Halb kogemus
Tiina Jantson eilses filmis
kris 24. juuli 2003, kl 10.15 |
Ega see kodutütarde värk ka ei meeldinud, aga T.J.-sse puutuv oli lausa piinlik. Need plikad kes seal sünnipäeval tantsisid olid nagu pedofiilide maiuspala, T.J.poeg tundus paras frukt juba nii väikesena (ei imesta, kui emme talle erguteid sisse söödab), ja siis veel see laulev missis...
Film oli hästi tehtud.
Film oli hästi tehtud.
loejakirjuta 24. juuli 2003, kl 10.45 |
eila sattusin ka mina etv-st vaatama dokfilmi, kus vaadeldi kahte erinevat tegelast, kes lastega tegelevad. Üks oli Jantson, teine endine kodutütarde mamma Eenpalu.
Kuigi ka eenpalu jättis kohati lastega tegeledes üsnagi äärmusliku mulje oli asi siiski mõistlik. Kuid vaadates Jantsonit ja seda kuidas ta oma pojast kõiki matkivat ahvi kasvatab oli ikka üsna nukker. Samuti teised tüdrukud kes Sixtinas filmituna telekas paistsid tundusid väga koomilised väikesed ahvid, kes ei tea isegi mida nad tahavad. Kahju lastest! Ja kui egertil jalg haige oli ja laps lausa nuttis, ütles Jantson ikka, sellist varianti ei ole, et egert ei esine ! Siis tema pidev mula, et keegi ei taha mingit kuradi minimissi ja missise valimist telekasse näitamiseks võtta, oli ka jube vastik kuulata... selge see et ei taha, sest see on @!#$! Raag tegi õieti, et jantsoni välja viskas, küll viisakalt, kuid mina poleks teda sekretäri juurest edasi lasknudki.
Jantson, sa oled masendav!
Kuigi ka eenpalu jättis kohati lastega tegeledes üsnagi äärmusliku mulje oli asi siiski mõistlik. Kuid vaadates Jantsonit ja seda kuidas ta oma pojast kõiki matkivat ahvi kasvatab oli ikka üsna nukker. Samuti teised tüdrukud kes Sixtinas filmituna telekas paistsid tundusid väga koomilised väikesed ahvid, kes ei tea isegi mida nad tahavad. Kahju lastest! Ja kui egertil jalg haige oli ja laps lausa nuttis, ütles Jantson ikka, sellist varianti ei ole, et egert ei esine ! Siis tema pidev mula, et keegi ei taha mingit kuradi minimissi ja missise valimist telekasse näitamiseks võtta, oli ka jube vastik kuulata... selge see et ei taha, sest see on @!#$! Raag tegi õieti, et jantsoni välja viskas, küll viisakalt, kuid mina poleks teda sekretäri juurest edasi lasknudki.
Jantson, sa oled masendav!
nipi 24. juuli 2003, kl 10.52 |
teadja 24. juuli 2003, kl 11.04 |
olen selle filmi tegemise juures olnud ja natuke asjadega kursis. kahjuks on jäetud paljud anne eenpalut kompromiteerivad asjad välja, nii et ta tõesti võis jantsoni kõrval selline malbeke tunduda.
samas oli tõesti rõve vaadata ka ilast tilkuvate suudega vanamehi, kes noorte laste seelikualuseid vaatasid. kuni selle hetkeni, kui jantson hakkas koguma annetusi ameerikasse sõitmiseks, või veel temast kui inimesest hästi mõelda, aga selline jutt, et pliis annetage, tahan oma pojaga ameerikat avastama minna....
samas oli tõesti rõve vaadata ka ilast tilkuvate suudega vanamehi, kes noorte laste seelikualuseid vaatasid. kuni selle hetkeni, kui jantson hakkas koguma annetusi ameerikasse sõitmiseks, või veel temast kui inimesest hästi mõelda, aga selline jutt, et pliis annetage, tahan oma pojaga ameerikat avastama minna....
mari 24. juuli 2003, kl 11.13 |
loejakirjuta 24. juuli 2003, kl 11.19 |
Mikk 24. juuli 2003, kl 11.20 |
nanduk 24. juuli 2003, kl 11.21 |
Nägin seda filmi siis, kui seda esimest korda näidati. Jah, Jantson ei olnud just kõige meeldivam, aga mul oli hoopis kahju neist kodutütardest... Ilge pläma, "teeme aplausi, selle tüdruku vanaemal on 10 lehma"... Laul, kus pole viisi ega sõnu, aga selle eest võtame eriti kõrgeid noote... Uuh, jõle!
mari 24. juuli 2003, kl 11.27 |
olen küll eestlane ja isamaa armastus on tore asi, kuid see, KUIDAS Eenpalu seda rääkis!!!! Sa siis ei näinud, milline pilk tal silmis oli?? Niimoodi lastele küll mingit isamaa armastust ei kasvatata. Või kasvõi see sõtta minemise jutt- et ainult raskelt haiged võivad koju jääda, lapsedki lähevad luurama ja sedeleid laiali kandma- no tere talv, jutt meenutas küll kangesti mingit Hitlerjugendi ideoloogiat! Tädi võiks mingi ajamasinaga kaasaaega lennata!
