Norijaid ei liiguta, kas ja kuipalju on selleks reaalselt põhjust. Norimine sõltub sellest, kui HAAVATAV näib see inimene, keda noritakse. Inimene, kes norimisele alati reageerib visklemise ja kannatustesse langemisega, on see, keda ka edaspidigi noritakse - nii vanade kui ka uute "sõprade" poolt. Kas ikka oli põhjust või mitte, selle üle arutled ainult sina, nende jaoks on piisav põhjus just see, et sa lased enda kallal norida, hakkad neile midagi tõestama jne.
On üks ütlus, mis inglise keeles kõlab paremini kui eesti keeles: "never waste your time trying to explain yourself to people who are committed to misunderstanding you."
See on RASKE, aga see on ainus lahendus/tee sellest pasast välja tulemiseks.

Kui sa jutustad neile oma eluloo ja räägid, et muidu oleksid ka sina ehk võinud olla nagu teised (ehk siis normaalne), kuid lapsepõlv oli raske (sinu silmis see tõendab, et sa pole kogu juhtunus täielikult ise süüdi), siis neile see ainult annab hagu juurde. Oma siira jutuga sa tõendad neile, et oled elukutseliseks "ohvriks" treenitud juba lapsepõlvest peale, ja et nad on tõesti leidnud õige poksikoti.

Need, kes norivad, tunnevad, et kui nad saavad panna sind kannatama, on nad vajutanud õigele nupule - kiunatab ikka see koer, kes pihta sai jne. See on neile tõend, et neil on õigus, nad on sinust üle, targemad ja saavutasid võidu jne. Võimu tunne kellegi teise üle tekitab neis kaifi, ja nii võivad nad veel hiljemgi sinu kottimise juurede tagasi pöörduda - kui enesetunne vajab järjekordselt parandamist.
Eriti kui sa ise uuesti kontakti võtad ja seda justkui "küsima" lähed.

Elu ei ole muinasjutt, kus kõik saab lõpuks selgeks (räägitud), "õiglus" pääseb võidule jne. Võidule pääseb tugevam/kavalam (olgu ta siis hea või halb). Enamik inimesi ei püüa õiglasemaks ja mõistvamaks muutuda, vastupidi, enamik soovib eelkõige suurendada oma võimu ja mõju teiste üle. Mõned teevad seda lihtsalt inimlikumalt ja ei sõida selleks teistest üle, suurem osa on aga nagu loomad olelusvõitluses.

Jumal ei kõiguta pilve peal jalgu; ega maksa üleohtustele kätte; ega nooguta mõistvalt kannatajate suunas, kes enda arvates pole midagi valesti teinud. Kuid paljud ohvri rolli langenud eksivad, kui usuvad, et nemad on süüta lambukesed.
Jah, elu on olnud ebsõiglane. Kuid asjaolu, et norijad teevad midagi valesti, ei tõenda, et ohvrid ei tee!!!

Suurim patt on RUMALUS, IGNORANTSUS ja ÕPPIMISVÕIMETUS, ja inimesed, kes seda pattu teevad, saavad elult ränki õppetunde, kuni lõpuks õpivad.
Õpivad mida? Seda mõistad sa tõenäoliselt alles järgmises elus. Peale totaalset isiksuse resetti.

Arvan ka, et naistuttav vanamutitas, kuna nägi, et mulle mõjus.

Ta ju teadis, et peale aborti ja peigmehest lahkuminekut olen taoliste torkimiste suhtes eriti haavatav.

Kui ma oleksin peigmehega kokku jäänud, siis oleks naistuttava poolt " sa oled nõme vanamutt, rõve mutt, ihhhiiii " ära jäänud.

Peigmehe ajal naistuttav mulle " vana " öelda ei riskinud, sest siis ta äkki ei olekski saanud mind peigmehest lahku ajada.
Pidi ikka meelitama, et küll leiad uue.

17. 29
Väga meeldiv lugeda asjalikku teksti. Aitäh.

Minu viga seisnes selles, et uskusin, olen teistest naistest viletsam ja neile midagi võlgu.
Lihtsalt nii oli kasvatatud, et kõik tüdrukud on paremad.

Nii ma tundsingi, et ma ei tohi õnnelik olla, kuna sellega riivan kõikide naiste tundeid.

Et õigus õnnelik olla on kõikidel teistel ja kui mina olen õnnelik, siis ma rüvetan teiste naiste õnne.

No ja tuligi naistuttav õnnetu kannataja ilmega, et tal nii kurb vaadata, kuidas mul hea peigmees ja kohe tekkisidki süütunded.

