aega veetvad vanemad
11.42 läks lause valesti

11. 42
Kogu häda on selles, et vanust on juurde tulnud. Enam ei ole võimalik midagi muuta, otsast peale alustada.

Kui oleksin uue suhte leidnud, oleks naistuttava käitumisest palju lihtsam üle saada.

Sul on muidugi õigus, tuleb leida uus mõte, uus väljund ja keskenduda sellele.
Aga tunnistan, see on nii raske.

Pagan, tahtsin just imestada, et noorest peast pruukis kellelgi käskida Sul oma elus tähtsaid asju hävitada ja kuuletusid aga nüüd ei võta Sa kriipsugi kuulda, kui korrutada, et tõmba end lahti, lõpeta ära, vaheta rada, otsi abi, paranda praegust ja eespool olevat elu.

Ei alusta keegi sama olnut ju uuesti, ei keera aga, kõik halb kogemus on ajalugu, parandada saad pealetiksuvat aega. Inimesed otsivad võimalusi endale parema oleviku ja tuleviku aja täitmiseks, uued oskused, uued eesmärgid, ajule tervemat tegevust, mälestus on mälestus. Võtta õppust või jätta tahaplaanile. Ka pole alati peamine teiste tugi, ei uus suhe või sõbrustamised. Vanusest olenemata jätkub ärakasutajaid. Iseseisvus ja privaatsus on väga kallis lõbu. Seda ei pea alati vaatama tõrjutuse või eraldatusena. Mõnitajad otsivad, keda endast sõltuma saada, ole nagu meile meeldib, või mõnitame. Ja nõrgukesed poevad nahast välja, et näidata, kuidas ka nemad suudavad murda, selleks peab aga kellelegi külje alla pääsema.. See ju ongi pugemine, vasakule ja paremale. Lase lahti. See on selliste oma tragöödia, ei pääse nemadki, kes abikaasade või teiste lähedastega, intriigidest, omad lapsed võivad kunagi peeglina kätte maksta, neil omad jamad. Ära ole lõputu kingitus neile, kes seda ei vajagi. Lase libalähedasel võõraks jääda.

Või otsi abi ja uuri, kas tegu oli vaimse vägivallaga (tõendatav?), millele saab lisaks psühholoogilisele poolele läheneda juba juriidilise nurga alt. Aga see oleks väga pikk ja kurnav. Kuigi õigluse võib kätte saada ja inimene maksab oma tehtu eest. Kus on vaimse vägivalla ja ebaterve alistumise, kuuletumise piir, ei oska siin arvata... Võibolla on enda elu suhtes säästlikum otsida vabanemise ja lahtilaskmise tee..
Edu, ma rohkem ei postita.

eelmisele
Oligi nii. Naistuttav allus teistele naistele, need ütlesid talle halvasti

Mina olingi ainuke, keda naistuttav sai kamandada ja panna tegema seda, mis talle kasulik oli.

Pere on väga tähtis. Kui naistuttav ei oleks leidnud armastatud norrakat, oleks leppinud hädaabipeikaga, siis ilmselt suhtleks minuga siiamaani.

Naistuttaval oli mind vaja moraalseks toeks niikaua, kuni tal armastust ei olnud.

P on sõltuvussuhe iseendaga, pidev kibeda naudingu otsimine. nagu eneselõikujadki. või buliimikud või ülesööjad.. sama sõltuvussuhe, mis saab alguse väärastunud mõtlemisest ja valede tunnete valimisest..

nagu keegi siin pakkus ja surnuaial käimine ongi omamoodi teraapia ju. et rääkida lõpuni rääkimata jäänud jutud ja saladused ja riiud ja õnnehetked..
teraapiavorm, mis ammustest aegadest teada ja tõesti parandbaki inimese enesetunnet, vähendab kindlasti ka süükoormat.. mineviku saab ju ümber mõelda, kui viitsitakse.
ühte ja sama fakti saab ju tõlgendada kui ülimat positiivset või ülimat negatiivset..