nanduk 24. juuli 2003, kl 11.28 |
loejakirjuta 24. juuli 2003, kl 11.30 |
mari 24. juuli 2003, kl 11.39 |
aljosha 24. juuli 2003, kl 11.41 |
huvitav, kas Tiina Jantsoni teine poeg ei ole nii andekas, kui Egert et teda filmis kordagi ei näidatud? lapsest on kahju - ema teeb temast haleda arlekiini ja ei lase vist üldse laps olla...
aga see kodutütreid kanseldav mammi oli ka ahastamapanev: naise elu mõte on meest ümmardada ja kodu hoida ja lasi sünnitada j akui mees lubab siis võibolla natuken elepingulist tööd teha(endal meest ei ole). ahastamapanev.
isamaast ja sõjast rääkimine meenutas ka hitlerjugendi ideoloogiat
mina oma last ei laseks kummagi 'hoole' alla
aga see kodutütreid kanseldav mammi oli ka ahastamapanev: naise elu mõte on meest ümmardada ja kodu hoida ja lasi sünnitada j akui mees lubab siis võibolla natuken elepingulist tööd teha(endal meest ei ole). ahastamapanev.
isamaast ja sõjast rääkimine meenutas ka hitlerjugendi ideoloogiat
mina oma last ei laseks kummagi 'hoole' alla
oeh 24. juuli 2003, kl 11.46 |
pipi 24. juuli 2003, kl 11.47 |
mari 24. juuli 2003, kl 11.48 |
loejakirjuta 24. juuli 2003, kl 11.56 |
truudi 24. juuli 2003, kl 12.02 |
Mu meelest oli Eenpaluga seonduv nagu eriväljanne filmist Hitleri lapsed. Aga see Jantson oli veelgi hullem. Ma kujutan ette või õigemini ei taha ettekujutadagi, milline inimene Egertist kasvab. Klassikaline case igatsugu pervodest on just selline, kus ülinõudlik ja last üksikasvatav ema terroriseerib oma poega. Loodame parimat, aga hirm jääb.
irma 24. juuli 2003, kl 12.08 |
ja veel 24. juuli 2003, kl 12.12 |
nipi 24. juuli 2003, kl 12.17 |
Irvik Kass 24. juuli 2003, kl 12.27 |
Kanali vahetamine oli küll kurjast. Nii häid (kodumaiseid) dokke ei näidata iga päev. Selles asja iva oligi, et võeti kaks äärmust laste kantseldamisel hoiatuseks, et ühegi asjaga ei maksa liiale minna - ei organiseeritud isamaaluse ega ajutu ilukummardamisega. Eelkommijad on juba mõjusamaid kohti välja toonud: plikakeste tants stringides (ajas vist igal terve mõistusega naisel südame pahaks), haige lapse tantsima utsitamine (profisportlane võib võistluse vahele jätta, kui reielihas rebestatud, aga lapsukene PEAB minema!), kodutütarde riviharjutused jm. Ja kena oli seegi, et autoripositsiooni ei karjutud vaatajale näkku, vaid jäeti Ilmar Raagi sõnastada, mida too tegi delikaatselt, ent kindlameelselt. Pealkirjast lõppkaadrini sigahea film.
mann 24. juuli 2003, kl 12.28 |
Tõsiselt perversne, mõlemad. Mõlemad tuleks lastest kilomeetri kaugusel hoida. Kodutütred iseenesest on hea organisatsioon ja Eestis on kindlasti sellist vaja, aga Eenpalu isik ajab mul juuksed püsti. Kui Jantson jättis endast mulje kui rumalast, pealiskaudsest ja hoolimatust naisest, siis Eenpalu tundus kohati täiesti psühhina. Huvitav, aga hakkas silma üks ühine joon - mõlemad käitusid hästi pingutatult, võltsilt. Siirust, ehtsust, ausust polnud näha kummagi juures. Ühel hetkel oli Jantson sellele lähedal, siis kui ta oma vanematest rääkis, aga Eenpalu mitte kordagi. Tõsiselt häiriv film.
ku 24. juuli 2003, kl 12.32 |
nipi 24. juuli 2003, kl 12.33 |
teadja 24. juuli 2003, kl 12.37 |
noh, teades eenaplu, siis on ta üks võltspatrioot. poeb just parajasti sellele, kellelt midagi loota on. kaapis filmis savi kintsu, aga siis tegi kannaka ja läks edgarile elagu hüüdma... ja kui jantson saatis söödaks lapsed välja, siis eenpalu käppis neid lapsukesi ise... ma ju ütlesin, et kompromiteerivat materjali oleks olnud oi kui palju!
mulle ka meeldis jantson siis, kui ta oma köögis endast rääkis. armas kuidagi. aga eenpalu ei meeldinud kordagi, jutt segane, ja siis vahepeal see "kiisu-kiisu-kiisu". isegi minu vanaema, kes ka suur isamaaline inimene, ahastas, et selline vanamoor kasvatab siis meie lapsi "tublideks ja töökateks".
