Ajendatuna K-rauta teemast tuli meelde üks seik. Elan linnast väjas ja käime kohalikus poes. Juhtus siis nii, et olin poes ja minu ees abielupaar, läbisõitjad. Mees siis ostab 300 g sinki ja paneb maha oma meelest hea killu, paludes müüjal see viilutada. Nagu oleks maapoes mingi selline võimalus. Müüja siis võttis noa ja kivinäoga lõikas singi ilusti kolmeks ühesuuruseks a 100 g viiluks. Oh, seda rõõmu!

oi, ma poleks vist suutnud naeru tagasi hoida, kui oleks seda näinud... :)))

jajah :-)) mina ostsin maapoest t-särgi, pakiti kenasti käbedasti paberisse :-)) samast hunnikust, kust võetakse vorstipakkimisepaberit jne. sihuke soe nõuka-aegne nostalgia tuli hinge.

Läinud mees Rakveres toidupoodi. Soovis nähtavasti viina kõrvale hammustamiseks vorsti. Oli omaarust jube rahva- ja naljamees, kui müüja küsis ,et kui palju te vorsti soovite. Vanamees vastas siis , et sihukese paraja riista pikkuse jupi võtaks. Tahtis vist müüjat punastama panna oma mõnusa pikkusühikuga. Müüja lõikas ükskõikse näoga vorstikangil traadid otstest ära ja pani vorsti kaalule. Pika näoga vanamehel ei jäänud muud üle, kui viimase raha eest terve kang ära osta.Terve pood muigas.

olümpsis selline roog oli nagu "kolme lehma salat" . istusid kolm paksu soome naist ja tellisid selle. kelner lüks ja viskas üle leti kolleegile - "kle pane kolm lehma" . see vastas "kus. oi neid ma küll panna ei taha". ja irvitasid mis kole.

Lugesin kõiki lugusid kaks korda ja ikka naersin.

Tartu kaubamaja toiduosakonnas möödunud suvel seisis minu ees üks mees ja vahtis ennastunustavalt kalaletis üht närbunud suitsulesta. Küsis müüjalt: vabandage, kas ta on ainus oma tõu esindaja teie juures?

Need on küll vahvad lood, kahju et endal mõnda toredat juhtumist meelde ei tule... Sellist rahvaluulet loeks siin tihemini :)))

Oli kord ühes Tallinna vastavatud (sellel ajal) uut tüüpi kaupluses lihaletis müüja-tibi. Kui vanemad inimesed palusid 300 g hakkliha kaaluda, lõi näkk julmalt kilekoti täis. Kui siis klient nurises, et nii palju ta ei tahtnud, kähvas plika, et ega siin apteek ei ole...
Samas oli ka odavat pekiliha müügil. Kui klient palus lihatüki teist poolt näha, haaras plika selle pekitüki osavalt kahvli otsa ja lükkas üle leti ostja poole. Nii mõnigi inimene lahkus selle leti eest rasvase põsega...
Kord oli jälle nisuke lugu, et klient oli natuke ostudega üle pingutanud ja kassa juures selgus, et raha pole piisavalt kaasas. Arutas mehike seda piinlikku olukorda kassiiriga ja lõpuks otsustas, et kui ta nüüd need Kinder-Surprised poodi jätaks ja neid pükse ka ei ostaks, tuleks rahaga välja küll. Kutsuti siis kohale peakassapidaja, ja kassiir talle lahkelt seletama - sellel mehel siin tuleks püksid maha võtta ja munad ka...

Veel tuli meelde, kuidas mul üks tuttav suitsutatud tuulehaugi ostis. Küsis siis müüja käest: "Palun kaks meetrit tuulehaugi. Ja palun murdke nad pooleks, mul on nii väike auto."

Nanduk - megahea, eriti viimane ;)))

Nõus Pillega, naduk :))

Lahedad lood tõesti, ehkki just selle esimese kohta ütleks, et nuga ju maapoes ikka on, äkki läbisõitjal kari näljaseid lapsi autos.

Omalt poolt ka: talumees müüb turul kanu. Venelane leti ees keerab üht kana, keerab teist: plahoi vid, plahoi vid. Talumees käratab: Mis vitul viga?

Tuttav rääkis kunagi, kuidas ta turul kartulileti ees naerukrambid sai.
Muti müüs kartuleid, hinnaks 3.- ja 2.50. Kui mõnel lähem huvi tekkis, siis seletas lahkelt: see koljm, see pool koljm.

et oli siis mees ostnud kaupluses mune ja siis tuli äkki meelde, et naine oli hakkliha ka käskind tuua. a polnd enam ammu palgapäeva olnud ja raha nappis ning mõlemaid ei kannatand osta. mees siis mõtles, et hakkliha ikka asisem ja palus müüjal munad hakkliha vastu vahetada.
müüja ütles, et no problemo ja hüüdis kassapidajale: "Kuule löö sellel mehel munad hakklihaks!"

no vot selline lugu siis...

Kristiine keskus, kauplus NS King või mis ta nimi oligi.
Küsib mu mees müüja käest, et tervist, kas teil neid kingi pool numbrit suuremid on?
Müüja naeratab ja ütleb "ei".
Aga äkki neid teisi?
Müüja naeratab ja ütleb "ei".
Kas teil on siis kõik paarid müügisaalis väljas?
Müüja naeratab ja ütleb "ei".
Kas te üldse aru saate, mis ma räägin?
Müüja naeratab ja ütleb "ei".
Kas te ikka olete siin poes müüja?
Müüja (rinnas silt "müüja see ja too") naeratab ja ütleb "ei".