Naistuttav ei teadnud mu süütunnetest midagi, ma ei olnud sellest rääkinud.
Eks ta arvas, ma lihtsalt ullike.

Muidugi olen ka mina süüdi, sest kui mul ei oleks süütundeid, ei oleks naistuttav saanud ka neid ära kasutada.

17. 29
Ma ei ole naistuttavale oma lapsepõlvest ega süütunnetest rääkinud.
Lihtsalt sellepärast, et sellest rääkimine oleks jälle omakorda süütunde tekitanud.

Ma uskusin, pean vait olema ja kannatama, mitte oma tunnetest rääkima.

Vanuse jutule ma sõnadega ei reageerinud, aga naistuttav sai väga hästi aru, et see mind häirib.

Üldse ma ei vastanud naistuttava õelutsemistele, tavaliselt olin vait.

Aga naistuttav alati teadis, et võtan tema öeldut hinge.
Ta sai aru, minu olekust, näoilmest, hilisemast hääletoonist.

Vanamutiks nimetas läks naistuttav välja täispangale.
Teadis, et see mõjub mulle 100 %.

mitte nimetas, vaid nimetades

Mis see uue alustamine vanamutitamisse puutub ?

Olin 34, kui naistuttaval hakkas pihta üks " vanamutt ja vanamutt ".

Lihtsalt hakkas muudkui vanamutitama.
Näiteks ütlesin, käisin väljas jalutamas.
Naistuttav vastu, et vanamutt käis jalutamas, ihhiii.

Või ütlesin, panin teksad jalga, siis jälle ütles, et vanamutt ja teksad, appi, kui naljakas, ehhheeee.

Või ütles, et tal noor sõbranna, 7 või 8 aastat noorem ja ma olevat nii noore peale kade, sest olen vanem.

Tegelikult ei olnud uue sõbranna vanus üldse oluline.
Naistuttav valetas mulle, et ta norrakast abikaasa ei soovi, et tal sõbrannasid oleks.

Kui helistasin, oli aga uus sõbranna pidevalt kõrval, nad itsitasid, et opakas vanamutt helistab, kuulsin.

Siis ütlesin, miks valetas, et norrakas naistega suhelda ei luba, uus sõbranna ju kogu aeg kõrval.
Selle peale nähvas, sa oled noore sõbranna peale kade, sest oled vanem.

Mul oli täiesti ükskõik, mis vanuses uus sõbranna on. Häiris lollitamine ja valetamine.

Said juba aru, et ise olid loll kõige selle jaoks millel lasid sündida. Kõike oleks ka saanud kellegi teisega uuesti alustada, aastad ei tähenda veel midagi, selles vanuses oleks võimalik veel mitu peret soetada ja maha jätta kui õige ja normaalne inimene kunagi. Kõik on võimalik.
Sõbranna näitas sulle kätte kellega ei ole mõtet mingeid suhteid luua, lõpetada see jama ja astu oma edaspidine tee ise. Vali oma kaaslased ise, näed ja tead isegi kuidas oleks olnud õigem teha. Mitte keegi ei ole kellegiga ühtemoodi head ,igal on omad kiiksud ja tahtmised, ei saagi see sõbranna ka olla täpselt sinule sobiv olla. Sina arvasid, et ta on parim sinu elus, kõik me eksime ja teeme valesid valikuid. Süüdi on alati mõlemad osapooled. See kes lasi kõigel juhtuda ja see kes tundis kõigest mõnu.

sa P. loe enda mammuttekstid, mis keerlevad sinu ümber endale valju häälega ette. Kõik aastate pikkused teemad, kus sa oma samu tekste korad ja kordad.
esiteks täidab see su tühja aega, säästab uuesti kirjutamise vaevast, sest enamusel ju jumala ükskõik nagunii,
kolmandaks, oma häält kuuldes ja ühte sama tekste korrates võib juhtuda, et hakkad KUULAMA.

Sõbrannad me kahjuks ei ole kunagi olnud, sest naistuttav seda ei soovinud.

Teadsin kohe, et naistuttav kade.
Talle ei mahtunud pähe, kuidas nii sümpaatne mees minusugust nõmedikku tahab.

Oleks peigmehe asemel olnud mingi nõme joodik või asotsiaalist vang, siis oleks naistuttav takka kiitnud " hoia kinni, muidu jääd vanatüdrukuks ".

Ühe joodiku kohta ta niimoodi ütles, kellel pealegi olid eksvangidest sõbrad, kes ajasid mulle hirmu nahka.
Olin nii nördinud, et naistuttav mulle sellist joodikut sokutab.

Aga mul olid süütunded ja väga madal enesehinnang.

