Töötan ühes kullerfirmas ja toimetan pakke inimesteni. Palka kärbiti aasta alguses tubli 15%,lisaks jätsin oma joodikust mehe maha ja elan nüüd lapsega kahekesi. Kulusid tubli poole rohkem üksi elades, jube raske on, aga ma ei virise. Ennem elan üksi kui joodikuga. Detsembri alguses teatas mulle mu öde, et nemad vennaga otsustasid, et kingime emale jõuludeks spa-paketi, mis tähendab igale lapsele väljaminekut 800.-. Ma ei hakanud vinguma kuigi see teade lõi jalad alt, niigi keeruline palgast ära elada, lisaks tahaks oma lapsele ja endale ka pühade puhul midagi head lubada. Nüüd helistas mulle venna naine ja teatas, et kui ma neile kinke tegema hakkan, siis nemad muud ei vaja kui beebile kandekotti (mis kõhule kinnitatakse), saatis ka lingi ja mis ma näen, see maksab 450.- Pole ju teab mis kallis, aga ma pole sellega arvestanud, ma pole plaaninudki neile kinke teha. Kas masu ajal inimesed hulluks läinud oma kinkidega? Palun mõelge teiste peale ka, kõigil pole võimalik nii kalleid kinke või üldse kinke teha. Ja et piinlikust olukorrast pääseda, et kõik peolauas mulle mossitades otsa vaatavad, peangi ma need kingid ostma, ise loobun sealjuures oma osast söögist ja kingsepa juures ootavates saabastest. Juba ootan, et uus kuu tuleks ja et need rasked pühad seljataha jääksid.

Loll oled või? Kui ei ole võimalik, siis ei ole võimalik, nii ütlegi. Ja kui sul mingid nõmedad mossitavad sugulased on, pole vaja nende süldilauda minnagi, pidage jõule lapsega kahekesi. Endal pole suud peas ja nüüd mängid märtrit!

mul umbes sama olukord, vennad ja õed peavad just detsembris oma soolaleivapidusid, saadavad jõulukingiliste ja ei saa ise arugi, et teistel pole võib-olla raha

Anna andeks , aga mingi enesekehtestamise oskus peaks ka olemas olema igal inimesel. Et siis kõik muudkui otsustavad sinu eest ja sinul pole julgust suu lahti teha ja öelda, et sorry, aga sel korral ei saa. Võimalik, et ootasid siit kaastunned ja kaasakurtmist su õnnetule elule, aga minu poolt seda ei tule. Sul on oma lapsed ja sa ise, sugulased tulevad teises järjekorras. Solvugu, kui neile nii arusaamatu on, et kõigil pole võrdsed võimalused, mis siis...

Aga kas sa oled oma õele ja vennale rääkinud, et raske on, või hoiab valehäbi tagasi? Ehk nad saavad kenasti aru, et sul pole hetkel võimalust, kui niimoodi selgelt selle välja ütled?

Kui vennanaine kõhukotti vajab, siis alati võid ju teha kinkekaardi sobivas summas, millele nad siis juurde panevad ja oma koti ära ostavad. Ehk vennanaine just nii mõtleski - et ei taha mingit mõttetut pudipadi, vaid on selge eesmärk ehk siis kõhukoti fond, kuhu kõik võivad panustada.

Räägi ometi inimestega, sinu isiklikud sugulased ju, kes see ikka sinu eest nendega räägib. Kui räägitudki ei saa omavahel, siis mis kingituste tegemisest me siin üldse räägime...

