... need rikkurist ülbikute vanemad ei käigi.
Aga mi-le tahaksin siiski öelda: palun talitse oma kujutlusvõimet. Kui just tegemist ei olnud väga väikese maakooliga, siis kas kujutad ette, kui palju on jõulupeol koos lapsi? Pakid on juba avatud, osadel kommidki seest ära söödud, lapsed ei istu pinkides, vaid liiguvad mööda maja.... Ehk toimub midagi saaliski...... Kas õpetaja peaks nüüd jäljekoera kombel nuuskima hakkama, kes kellele paki tegi ja kes on rahul, kes mitte. Ja siis veel neid avatud pakke laste käest ära kiskuma ja ümber vahetama? Pealegi - kuidas vahetada pakke, kui niru paki tegi tüdruk poisile ja tüdrukule endale tehtud pakis on kas kosmeetikatarbed, juuksekummid vms? Kas siis saab poiss neist õnnelikuks? Nii et võta hoogu maha!
Seda enam, et ei ole teada, kas see õnnetu laps üleüldse õpetajale midagi ütleski. Kurtis vaid kodus.
Ja veel: kuidas peaks "kontrollima, kas kingid on õiges väärtuses"? Kas avada kõik pakid? Nõuda kassatšekke?
Ikkagi algab kõik kodust. See kõik algab lastetoast. Ja siisn õpetaja rääkimine ei aita. Rääkigu õpetaja kasvõi miljon korda kinkimisest - kui kodu hoiak on selles suhtes absoluutselt ükskõikne ja vanematel kama kaks, mida laps kingiraha eest ostab, siis ei ole koolil siin mitte midagi teha. Kui laps ostab kingiraha eest midagi muud, siis ei ole ta mitte nutikas, vaid kasvatamatu.
Kingipakid ei ole kohustuslikud ja seadust ei rikutud, nii et karistada ei saa ka kedagi. See kinkimine on sisuliselt mäng. Kui mõni mänguga kaasaeilähe, siis polegi midagi teha. Eks katsu seda rikkuri last hurjutada.Vaat siis saab õpetaja tõesti kaela süüdistuse solvamise eest. Anonüümse jutu peale aga ülbik ainult irvitab.
Küsimus: mis te arvate, miks enamuses muudes riikides sellist pakitegemise mängu ei harrastata?Jõulupeol mängitakse-tantsitakse, aga pakid saavad lapsed kodus.