Vaatasime seda filmi koos 8.a. tütrega, kes käib võimlemistrennis ja väga kaifib oma ilusates kostüümides võimlemiskavasid. Peale filmi küsisin, et kas sa tahaksid rohkem olla kodutütar või missikandidaat. Kodutütar ta olla ei tahtnud selle koleda vormi pärast. Ja tõepoolest, miks ta peab olema nii naljakalt vanamoodne? Aeg läheb ju edasi. Minu isa jutu järgi kadestasid nad sõja ajal hitlerjugendi poisse just nende vahva vormi pärast. Ja tõesti kuidagi pioneeriorganisatsiooni tuletas meelde. Samal ajal ma saan suurepäraselt aru, et oleks vaja ka isamaalist organisatsiooni, kuid kõik see meesteümmardamise jutt, tupsuga mütsid jms. ei lähe vist meie tüdrukutele peale.
Tiina Jantson on ääretult šarmantne naine- ma arvan, et oma unistustes tahaksime me kõik 40-sena sellised välja näha. Kõik oli ilus kuni selle oma poja jaoks raha korjamise, nutva lapse sundimise, stringide ja Barbie- lauluni. Igatahes tahtis tüdruk vist rohkem missikandidaat olla, kuigi välja ütles, et ei taha kumbki. Ma arvan, et meie, emad, saame oma lapsi suunata selle õige valiku juurde, sest mis seal salata, tüdrukuid kipub ikka pimestama võimalus särada.