Ei vaja mingit kaastunnet, ise olen süüdi, et pole ennast kehtestanud, ma lihtsalt ei saa aru kuidas inimestel puudub oskus teisi mõista ja kõrvalt näha kui palju raha kellegil on või ei ole.

tegelikult oleks selle peale pidanud vähe varem mõtlema. lihtsalt enne seda suurt pühadesagimist välja ütlema , või perega kokku leppima , et kinke tehakse ainult lastele. Mina isiklikult kahtlen täiskasvanud inimeste mõistuses, kes mossitavad kui nad kinke ei saa. oma vennanaise pärast ma ei muretseks üldse. kui tunned , et pead talle selle kingi tegema, siis vasta talle ka samaga. vaata mis sul kodumajapidamises vaja oleks väärtuses nats üle tuhande ja anna talle teada. saada talle link ka kui vaja.lol. pühad ei ole rasked. inimesed oma jaburusega teevad selle raskeks

Inimesed reeglina ei süvenegi üldse teiste probleemidesse ja vajadustesse ega ole ka selgeltnägijad. Ikka ise tuleb enda eest seista ja öelda, et sorry, sel aastal pole võimalik.

Tead mis, mina võtaks oma õe ja venna ette ja ütleks neile ausalt välja, et sinul ei ole sel aastal võimalik kinke teha ja sa ise ka ei oota midagi. Nad peaksid ju ometi su eluga kursis olema ja teadma su hetke seisu, meest pole ja üksi rabad. Kui neil vähegi mõtlemis ja empaatiavõimet on, siis saavad nad aru ja selgitavad ka oma naistele- meestele.
Kui ei ole, siis oma viga. Nad ei olegi sellisel juhul võimelised materjallsetest asjadest kaugemale nägema. See aga ei tähenda, et sina samasugune pead olema.

Meie olem om vennaga mõlemad suht normaalsel järjel ja ka ei tee üksteisele ja peredele kinke. Kuna minul veel lapsi pole aga vennal on, siis teen ainult tema lastele. Samuti ei tee me vanematega ega mehega kinke. Vanemate juurde minnes võtame midagi head, paremat omatehtud sööki kaasa ja ongi kõik.

kalkun ka mõtleb, aga inimesele on suu põiki nina alla tehtud selleks, et ta seda avaks, kui vaja on.
Miks peaksid sugulased selgeltnägijad olema ja kui mossitavad, siis on see nende probleem, sest see, et sa lapse ja end vajaduste kõrvalt raha pead raiskama, nende probleem ei paista ju olema?

No kas on tõesti nii raske venaperele, tegelikult ju venna lapsele midagi kinkida? Ja oma kallile emale kingist kahju? sa oled ikka täiesti süüdimatu ja ebameeldiv inimene. Mina sinu sugulasene ei suhtlekski sinuga

kuule, ära isegi hakka põdema.ütle, et sel aastal pole sul plaanis kellelegi kinke teha, arvan, et keegi ei saa sulle seda ette heita, eriti kui nad peaksid olema kursis su rahalise olukorraga. ära ole loll ja ära lase endale pähe istuda, sinu ülesanne pole mingit toredat jõuluvana mängida, kes oma lapse arvelt teiste inimeste soove täidab.osta parem oma lapsele midagi toredat selle raha eest.toidu arvelt nüüd küll kokku hoida pole vaja selle pärast.mina näiteks ütlesin ammu juba kõigile, et sel aastal mingeid kinke ei tule ja ise ma ka ei taha midagi. mina isiklikult ei taha, et keegi minu pärast raha kulutama hakkab, tean isegi, et paljudel on raske aasta praegu.pealegi pole jõulude tõeline mõte mingi materiaalne kommertspommitamine, inimesed võiksid sellest juba aru saada.loodan, et sa tõesti ei kaalu kõigile meele järgi olemist enda lapse ja enda heaolu arvelt.see oleks sinust tõeliselt rumal...

mis komme on üldse ise kinke nõudma hakata? Ma pole kunagi isegi sünnipäevaks asju tellinud, ainult siis olen vastanud kui on spetsiaalselt küsitud. Aga et ise tellida mingit kõhukotti? Või ilma arutamata otsustada nii kallis kink emale teha? Ma ei tea inimesed on ikka ebanormaalsed