P le meeldib end rahuldada negatiivsete tõlgendustega.

et inimene sedasi end kinni kiilub ja ei tahagi edasi minna....
33-34 on noorus veel ja mis ometi takistas edasi minemast.
kas tõesti oli see naine tähtsam kogu muust siin elus ja viimse hetkeni kestis lootus, et nii ongi, et see naine on ainus oluline pidepunkt elus. kui aga nüüdseks on lõpuks selgeks saanud, et see oli vaid endale loodud vale kujutelm, ollakse valmis viimse hingetõmbeni ennast haletsema ja teist hukka mõistma.
nagu filmis, kus koer jääb ustavaks oma peremehele ja käib päevast päeva sisseharjunud teed pidi rongi vastas, kust kunagi astus maha tema peremees...aga enam ei astu....koera jaoks aga ei muutu midagi, tema ikka käib....
ainus vahe on, et koer ei süüdista peremeest, aga näe, inimene teeb seda.
koerad on paremad inimestest, nad on need, kes nad on, ja jäävad iseendaks, olgu või juhtugu, mis tahes. inimestest võib aga kõike oodata...kahjuks on see olnud nii ja jääbki nii, aegadest aega.

Mis ometi takistas? No kui see kõik siin libajutt pole ja teema autor tõesti nõnda mõtleb, siis takistas/takistab tõenäoliselt tema tugev psüühiline eripära, võib-olla isegi psüüh. häire. Ta võib küll väga tahta edasi minna, aga ei oska ega suuda. Või siis ei oska tõesti isegi tahta, kuna tema mõttemaailm on enamikust niivõrd erinev. Aga tema hingelised kannatused võivad vaatamata eelnevale olla igati tõelised - kui just kõik liba ei ole.

Enamus inimestele on kõige tähtsam pere loomine. Ka naistuttavale on, kui armastatu kätte sai, siis ei olnud tal vaja oma halba suhtumist tagasi hoida, kohe hakkas minuga õelutsema, kuidas jaksas.

Kahjuks mul ei õnnestunud enam.
Ei kohanud inimest, kellega oleks vastastikune huvi.

kunagi ei saa täit tõde teada, kui on vaid ühepoolne tõlgendus.
kui need kaks omapärast ja teistest erinevat naist olid nagu enamus, perekonda olulisimaks pidavat, siis miskipärast see edasine mõnitamine teise poolt sai olla tingitud esimese vastavast käitumisest, arusaamisest, et kõik on olnud senini vildakas ja nii enam kesta ei saa ega tohi.
aga esimesele see kohale ei jõudnud, ja senini ei ole jõudnud. tema jääbki süüdistama ja ennast haletsema, selle asemel, et vabaks lasta ja taak lihtsalt maha jätta.
ju siis see ongi see õppetund siinses elus, mida ilmselt juba ema ja isa lahendada ei suutnud. nende jaoks oli koorem väiksem, neile anti lapsed appi. aga nüüdseks on asi lukus laste osas, pole mõtet ressurssi raisata. ja nii läkski selle liini energeetiline jada lukku igaveseks.

jah
Mina käitusin kogu aeg ühtemoodi, olin naistuttavaga viisakas, alandlik, tema soovidele tulin vastu.

Minu käitumine oli terve meie tutvuse aja täpselt ühesugune.

Miks naistuttav siis varasemal 13 aastatl niimoodi ei mõnitanud ?
Ta nii hullusti ei mõnitanud, kuna tal oli mind siis vaja, oli vaja ära kasutada.

Olin kogu aeg ühesugune ja mu käitumine ei muutunud, kui peigmees tekkis.

Naistuttav ei sallinud mind algusest peale, kuna olin ta arust nõme, kuigi ta ise oli samasugune.

Ta ihkas ilusate, tegijate, ägedate beibede seltskonda, aga need ei võtnud teda omaks.

