Ehk jah, vabaneda. Vii prügimäele, nii jäävad need sitikad ka ellu. Või tee söögiks. Imetaja liha kõlbab süüa ja kui lihal suured ilusad silmad, siis seda maiamalt liha alla läheb. Vähemalt lihasööjatele läheb see peale. Sitikasööjad on eraldi teema, üldiselt on nad koledad ja halvad kuid kui nad heaks kiidad, saavad ka nemad tunda sinu heameelsust ja üllasust. Nii ju ongi, kui oled halb siis suur üksus ei toeta sind ja kui oled hea, saad osaks millestki mis jagab sind nende alla. Ja kui oled iseseisev, siis ei oska sa hinnata inimeste loomust kuna ilm rikutud on ja kuna elud üks kord, siis mis teha? Saada taha ja elu on lill. Küsimus on selles, et kas tahad nende sitikate käest taha või mitte. Kui soov puudub, siis sitikas ronib sulle munade alla ja liigutab sealt. Vana kooli taktika. See kelle munandite alla see sitikaniru ronib, seda sitikat ennast ei huvita kuna ta vajab tegevuseks pinnast lihtsalt ja kui sellel on iseloom, siis see on midagi mis on pigem huvitav ja julge satikas haarab härjal sarvist. Nirumad ehk inimlikumad juba murduvad ja jäävad sellega alla. Kui istuda kodus rahulikult, sitikas kottide vahel, tekivad mõtted ja küsimused ja kui sitikas tatistab, siis haiseb see väga ebainimlikult ja midagi peab ette võtma. Sitikale mõjub analoog oma naisest. Meest tal veel ei ole kuid ka see võib muutuda ja vihm mis alla sadas, viis kaasa satikate vere.