Peigmees oli ideaalne, täiesti ideaalne mees, seda naistuttav kadestaski.

see, et peigmees oli ideaalne mees, oligi see asi, miks su arukas sõbranna hakkas sind temast eemale kiskuma. mitte kade ta polnud, aga ju sa ei tea, mida küla peal räägiti ja mis eest ta pidi sind sellest toredast peikast lahutama. inimesed ilmselt jagasid õudusega matsu, et oh hoidku, poisile on pu*ts pähe tõmmatud.
ja olgu see peika ideaalne mees, ega see sinust ikka heterot tee, sa ju puhta lesbar või kes teab, mis roosa-lilla-kolla-roheline....aa mitte see, keda väidad end olema.

kas sa P lugesid om a möga endale kõvahäälselt ette? sellsama soigumise siin 20.00
kas nagu oksele ka ajas?

...
27. märts 2017, kl 17.29

Tänan sind, enam paremini ei saagi kirjutada. Tõsiselt, ma olen sõnatu. Ükski õppinud psühholoog ei oskaks paremini.
Mind huvitab, kes sa hariduse poolest oled?

on siiski see keskealine naine Pilleke.tal saaks siis ju mäng otsa, kui ta tunnistaks, et see ongi mäng tema jaoks.

peigmees
Naistuttav oli kohe kade, kui 1. korda peigmeest nägi.
Vajus näost ära, muutub kohmetuks, ebalevaks.

Peigmees oli talle täielik shokk.
Naistuttava jaoks oli ulme, kuidas võis selline mees minusugust nõmedikku tahta.

Mina ei tõmmanud midagi kellelegi pähe.
Ma ei suutnud ise ka jupp aega uskuda, kuidas peigmees mind tahta saab, ma ju nii nõme.

Kahjuks hiljem ei olnud kedagi valida. Ei tekkinud enam kellegagi vastastikust huvi.

Ma ei saanud aru, mida pead silmas lausega " näitas kätte, kellega ei ole mõtet suhteid luua" ?

Joodikut, kel eksvangidest sõbrad, ma küll ei tahtnud.
Aga sellist naistuttav soovitas, käskis kohe kinni hoida, et muidu jään ilma.

P. nii pikad mängud, juba mitukümmend aastat, need enesehaletsuse mängud.

sa loe enda kirjutatud oopused endale ette, siis näed ise, ka kui mõttetu see su elu on olnud.. ikka ise tehtud ja see on kibemagus ja sinu elus peamine saavutus, milles mõnuleda.

nooremad peaks endale muu tegevuse leidma, mitte siin lugema okseleajavat soigumist
nagu

Andke andeks, oskamatus peret hoida ja lapse kaotus võib siiski kellelegi trauma olla. Kui kordamisse kukkumine pole mäng vaid posttraumaatiline ja teistsuguse probleemidest väljatuleku oskuse puudumine, siis naise mõnitamine kedagi ei aita, võibolla mõnitamismängude mängijatele ajaviiteks küll.

Naine, kui kogu suhtlemise otsimine on sama loo korrutamiseks inimeste otsimine, siis küsi endalt ise, kas otsid võimalust samas rattas kedrata või sellest välja tulla ja edasine elu paremini elada. Pruukis vaid foorumi otsingusse panna sõna naistuttav kui tuli üle 40 lk sarnane teema. Sina selle enda ligi lasksid, oli, mis oli. Sina saad selle maha jätta ja edasi minna.

See pole P kui hoolega teksti jälgida, näeb, et teksti rütm ja süntaks on küll hästi omandatud, ent ikkagi detailides erinev.
Copicat, osav manipulaator itsitab vaikselt pihku praegu.

kas keegi teemaautorit - alias P-d ka isiklikult tunneb? kas ta on reaalses elus ka selline nagu siin foorumites.

teema mida foorumites lehekülgede viisi korrutatakse onju 16 aasta tagune (33-selt jäeti teemaautor maha ja 25.03.2017 sai teemautor 49).

ehk, kas ta on siis 16 aastat vähemalt jauranud? samas ei saa tal olla nö posttraumaatset stessi - sest talle on psühhiaater väitnud, et ta on terve (kuigi ma kahtlen antud väites).