Põlgas mind algusest peale, sest ma ei olnud beibe, ei olnud äge, olin tossike.
Kuigi naistuttav oli teiste naiste silmis samasugune nõme tossike.

Kui naistuttava sa armastatu kätte, siis ei olnud minusugust nõmedat enam toeks vaja.

Enne seda kõlbas minusugune nõmedik küll, kui tal endal kedagi ei olnud.

Naistuttav küll hädapärast suhtles minusuguse nõmedaga, aga ise vaatas igatsevalt ilusate beibede poole, aga nendeni ta kahjuks ei küündinud.

Kui armastatu sai, oli väga lihtne nõmedale selg keerata ja öelda kõike, mida sülg suhu toob.
Varem ju päris nii öelda ei saanud, naistuttav ei saanud ju saagida oksa, millel ise istus.

ja
Kui vildakas oli, miks naistuttav mu süütundeid siis suurendas ja oma huvides ära kasutas ?

Mõnitas mind sellepärast, et ei olnud minust kunagi hoolinud ega hästi suhtunud.

Kõige alatum oli minu nõrkuste ära kasutamine.

Kui ütled, et vildakas, miks naistuttav seda siis veel suurendas ja ÄRA KASUTAS, et saada seda, mida tema tahtis..

Tegelikult naistuttavale oli väga - väga kasulik, et mul süütunded ja kompleksid olid.

Lihtsalt, kui tal norrakas tekkis, siis mind enam ei olnud vaja, ei olnud vaja enam ära kasutada.

Naistuttav oli selle hetkeni minuga, kui tal kedagi ei olnud.

See on nagu koolis, on 2 tõrjutut, kes omavahel suhtlevad.
Aga üks tõrjutu peab ennast teisest paremaks ja ei taha teiste tõrjutu seltskonda, aga muud võimalust ei ole.

Muudkui vaatab igatsevalt klassi poppide tüdrukute poole ja vastu tahtmist suhtleb teise endasugusega.

Mina käitusin kogu aeg ühtemoodi, aga naistuttav järsku muutus, kui tal norrakas tekkis.

Muutumise ainuke põhjus oli, et mind ei olnud enam vaja.
Ennem pidi vahel veel tossikesele häda sunnil head nägu tegema, samas sisimas põlgust tundes, et sellise nõmeda kujuga suhtlema peab.
Mis siis, et teiste naiste silmis oli ise samasugune.

jah
Kui naistuttavat oleks minust kasvõi natukene hoolinud, oleks ta öelnud " ära lase endale pähe istuda, ole julgem, ole enesekindlam, sul on õigus õnnelik olla, sa ei ole teistest viletsam ".

Mitte midagi taolist naistuttav ei öelnud.
Ainult suurendas mu komplekse ja süütundeid ning kasutas neid ära oma huvides.

Naistuttavale oli väga - väga kasulik, et ma süütunnete ja alaväärsuse küüsis olin.

Kui ma oleks peigmehe ajal muutunud, oleks see olnud naistuttavale tohutu pauk.
Tema õnn, et ma ei muutunud.

jah

Naistuttav aina meelitas " jäta peigmees maha, sõbranna kõige tähtsam ".

Nii et naistuttavale oli väga - väga kasulik, et ma just selline olin, nagu olin.
Niimoodi sai ta mind tegema panna seda, mida tema tahtis.

Kui norraka kätte sai, siis lihtsalt enam ei olnud vaja mind ära kasutada.
Siis lasi ennast vabaks ja ütles kõike seda, mida sülg suhu tõi.