loejakirjuta:
sa ei ole kursis sellega, mis toimus tegelikult a.e. "valitsemisajal". aga noh, mutt oskab näidelda ja eks ta lollikesed nii ära petabki. kahjuks:(
mulle ka meeldis jantson siis, kui ta oma köögis endast rääkis. armas kuidagi. aga eenpalu ei meeldinud kordagi, jutt segane, ja siis vahepeal see "kiisu-kiisu-kiisu". isegi minu vanaema, kes ka suur isamaaline inimene, ahastas, et selline vanamoor kasvatab siis meie lapsi "tublideks ja töökateks".
loejakirjuta:
sa ei ole kursis sellega, mis toimus tegelikult a.e. "valitsemisajal". aga noh, mutt oskab näidelda ja eks ta lollikesed nii ära petabki. kahjuks:(
Voh,elamus. 24. juuli 2003, kl 12.55 |
Olin seda filmi enne korra näinud ja nüüd uuesti vaadates tuli küll must masendus peale.Film on õudsalt hästi tehtud.Suurem osa juba eelkommijatel kirja pandud.Arvan,et nad mõlemad tunnevad piinlikkust seda filmi uuesti vaadates,kui enne ei pannud tähele oma võltsmaailma ja seda lastega tehtava nn.töö juures.Hirm mõeldagi sellest pojast,kellest kommerts kaubaartikkel tehtud.Ja see Samuelike ajas lihtsalt naerma.Kui pappi antakse,siis kamakõik milleks valmis ollakse.See Eenpalu võiks oma variserliku olemisega koos selle Tiinaga kusagil filmides psühhe mängida.Need osad pole harjutamist vajavadki-kohe naturaalselt käppas neil.Kuumad EESTI naised ju.Ja kui palju on neid promotud ja mehed sillaski nende ees.Jubedus kuubis küll.
Peale Krigeri vaatamist jooksin kempsu oksendama.Ausõna.
Peale Krigeri vaatamist jooksin kempsu oksendama.Ausõna.
to teadja 24. juuli 2003, kl 13.00 |
Minu arust ongi eestlaste viga selles, et ei osata eristada tõelisi inimesi võltsidest. Viimaste sisu on õõnes, aga jutt ja nö väljendusoskus on tömbile silmale vägagi mõjus. Peaeesmärk on neil isiklik kasu ja vahendiks massidega manipuleerimine. Aga kui hakata neid tüüpe lähemalt jälgima, siis iseloomustab neid kõiki mureliku näoga ja kontrollitud hääletooniga kõnelemine, pidev noogutamine a´la mõistan teie muret jms. atribuutika. Ja loomulikut pikemas plaanis teod.
Jiina Tantson 24. juuli 2003, kl 13.01 |
Just, et poeg on kaubaartikliks ja teenimisvahendiks tehtud. Et emme saaks poja kuulsusesäras hiilata, selleks vahendeid valimata. Ei teagi, kas pojast peaks olema kahju või mitte - juhtusin mõni päev varem vaatama "A4", kus ka need klounid kohal olid. Seal tundus küll Egert selline staaritsev jõnglane, et kindla peale meeldib talle endalegi see värk. Samas on muidugi kõik muti töö ja töötlemine. Aga see ju teiste elu, las elavad. Mina oma lapsi ei annaks küll mitte kummagi hoole alla, Jantsonil polnud vähemalt hullu pilku ees, kui rääkis, aga see Eenpalu-mutt oli ju täielik psühhopaat!
Film oli ise hästi tehtud ja kõige parem "osatäitja" oli siiski Ilmar Raag.
Film oli ise hästi tehtud ja kõige parem "osatäitja" oli siiski Ilmar Raag.
nipi 24. juuli 2003, kl 13.06 |
Kägisemise vahepeale: nipi nimelt oli ise ka kodutütar. võis olla vist 7-8 aastat tagasi. igaljuhul tulin ära, absoluutselt ei istunud see võlts isamaatunde tekitamine. siis kui mina käisin olid seal ainult 70-aastased tädid koos, kes siis (võltsi naeratuse saatel) organiseerisid koosviibimisi. kui sinna minna ei saanud, põhimõtteliselt sõimati läbi ja ähvardati kogu aeg vanematele helistada ja siis kui helistati, räägiti mesimagusa häälega, et "no ikka vahel juhtub", "ega alati ei jõua jah". Täiesti õudne. Ja kord käisime ka Eenpalu talus. Pidime 2 tundi lippu hoidma, päike lagipähe paistmas, kui üks vanaätt jutustas. Oleks tahtnud kuulata küll, aga minestuse tagasihoidmisega oli liiga palju tegemist. Ja kui ühegi sõna ütlesid, siis tuli kohe " Kas sa siis ei tea, et väike kodutütar ei virise kunagi" (taas võltsi naeratuse saatel). Kui väike olin, siis isa alati viis mind üritustele, kus Eesti vabaduse eest võideldi. See jättis mulle tunduvalt sügavama jälje kui see nõmedus, mida seal kodutütarde org. viljeletakse
Lisa postitus