oi kui hästi on ikka asjad meil tegelt. need lollikesed, kes vaevu eluga välja tulevad, sente loevad, on oi kui hea materjal meie mängumaal.
tahad toetust ja rahvalt hääli, paku neile raha, luba raha ja anna kaah midagi nii tsipakene nt 15 euri ja lollikesed on ongi sinu poolt. aga seda, kuidas me pärast selle 15 eurikut mitme kordselt tagasi võtame, sellest me kohe ei räägi, see tuleb alles pärast päevavalgele.
aga siis, lollikesed, on juba hilja, rong on lännu. teie imete käppa, aga meie teeme seda, mida ise tahame.
üks õige riigi juhatamine käibki sedasi, et enamus massi on vaesusepiiril, neid annab alati pisikese rahakesega mõjutada ja panna tegema just seda, mida meil vaja on.
peaks loll valitsus olema, kes hoolitseb, et rahval hea elu, kõik olemas. mis sest rahvast siis meile kasu oleks, nad poleks meiega iial enam nõus ja roniksid ise meie asemele soojadele kohtadele.
aga vaene mass on sõnakuulelik, kirub ja niutsub, mis ta niutsub, aga näita raha, luba raha ja juba nad ongi sind jälle toetama ja nõustuvad kõigega, et see 15 eurikut kätte saada.
ega siin ilmamaal enne miski parane, kuni raha seadust teeb, jaah, kullakesed, lollikesed, vaesekesed...nii on.