Enne oli vaja ennast tagasi hoida, sest oli ju vaja mind panna tegema seda, mis talle kasulik oli.

kallis P, miks sa mu jutu peale kõike uuesti üle korrutad. ma tean seda lugu juba aastaid. sa oled seda nii palju kirjutanud.
mõtlen sinu situatsiooni peale, tahan mõista, tahaksin sind vabaks raputada sellest, mida enam iial muuta ei anna.
sul polegi muud varianti, kui leppida sellega, et KÕIK see, mis oli kord, jääbki selliseks nagu ta oli SIIS ja lasta see lihtsalt vabaks, lasta tal jääda sinna aega, kus see kõik toimus.
sa justkui kaltsukaupmees, kes tarib kogu kaltsuhunnikut endaga kaasa, ise vaevu jalgel püsides.
mis sa ennast sedasi piinad.
las läheb kõik, mis oli...
TÄNA on tähtis ainult see, mis on täna ja see, mis ootab ees. olgu see, mis tahes siis. küll mitte see, mille ümber sa enda südant piinad, aga kindlasti on ees veel paljugi AINULT sinule mõeldud head.

no P. sai oma annuse enesehaletsust jälle kirja panna.

Või teine võim alus: Kuna kirjutaja ignoreerib kõike, mis tundub mõistlik, siis nagu on klikijaht ju käsil, kes iganes seda teksti toodab.

ja
Mulle jäi kirjast mulje, et sa ei tea, sellepärast kirjutasin.

Kui kõik vildakas oli, miks siis ei lõpetanud minuga suhtlemist juba 25 aastat tagasi või siis peigmehe ajal, mil tal oli ideaalne võimalus ära minna ?

Selle nn. " vildaka " suhtlemise naistuttav ju ise tekitas, hakkas suhtlema kellegagi, kellega ta üldse suhelda ei tahtnud.

Samuti oleksime võinud olla tõelised sõbrannad, seda vildakat suhtlust mina tekitanud ei ole.

Hea küll, saan aru, naistuttav igatses ilusate beibede seltskonda, mõistan, inimene soovib ikka paremat.

Aga minu üle irvitamine, põlgamine -- see tuli ju kõik naistuttava poolt.

Kes sundis minusse vildakalt suhtuma ?

Oleksime võinud mõlemad suhtuda teineteisee lugupidavalt, teineteise isikut ja soove austades, teineteisest hoolides.
Mina olin selleks valmis ja soovisin seda.

Ütled, et vildakas.
Kahjuks naistuttav oli see, kes suhtus minusse vildakalt.

Kui naistuttav seda ei suutnud, ei oleks olnud vaja minuga üldse suhtlema hakatagi, kõik oli ju naistuttava teha.

Kui naistuttav oleks tahtnud vildakusest lahti saada, siis ta oleks pidanud olema väga rõõmus, kui mul peigmees oli, kuid kahjuks oli ta kade.

Kui asi puudutab vildakust, kes käskis minusse vildakalt suhtuda ?
Mina suhtusin temasse ju hästi.

Nii et see vildakas on siin küll väga vale sõna.

Naistuttav lihtsalt ei tahtnud minuga suhelda, kuna ma ei meeldinud talle algusest peale.

Lihtsalt 2 kompleksides inimest said kokku ja üks leidis, et tema kompleksid on väiksemad.

Vildakas sõna küll siia ei sobi.

Ajas mu peigmehest lahku
, õhutas aborti tegema, leidis endale armaastatu ja siis järsku avastas, et me suhtlemine on vildakas ------ sa ju lausa ironiseerid.

Naistuttaval ei olnud mind lihtsalt enam vaja.
Ennem hädaga leppis, kuna jälle keegi teine temaga suhelda ei tahtnud.

Aga see vildakuse jutt on sul küll pehmelt öeldes imelik.

Sellisel juhul oleks me suhtlemine pidanud lõppema juba vähemalt 25 aastat tagasi või üldse üsna pea peale tuttavaks saamist.

