12 aastat tagasi oli mul rates konto. Seal sai leitud palju (kirja)sõpru, kellega suhtlemine sujus igati. Hilhem, kui rate konto sai kustutatud ja facebooki üle "kolitud" hakkasid samad isikud vaikselt kaduma, facebookis nad enam intensiivselt ei suhelnud.
Oli 1 inimene, keda rates pidasin tõesti toredaks sõbrannaks, kellega sai siis alati kõigest räägitud. Temaga sai ka facebookis kaua aega sõbralistis oldud. Kuid tema hakkas märkamatult muutuma. Hakkas mulle sarkastiliselt ja mürgiselt vastama, kui talle milleski kirjutasin. Ja see süvenes tal järjest, enam polnud ta sama, nagu omal ajal rates. Ta oli totaalselt muutunud. Ja hiljuti ma loobusin lõplikult temaga suhtlemast ja blokkisin ta ära. Sest oli selge, et ta pole enam see, kes 12 aastat tagasi rates. Ja kogu selle pika aja jooksul lootsin teda ka reaalselt näga, kokku saada millalgi. Kuid seda ei juhtunud kordagi.
Kui inimene tunneb, et suhe, sõprus, tutvus, mis iganes on ennast ta jaoks ammendanud, siis miks ei öelda seda ausalt ja otsekoheselt!? Miks lastakse sellel lihtsalt ära vajusa, et teine inimene ise aru saaks, et asi on ammendanud ennast? Ei julgeta otse öelda või!? Selle asemel antakse sarkastiliselt ja küüniliselt vastates ümbernurga mõista, et sõprus on ammu läbi!
See ju on täiega argus! Ja julm teise suhtes. Las teine inimene piinleb teadmatuses, et mis valesti on, sest midagi ju ei öelda orse!

Kuigi kirjutasin ettevaatlikult, näen praegu ikkagi kirjavigu. Vabandan nende tõttu

12 aastat liiga hilja.

noorena on inimesed siiramad. vananedes kaob siirus ära. asemele tulevad valelikkus ja omakasupüüdlikus. ja suhted internetis on ainult mäng, lõputu mäng.

Ei ole sedasi. Hoopis vastupidi on see. Et just nooremas eas ollakse silmakirjalikud ja mängitakse teiste tunnete ja usaldusega ja vanemas eas muututakse siiraks. Aga argpüksid ollakse jah, kui midagi valesti on ja siis ei julgeta otse öelda ja keerutatakse ja öeldakse läbi lillede.

Inimesed muutuvad, seda teeb ühiskond, ümbruskond ja inimesed kellega läbi käid. Lisaks aeg mida kulutad suvalisele neti jutukaaslasele, on lahja. Kui kohe midagi ära ei tee, siis nii asjad lähevadki.

Muideks, see inimene, keda sõbrannana usaldasin täiega,lõi isegi mulle noa kord selga! Usaldasin talle ühest asjast rääkida, mis polnud kellegile teisele mõeldud edasi rääkima. Aga tema andis selkest asjast teada kellegile kolmandale ja tegi sellega mulle nii julmalt haiget. Ja siis mängis süütukest. Teatas süüdimatult, et tema ei teinud midagi valesti. Kuigi teadis, et palusin tal see saladus vaid enda teada jätta!
Ja veel sellest, et mõne arvates sai ta täiskasvanuks 12 aastaga. Just TÄISKASVANUD inimese kohta ta käituski nii sarkastiliselt. Täiskasvanud inimene ju peaks ausalt ütlema, et sõprus on ennast ammendanud ja et see aeg jäägi kenaks mälestuseks! Kuid tema keerutas oli oli nii sarkastiline ja keerutas igati!

Ära põe, kirjasõber ju näoga ei esine ja mees uskuma ei jäänud.

äravajumine on tingitud peamiselt ühiste kiiksude puudumise ja täiesti vastukarva kiiksude ilmnemise tõttu. ning ei taheta seda näkku öelda, vaid kaotakse ära, mistõttu teine pool jääb teadmatusse.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mõhk Metsavana 31.10.2021 02.16.

kulla teema tegija, mitte 12 aastat, vaid üle 20 assta ajad sedasama joru. ajukeemia on sul nihkes, kesse viitsib sinuga jaurata.

Viimasele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ei ole sedasi. Hoopis vastupidi on see. Et just no
> oremas eas ollakse silmakirjalikud ja mängitakse t
> eiste tunnete ja usaldusega ja vanemas eas muutut
> akse siiraks. Aga argpüksid ollakse jah, kui midag
> i valesti on ja siis ei julgeta otse öelda ja keer
> utatakse ja öeldakse läbi lillede.

lapsed on siirad, ja seda kuni 12 eluaastani. sellest piirist edasi läheb asi jamaks. mõnikord on jama nii suur et sellest päästab sõjavägi võis siis surm.

Naiste puhul sõpruse lõpetamise puhul pole nii. Vaid ka mehed on selleks võimelised armastuse suhtes. Ei ütle ka otse välja, et mingit armastust nende poolt pole. Ja kui otse küsida, on samuti keerutamine ega öelda naisele, et "kahjuks jah, mul pole tundeid su vastu, ma ei armasta sind" jne. Vaid keerutab ega vasta küsimustele ja hoiab lihtsalt konksu otsas.
Mul on olnud kurb kogemus ühe välismaa mehega, kes käitus selliselt. Ma uskusin, et meeldisin talle, nagu tema meeldis mulle. Tahtsin tõsist suhet temaga. See kestis väga pikalt, ka tema vastas mulle keerutamisega või mürgiselt, või hoopis mööda mu küsimusest. Andis vastuseid, millel polnud minu otseste küsimustega mingit seost. Nüüdseks olen olen temast täiesti lahti öelnud.
Tõesti, see ON julm, kui sedasi hämatakse ja mängitakse, selle asemel et otsekoheselt tõtt tunnistada, kuidas regwlikult lood on!

Mehed kinnistuvad naise külge, kui see on talle lapsed sünnitanud ja nö omaks tehtud igast kandist. Alati, kui sõbrantside sõbrantsid hakkavad mulle puhuma, et mehed on sead, katkestan ja küsin kas sina siis ei valigi, keda endale püksi lasta ja terveid järglasi saada. Mis sa nende välismaa geenidega teed, pärast jaga lapsi mitme riigi ja kultuuri vahel. Hea, et lahti ütlesid, aga mis sest enam heietada.