Mul tuleb kohe oma lugu meelde.Sellest on ikka juba palju aastaid möödas.Mul hakkasid ka need naiste päevad.Tilkus ikka juba nädalakese,siis teise takkapihta.Läksin oma naistearsti juurde.Ei saanud aru,kas päevad tembutavad voi jäävad need naisteasjad üldse ära,sest vanus oli selline.Minu arst ütles pikemalt motlemata,ethaiglasse ,kraapimisele(puhastus)Juhtus reedene päev olema.Peale minu oli seal veel moni naine.Arst vaatas ja oli jube vihane.Ta lausa karjus,et reedene päev ja miks need naised just reedel peavad tulema.Sa taevas ,kuidas ma kartsin,olin kuulnud kui kole see"kraapimine"on.Tuligi minu järjekord.Sihukesed polvikud tommati jalga.Kui ronisin sinna tooli peale,siis kukkus üks polvik jalast ära.Ode tahtis üles votta,aga aret käratas peale,et las vedeleb.Kui ma siis asendi sisse votsin ,jäi arst minu teatud kohta vahtima ja röögatas,et mis see on .Karjus korvalruumi,et tulge koik siia ja vaadake,mis mets see siin kasvab.Tähendab,ei olnud nii ilusasti siledaks ja puhtaks tehtud.No oli ikka jube küll,meesarst vihane,narkoosiga sel ajal ei tehtud.Igatahes ellu ma jäin.Loppes sellega,et kui koju sain ,siis ,veritses edasi ja kohutavalt valutas.Sain tuttava kaudu ühe Tallinna arsti juurde.Tuli välja,et mul oli mädane poletik ja miskit sodi oli ka veel sisse jäänud.Istusi roomsasti veel paar nädalat sees ja ravisin tagajärgi.