Oma kõva keeleoskuse juures oli ta ilmselt omandanud ühe ja universaalse eestikeelse vastuse...

Müüb mees varahommikust saadik laadal lehma. Tuleb järjekordne huviline ja küsib, mis lehm maksab. Talumees toriseb vastu: Sai juba korra üteldud.

Tuli meelde üks stagna-ajal Pikrist loetud lugu, kuidas naine läheb keset suve läbi Viru tänava ja jääb riidepoe ees silti silmitsema. Aga sildil ilutseb suurte rasvaste tähtedega ODAVAD KUSETILINAD. Seisab siis ja sügab kukalt, et mis pagan see küll odava raha eest müügil on. Kuuse-ehete (et äkki lihtsalt väike ümber-nimetamine) jaoks nagu varavõitu, aga ühtegi muud tilinat ka ei meenu... Võttis lõpuks nõuks minna poest küsima. Ja mis selgus - täitsa uus ja ilus partii voodi(ehk siis kusheti)linu müüki paisatud.

Veel yx lisandus munanaljade kollektsiooni: dialoog nõuk-aegsest rüselevast kassajärjekorrast: --Appi, te litsute mu munad puruks! --Krt, mis sa siis liputad siin oma munadega!

seisab Viru tänavat pidi hirmus pikk järjekord. Lendab ligi vene mammi ja küsib viimaselt seisjalt, et mida müüakse. Viimane viskab üle õla: "Nje znaju, no madeinovõje!"

Mina kui kunsti alal võhik otsustasin soetada omale käsitrükitehnikas värvitud siidsalli Tartus Tuvikese kunstikauplusest. Uurisin siis väljapanekut siit ja sealt, igasuguseid erinevaid oli seal ja läksin siis müüja käest abi saama. Küsisin, kas need rätikud on käsitrükis valmistatud. Müüja jõllas mind hea viis sekundit enne kui mühatas: ei, see on JALATRÜKK. Sall jäigi ostmata ...

Tipi poes, Mustakal- l vanainime andis müüjale peoga paarikrooniseid, et tahaks selle eest veidi vorsti. Müüja surus talle raha pihku tagasi ja ütles, et killu kaupa ta ei müü.

Venemaal oli kunagi restoranis seisnud laua peal kiri . "Rukami i jaitsami sol ne brat!" :0)

Soome slängis teatavasti öeldakse kondoomi kohta “kortsu”. Sattunud ühel hilisõhtul siis kaks sommi ühest Tallinna kioskist suitsu ostma, mõelnud, et võtaks igaks elujuhtumiks paar kummi ka ligi... Küsinud müüjalt “kaksi kortsua myös”. Müüja, kes soome keele nüanssidega siiski nii hästi kursis polnud, ulatas meestele kaks suurt kilekotti...

..pigem teenindava huumor. Poes sajkroonisega maksta tahtvalt mehelt küsitakse:"Kas väiksemat ei ole?" Ei ole väiksemat sajalist, kahju !

kuskil kallaste kandis nägin kord silti majast eemal "müüa kodu"

Kord Pihkvas ekskursioonil olles läksime sööma mingisse ,ütleme "kohta".Võtsime pirnikompoti,mis kättesaamisel kujutas endast klaasi kuuma vee sees ujuvat kuivanud pirnitükki.Viisime tagasi ja kokatädi valas vee pealt ning viskas tükikese uude klaasi ootama...
Ja veel seal samas.Tänava peal müüs tädike karastusjooke ja saiakesi(putka sõna otsese mõttes).Sõbranna küsis kenal viisakal kombel,"pažaalusta odin sok", mille peale sai vali sõimu osaliseks:"Eta ne sok a napiitok".Vat nii käib tõeline šokiturism.

Haapsalus on maja, millel silt: "Saun. Kopeerimine."

Üks mu sõber, tuntud automargi maaletooja rääkis oma hooldusjuhist, kelle ta läbi tiheda sõela välja valis (rentslist korjas ja puhtaks pesi), viimase peal autotootja juures välja koolitas ja siis klientidega suhtlema lasi:

Tuleb klient, kaebab, et uus auto koliseb kuskilt. Hooldusjuht: A see automark ongi sihuke, see kolisebki. Ega teised kliendid on kah siin kaebamas käinud, ega sellega teha midagi ei saagi, see jääbki teil kolisema.

Sõber mul kogemata kuulis seda jutuajamist pealt ja mõtles endamisi: Ei tea, kas lööks raisa siinsamas maha? A ei saa ikka ka, muidu klient vaatab, et autod neil niikuinii kolisevad, ja lisaks isekeskis kah veel kaklevad...

Riia bussijaamas kole pissihäda. Egas siis miskit - viuh tasulisse tualetti - (vist) 20 santiimi lugu. Aga alles Eestist tulnud, va peenraha polnud - ainult 5-latised. Mutt putkas ütleb, et selle raha eest küll ei saa. Ma, kõrvulukustavast pissihädast kuri, küsisin tigedalt, et kas teil tualettides siis Läti raha ei kehtigi. Mutt pani vastu: "Kehtib küll, aga 5 latti on kusemiseks liiga suur raha"

Asja krooniks oli aga see, et 3 eesti krooniga sai seal vett lasta küll - mingi kogenum mees õnneks mu kõrvalt just kroonide eest maksis. Niiet - läti vetsudes saab Eesti rahaga paremini hakkama kui kohalikuga.