Miks inimesed omavahel ei räägi!? Kõik teemaalgataja mured on kinni rääkimises ja julguses endale ning teistele tunnistada, et see aasta on raskem ja keerulisem.
Sinu vend ja ta naine on väga ratsionaalsed ning mõistlikud inimesed. Esimene teatab varakult, et sa ei hakkaks kingi peale mõtlema, seda otsima, et neil on üks sobiv asi juba välja mõeldud, säästes nii su närvi- ja ajakulu, vähe kallis küll, aga ju nende sissetulekud on siis suuremad või on nad mõtteviisida: pigem üks meeldiv ja korralik, kui kolm väikest. Teine on samalaadne inimene, kellele ei meeldi ilmselt mõttetud kingid, mis hiljem kuhugi kapinurka vedelema jäävad, olgu üks ja vajalik.
Kuller, nüüd oled end veidi kogunud, saanud mõtteid reastada, ehk mõelnud ka mingi summa välja, mis üldse lähisugulaste kingitustele soovid/saad panustada, võta telefonitoru ja räägi mure ära, omaette mossamine-pondamine ei muuda midagi.

minul on olnud venna perega nii: täiskasvanud omavahel kinke ei tee, ja kui mul on raha vabamalt käes, teen venna kolmele tütrele jõuluks üsna väärtuslikke kingitusi.
kui on kitsamad ajad, siis ma ei tee neile üldse kingitusi. see on juba aastaid nii olnud, lapsevanemad ise ju nagunii teevad oma lastele mitu kinki lausa, nii et ilma pakita ei jää keegi.
ammu teada süsteem meil ja toimib hästi (mulle ei meeldiks rebestada end vaesel ajal mingi mõttetu nänni pärast.)

Vennanaine nõuab kinki??? Hea kui ma venna lapselegi midagi viin!

Aga arusaamade järgi on meil üsna kummastav lähisuguvõsa, sest enamus inimese on just autori venna ja vennanaisele omase käitumisega ja kui aus olla eelistan ma sellist vahedat otsekohesust keerutamise 'mul pole miskit tarvis', 'ah, ma ei tea' asemel. Me elame ruttulises ajas, võiks säästa seda palju olulisemale, kui viimasel minutil poodlemine (nagunii jääb see sinna) ja arutu mõtlemine ning analüüsimine.

minu sugulased on küll sellised, et kuigi nad teavad, et mul rahamuret pole, küsivad nad ikkagi enne, kas ma olen üldse nõus kellelegi mingi kollektiivse kingi tegema. ja jumal tänatud, ise pole veel keegi kinki nõudma tulnud.

teemaalgatajale: loomulikult peaksid ütlema viisakalt, et sa ei plaaninudki see aasta kingitusi teha, kuna maj. olukord on halb. ja et sa ise ka kinke ei oota.

Kuna teised inimesed-sugulased ei tea, palju sul raha on või pole, siis tekivadki sellised olukorrad.
Need on sinu sugulased, miks sa neile otse ei ütle, et sul pole hetkel võimalust sellises summas kingitusi teha? Mingi valehäbi? Ja siis kirud sugulasi, kui tegelikult peaksid iseennast kiruma oma valehäbi tundmise ja oskamatuse pärast ennast kehtestada.

"Autor: kuller
Aeg: 12-08-09 14:13

Ei vaja mingit kaastunnet, ise olen süüdi, et pole ennast kehtestanud, ma lihtsalt ei saa aru kuidas inimestel puudub oskus teisi mõista ja kõrvalt näha kui palju raha kellegil on või ei ole."

Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas inimene, kel on laps üksi kasvatada ja niigi raske, hakkab oma suguvõsalt (elu raskel ajaperioodil) armastust ostma! Laps peaks sulle praegu kõige olulisem olema ja peale sellist kodust elu võiksite te koos kahekesi midagi armast teha. Suutsid oma alkohoolikust mehest lahku minna, suudad ka oma suguvõsale selgeks teha, et üksi pole kerge ja lõpetad armastuse ära teenimise!