Väidetavalt on ta siit ühe heatahtliku hinge leidnud kellega kohtus ja kirju vahetas. A see loobus üritamast peale P- poolset roppu sõimu ja nilbeid ähvardusi, kui too vastleitud hea inimene ei jaganud pee vaateid odinlaste suhtes ja ei koogutanud pee nõudmisel nende nagu jumalate poole.
Muidu peele ükski pakkumine ei sobi kas on kaugel või kutsutakse jahedal ajal maale või mõni muu häda segamas.

siis tõenäoliselt tegemist kibestunud vanatüdrukuga. samas ei taha vanatüdrukuid solvata - paljud neid väga elurõõmsad ja lahedad inimesed.

lihtsalt õudne, kui palju kibestumist ja kadedust endas katkeb teemaalgataja hing. kui oleks nö suuremeelse inimesega tegemist, siis oleks teemaautoril hea meel, et ta sõbranna sai omale elu, peigmees sai omale elu. aga vähemalt 16 aastat kedrata teemal kui halb oli üks inimene, see nõuab ikka väga sügavat vaenulikkust...

ja paistab, et ta peesitab end oma kadeduses. isegi kui talle meeldib mingi postitus nö asjalikkuse pärast - ega ta siis ikka seda ei arvesta ja teadvusta, et tema ise oma tegudes on kõige suurem patt - st ignorantsus, õppimisvõimetus... aga siin ka vist ei aita muu kui teemaalgataja peaks endale paluma Püha Vaimu väge, et saada aru oma patust...

Kes keelas naistuttaval nn. " oma elu " elada, kui mul peigmees oli.

Naistuttaval oleks ideaalne võimalus olnud peigmehe ajal minna nn. oma elu elama ning meid mitte lahku ajada.

Aga miks ta siis ei läinud ?
Miks oli vaja tulla minu juurde koju ja muudkui korrutada ja korrutada " jäta peigmees maha, ta on vaimuhaige, otsi uus, küll uue leiad " ?

Kui naistuttav oma tahtmise sai ja peigmees oli lõplikult ära aetud, hakkas naistuttaval pihta " ihhiiii, vanamutt, no kes sind enam tahab, nõme vanamutt, vanamutil teksad jalas, ehheeee, rõve vanamutt " !!!!!!!!

Mõtlesin, kas üldse on tegu sama vana naisega või on naistuttav hoopis 14 aastane teismeline.

Sellist itsitamist ja irvitamist pean normaalseks, kui tegu 10 - 14 aastasega !!!!!!

Ma olin kui puuga pähe saanud. Mitte midagi ei saanud aru.

Naistuttaval oleks just pidanud hea meel olema, et pole vaja enam kadedust tunda.
Tema aga kukkus hoopis irvitama ja parastama.

Sellist parastamist ma küll ei osanud ette näha.

aa

Naistuttav kavalusega ainult suurendas mu süütundeid, küll kannatajat, küll suurt sõbrannat mängides.

Sain aru küll, et naistuttav kade ja et minust ei hooli, aga ma ei teadnud, et ta suhtumine minusse nii hull.

Oma tõelist palet oskas naistuttav osavalt varjata.

Saan muidugi aru, et süütunded naistuttava ees olid lollus, aga mida see teadasaamine muudab, mitte midagi.
Aega tagasi ei keera, midagi ju enam muuta ei saa.

uskumatu, kas sa tõesti ei saa aru, et praegu ei üritata sulle selgeks teha, et PATT ei ole see mida sa tegid/tundsid minevikus. ehk siis PATT mille pärast sa PÜha Vaimu valgustavat väge paluma peaksid on see, et sa ei suuda ega taha aru saada, et see soigumine mida sa viimased 16 aastat teed on PATT! st õppimisvõimetus ja ignorantsus - see et sa ei võta teadmiseks/ega paranda ennast ega hakka OMA ELU elama.

eks see soigumine ongi see mõnuskibe toit, mis teda elus hoiab ja hallile päevale vürtsi lisab.
teatud laadi eneseõgija.

Kirjutamine ongi teraapia.
Enne naistekat mul ei olnud mingit võimalust kuskil rääkida.

Arsti juures korra rääkisin, aga see oli rohkem enda lolliks tegemine. Sest midagi vastu ei öeldud ja ära minnes oli väga paha tunne.

ja tahe teisi muuta kaassõltlaseks. Nii nagu teatud liiki alkoholism..

toitub kaasatundjate enrgiast..

Väga vale teraapia siis, kohe üldse ei mõju, igal aastal läheb häire aina tugevamaks.

lisaks veel läbipõlemismärgid ja depressioon.
eks see ole geneetiline viga ka: ise ta ju kirjutab et emal oli sõltuvushäire lõputa ja lõputu koristmise ilminguna..

P. on sõltuvus kaastunnet kerjata ja oma elusündmusi ikka ja jälle üle kirjutada, juskui midagi sellest võiks muutuda.

kuni ta ise oma probleemi ei tunnista, ei saa sellest ka vabaks.