaja näiteks...ja oma võimalustest või mittevõimalustest pead ikka sugulastele teada andma...ja ka seda, et vajad ise abi...eks siis ole näha ka kellele on üldse mõtet kigitusi teha...nahhaalist vennanaisele ilmselt mitte...