mind on jällegi ära tüüdanud see eesti inimeste allaheitlikus: mis nüüd meie, teistel on ka raske, ansip ei ole süüdi. nohisetakse vihaselt omaette nurgas ja surrakse varakult stressist tingitud haigustesse, või siis pannakse nöör kaela. ansipi ülesanne on hoolitseda riigis selle eest, et see neetud majanduskriis võimalikult valutumalt üle elada. fakt on aga see, et töötuse ja töötuse kasvu osas oleme esirinnas. kas selles on ka muu maailm süüdi?
vaadake prantslasi, miskit on, kohe tänavale, taksojuhid, bussijuhid, kelnerid, talumehed, õpilased, õpetajad... ja riik annab vähemalt osaliselt nende nõudmistele järgi. küsimus on prioriteetides ja miks mitte sõita üle neist, kes isegi ei vigise.