Tegelikult ei oleks me pidanud vildakuse teooria põhjal suhtlema hakkamagi, sest naistuttaval oli ENNE meie suhtlemist minusse põlastav suhtumine.

kallis, P, miks sa korrutad ja sisendad endale omaenda toodetud mõtet. miks sa korrutad seda nagu mantrat. kas sedasi saab midagi paremaks muutuda?
sind häirib sõna "vildakas". miks?
ma nt praegu ütlen, et sinu reaktsioon sellele sõnale on vildakas.
samamoodi on vildakas sinu praeguse hetke mõte, et miks naistuttav ei võinud sulle sisendada lootust, julgust ja kõike muudki, et miks ta sinu juurde üldse tuli, et miks ta sinuga üldse suhtles. see sinu suhtumine ja lausa etteheide on vildakas.
kui sa ise väidad, et olite paar veidrikke, sina ja tema, siis miks sa eeldad, et teine veidrik oleks pidanud teist veidrikku julgustama elama, andma talle lootust.
kust temagi seda kõike pidi võtma, kui tal endalgi seda nappis.
ja seegi oli vildakas, et sa eelistasid sõbrannat omaenda elule ühes väidetava peigmehega ja väidetava kaotatud lapsega.

su süüdistused on vildakad, aga see ei tähenda, et sina vildakas oled.
lihtsalt su peas on asjad vildakad ja sa ise oled need viltu kruttinud. praegugi jätkad kruttimist, iseenda vildakate arusaamade ja mõtete kruttimist, eesmärgiga jätta muljet, kui paha oli su sõbranna.
no ma tõesti ei näe siin kellegi võõra naise aastatetagust süüd selles, et sina täna sedasi ennast krutid.

jah
Naistuttav kasutas mind 13 aastat ära, ta ei hoolinud minust algusest peale, peigmehe ajal käis suur sõbranna mängimine, et mind peigmehest lahku ajada, muudkui meelitas ja keelitas, kui tähtsad sõbrannad me teineteisele oleme ------ kui saavutas me lahkumineku, siis järsku avastas, et kõik on vildakas ??

Naistuttavale oli mind vaja sellisena, sest minu najal sai ta tõsta oma enesehinnangut.
Lõpuks oli keegi, kellest ta oli üle.

Naistuttav ei sisendanud peigmehega seoses lootust, sest oli kade.

Kui tal endal tekkis keegi silmapiirile, siis oli küll väga lootusrikas.

seda lugejad teavad, mis veel nagu rääkimata on?
ime, et see sulle endale teatavaks pole veel saanud, koradad ja koradad, nagu ise ka ei uskuks oma juttu.
mulle tundub, et ega sa ei usugi, ja mine tea kas üldse midagi oligi..
aastatetagused asjad tekitavad erinevaid mälestusi..inimene võib vabalt hakata uskuma asju, mis mitte kunagi ei juhtunudki. Lohutuseks või nii.

Oleks hea küll, kui nii olnud ei oleks.
Aga midagi muuta ei saa. Kahjuks oli.
Kordan tavaliselt ikka vastuseks kommidele.

midagi muud ka nagu juhtus?

mis veel?
Kui meenutama hakkan, mis oli naistuttavaga seoses head, siis ei tulegi midagi meelde.

Minu jaoks oli hea see, et oli vähemalt samasooline tuttav, see oli minu jaoks suur asi.
Kuigi suhtlus iseenesest oli emanda - käsualuse vormis.
Me suhtlus oli täiesti ebanormaalne.

A mingi vääraka mõtteviisiga troll oled küll, kes iga leheküljega järjest enam hälbib pee kirjastiilist. Kas arvutiklaviatuur juba kleebib suurest lõbust?
jahupea ahvib tainapead.
Mine vihma kätte, saate sarnasemaks.

hästi naljakas lugemine siin.

Olen ikka mina ise. Kahjuks toredat ei ole siin midagi.

kui sa tõesti mitte midagi toredat ei taha nähagi, eks siis istugi nurgas ja ulu, et oi-oi-oi, aega tagasi ei keera ja mu elu mõte kadus koos sõbranjega.

Kahjuks ei ole me sõbrannad mitte kunagi olnud.

Elu sai täiesti ära rikutud ning aega tõesti tagasi ei keera.

kui see on sinu enda loodud igapäevane normaalne reaalsus, siis ongi sinuga ju kõik hästi.