Ma tulin halba tuju välja elama. Ma vihkan kui mind käsutatakse, mulle meeldib ise käsutada. Ma vihkan kui kõik tahavad abi aga mina ei saa seda kunagi. Ma vihkan kui mulle antakse soovitus ja kui ma palun pisut suunamist, vastatakse ei tea. Ma vihkan laiskust. Ma ei kannata kui inimesed ei näe asju. Mulle ei meeldi kui inimesed ei kuula, vaid kuulevad. Ja ma olen sellest kõigest nii väsinud. Aga ma olen rohkem väärt ja tulen sellest välja. Hetkeline rivist väljas võnge
Äh, vihkamine on liiga raske emotsioon igapäevaseks kaasastarimiseks (seda ma ütlesin rohkem nagu iseendale). Aga.. Onju läks kergemaks, kui korraks sai korgi pealt ära lüüa? Edasirabelemine on vähemalt natuke aega jaksukam. Jõudu!