Minu klassiõde lasi 11. klassis (18. aastaselt, lisan täpsuse huvides juurde) omale kõrva augud teha ja pisikesed kõrvarõngad panna (tõesti pisikesed ja juuste alt praktiliselt nähtamatud). Järgmisel päeval vahetunnis unustas ta vist hetkeks juuksesalgu kõrva taha, ja sm. Kuremaa terav silm peilis selle ennekuulmatu frivoolsuse koridori teisest otsast eksimatult välja. Asi lõppes sellega, et pedagoogi nõudmisel pidi klassiõde oma valusatest ja põletikulistest (mis on loomulik peale aukude tegemist)kõrvadest need rõngad välja võtma ja H.Kuremaa kätte ulatama. Sellel inimesel puudus/puudub üks eluline organ, mis inimest robotist eristab: süda:( Kõik, mida erinevad inimesed siin on kirjutatud, on puhas tõde, kes seda laimuks oletab, on äärmiselt eksinud.

Kas Hanno Kuremaa elas Kuremaal?

Kuremaa oli-on kooli legendiks aiiani. Viimastel andmetel ta eelmisel suvel pensionile lõpuks jäi, ligi 70 aastaselt.
Ada matemaatika ta selgeks tegi - isegi suvetööle ta mu jätnud. Aga kõik muu oli ahistav ja vastik. Isegi klassijuhatajana, just seda ta mulle oli. Ei kuulunud ma alguspäevist tema lemmikute hulka 5ndast klassist. Kodused tööd korjast 7.45 kooli välistrepil, vahetusjalatsite puudumisel lukustas välisjalatsid oma harjakappi, mõnitas sind (kehakaal, riietus,pikkus) pärast. Hoidis poisse enam kui tüdrukuid , ja kui julgesid olla erinev ja oma arvamust omav - siis oli sinu lend seal koolis lõppend. Mindki sundis ta peale 8ndat klassi lahkuma - keskkool ei ole minusuguse lüpsinaise jaoks. Tema repliik mulle. Kindlatest allikatest infona, ei sallinud ja respekteerinud teda tema muutumatuse-paindlikkuse puudumise tõttu ka kolleegid. Ikka jäi ta autoritaareks 80ndate õpetajaks, kuigi tänapäevane koolisüsteem nõuab painldikumat õüpetajat, kes kaasajale jalgu ei jää.

Jep! Nii oli! Trauma siiani!