Õnneks pole mul sellist suguvõsa, igaüks "nokitseb" oma pereringis. Kui mingid eri soovid oleks, siis mingu ja ostku endale. Jõulud on vast ikka millekski muuks, kui kinkide näitamiseks!

Vääga imelik suguvõsa, koos käivad nämmimas ja pugemas, aga sealsamas ei tea, et lähisugulasel on praegu raske!

Õigus, Must Kass, me unustame ära ajarutus jõulude algse mõte -koosolemise ning pere väärtustamise - ja teeme sellest endale, loomulikult kaupmeeste kaasabil, ääretult materialistliku ja paganiliku püha. See ei peaks nii olema, üldse ei peaks.

Ma olen tähele pannud, et see suur tormijooks iseloomustab üleüldse rohkem inimesi, kellele see reaalselt täiesti üle jõu käib. Ma võiks teha tervele suguvõsale kinke, aga ei tee ega hakkagi. Olen aastaid öelnud, et nähku und, siitpoolt ei tule midagi ja siia pole samuti vaja. Samuti on mu mehe perel kinkidest ükskõik. Aga tuttavad, kes ise tööpuuduses virelevad ja võlgu koguvad, jooksevad mööda poode, šoppavad ja irisevad.

Täpitriin, sõber nimega "masu" üritas inimestele appi tulla ja mõistust väheke pähe panna. Kas oli abi...vist mitte ;)

No esiteks on mul totaalne allergia igasuguste "kingilistide" suhtes - üritan neist alati kõrvale hiilida või siis ei lähegi külla või kingin raha - ostku ise endale oma kõhukotid.
Pealegi, tõesti, mis tegelane on vennanaine? Las oma pereliikmed kingivad talle selle kõhukoti, ma ei kujuta ette, et lisaks oma perele (mees, lapsed, vanemad, vend, õde, paar sõbrannat) hakata veel kõigi paarilistele ka kingitusi otsima, pealegi nii kalleid. Täiesti jube inimene see sinu vennanaine. Mina saadaks tõesti vastu talle lingi LCD-telekaga ja ütleks, et voh just seda paluks seekord jõuluks.
Mina sinu asemel sinna süldilauda ei lähekski või siis võtaks kaasa kingid vaid lastele. Seda muidugi eeldusel, et nad on kursis su hetke elu-oluga. Kui ei ole kursis, siis tuleb nad kurssi viia. Aga nagu ma aru saan, ei elanud sa ka enne mingit miljonäriproua elu, nii et 450-kroonise kingi nõudmine on ikka täielik häbematus.

aga kõhukott ongi lapsele, vennanaine kui lapse ema tegi tema eest valiku. lihtne ja loogiline.

Meil ka pole kingi tegemise harjumust. Mis siis, et raha oleks, kas mõtetu on ju iga aasta seda nänni kinkida. Kui midagi vaja, siis ostab selle sõltumata tähtpäevast. Ja mida vaja pole, seda pole ka pühadeks vaja.

Must Kass, see vist asjatu lootus, sest mõne paneb too sõber rohkem kiruma kui kokku hoidma või mõtlema, et ongi tore. See viimane peab inimese juurde tulema muudmoodi, läbi sisemise selginemise.

te kindlad, et need kinginõudlejad aktsepteerivad üldse teemaalgataja muret. Vbl peavad lihtsalt ihnuskoiks või vaese inimese mentaliteediga kodanikuks, kes ei raatsi kulutada. Kui nad ise saavad ikka veel head raha, siis on üsna raske mõista, et keegi peab keskmise palgaga (või alla selle) hakkama saama.

Ei ole nii keeruline rääkida ju, et ei saa sel aastal selliseid kinke lubada ja kõik. Tuleb lihtsalt suu ahti teha ja esimene sõna välja öelda.