Halb kogemus
BIDEE (kuidas..?)
umbluu 17. detsember 2005, kl 01.01 |
õudsalt piinlik, aga ükspäev tulin mõttele, et mina, täiskasvanud naisterahvas, ei tea kuidas käsitleda bideed...St ma tean, et se on nagu mingit moodi pesemiseks mõeldud, aga kuna olen seda siiani ainult põh. sisustusajakirjades näinud (pole olnud juhust et ise kasutada), siis - ega ma vist ei oskagi. Palun teadjamad, seletage, et kuidas see toimib, mispidi ennast sinna sättida? Kas ma pean kuidagi sinna sisse istuma või kuidas see käib?
kohutavalt piinlik küll, aga no tõesti pole kokkupuudet siiani olnud.
kohutavalt piinlik küll, aga no tõesti pole kokkupuudet siiani olnud.
m 17. detsember 2005, kl 01.08 |
Jah 17. detsember 2005, kl 01.44 |
Bidee on naistele suguelundite pesemiseks, istud nagu vetsu poti peale ja tõmbad vett, veejuga uhub need, mhh elundid puhtaks,imestan, et Sa ei tea , ise olin nõuka ajal internaatkoolis ja seal olid bideed olemas. Tuli meelde film: aritsokraadist mees abiellus lihtsa neiuga, mehe ema ei sallinud naist,õpetas teda ka bideed kasutama aga hiljem, kui oli vaja klaveritunde võtta ja naisel raskusi oli siis ämm tähendas ``be moll ``, ei ni lihtne kui bidee
muuseas 17. detsember 2005, kl 12.50 |
irw 17. detsember 2005, kl 12.56 |
??? 17. detsember 2005, kl 12.59 |
koll 17. detsember 2005, kl 15.27 |
Ekspert 17. detsember 2005, kl 15.56 |
svx 17. detsember 2005, kl 16.10 |
Käsidushid vetsus on ikkagi suht ebamugavad kasutada, pritsib jne. Ise olen elanud korteris (soomes), kus oli potipõhjast purskava veejoaga bidee. Väga mõnna oli - aga pole selliseid nüüd müügil ega kataloogides näinud.
Mis bidee kasutamisse puutub - ega minagi pole selle kasutamise õpetust lugenud ega ses küsimuses spets. konsultatsioone võtnud -lihtsalt keerasin nupud lahti ja vaatasin mis juhtub ja mis temaga peale hakata annab. Õnneks asub nimetatud asjandus tavaliselt kohakeses, kus saab temaga rahulikult tutvuda ja katseid teha ilma et keegi kõrvalt vaataks :)
Mis bidee kasutamisse puutub - ega minagi pole selle kasutamise õpetust lugenud ega ses küsimuses spets. konsultatsioone võtnud -lihtsalt keerasin nupud lahti ja vaatasin mis juhtub ja mis temaga peale hakata annab. Õnneks asub nimetatud asjandus tavaliselt kohakeses, kus saab temaga rahulikult tutvuda ja katseid teha ilma et keegi kõrvalt vaataks :)
hämmeldunud 17. detsember 2005, kl 20.01 |
eee. seda et. kui miski veejuga pritsib kas siis ei ole nagu ohtu, et vesi transpordib pisikud ühest kohast teise. kui juga nagu otse alt üles tuleb ja sa sihtimisel vea teed. ja kui ma siis juhuslikult peaks katsetama ja see juga mulle vasta vahtimist paneb? ja kui norm inimene peseb end niikuinii iga päev, üle päeva või nii. siis miks üldse on vaja seal ukerdada. on asju millega organism ise peab hakkama saada. muidu käid iga kord bidee peal ja kui ükskord metsapeatusesse satud on katastroof.
väga filosoofiline asi igatahes
väga filosoofiline asi igatahes
Hii 17. detsember 2005, kl 22.47 |
svx 18. detsember 2005, kl 00.08 |
hämmeldunule: :) ega see veejuga nüüd laeni küll ei käinud :) Ikka niipalju kui vaja, ise kraanist reguleerisin. Mai proovinud, vbl olex laeni ka käinu kui vaja :)
Vahet pole ju, kas alt või ülevalt. Ja kus ta siis nüüd pisikuid transpordib, ikka ära uhab neid - ma eeldan. A tõega, väga mugav asi, soovitan. Istud lihtsalt ühelt potilt teisele, paberit pole vajagi (ainult kuivatamisex)...
Vahet pole ju, kas alt või ülevalt. Ja kus ta siis nüüd pisikuid transpordib, ikka ära uhab neid - ma eeldan. A tõega, väga mugav asi, soovitan. Istud lihtsalt ühelt potilt teisele, paberit pole vajagi (ainult kuivatamisex)...
endine töötaja 18. detsember 2005, kl 00.29 |
Marati vabrikus olid kunagi bideederaldi ruumis. Kasutati neid põhiliselt päevade ajal ja kuna vatt oli siis defitsiit, siis ulatas valges kitlis medtöötaja ka suurte pinsettidega vajaliku koguse steriilset vatti.Marat oli sel ajal väga edumeelne ja tööliste eest hoolitsev ettevõte, aga üheks põhjusks naiste eest hoolitsmisel oli ka see, et varastatud kangast viidi jalge vahel välja ja vabandati väidetava jäägi või praagi kasutamist ootamatuse ja vati defitsiidiga.
liizu 18. detsember 2005, kl 00.44 |
N 19. detsember 2005, kl 11.48 |
Kats 19. detsember 2005, kl 15.50 |
Madis 03. august 2015, kl 01.57 |
kui pole bideed 03. august 2015, kl 10.12 |
Igas vetsus pole bidee jaoks ruumi. Siis on hea lihtne moodus selline: võtta plastmassist kann (selleks sobib hästi piimapaki hoidjaks mõeldud kann), ja poti peal natuke tahapoole istudes, vasakus käes kann, ennast pesta. Väga mugav. Iga korra järel võib üle loputada. Lõunapool nii tehaksegi.
Ülla-ülla 03. august 2015, kl 10.37 |
no elle 1 kannutäiega 03. august 2015, kl 13.39 |
SCZ 20. märts 2020, kl 19.40 |
Aga ma kasutan selleks jäätmejaamast saadud sitalappe ja kui juba palju tekib pasaplekke siis suviti riputan nad veganite kombel ökolt hanguharude otsa kinnitatult Sipa jõkke
Sitt tuleb perzzest nii et kajab
ajas ümber pasa paja
hais oksendama ajab
hoiame kokku aja
sitamaja pole vaja
situme kõik ümber maja
tallame sinna seina äärde raja
eriti hea on siis kui sittumise ajal ei saja
https://forte.delfi.ee/news/varia/millega-puhkisid-inimesed-end-enne-tualettpaberi-kasutuselevottu?id=89296675
Sitt tuleb perzzest nii et kajab
ajas ümber pasa paja
hais oksendama ajab
hoiame kokku aja
sitamaja pole vaja
situme kõik ümber maja
tallame sinna seina äärde raja
eriti hea on siis kui sittumise ajal ei saja
https://forte.delfi.ee/news/varia/millega-puhkisid-inimesed-end-enne-tualettpaberi-kasutuselevottu?id=89296675
Sarisittuja 21. märts 2020, kl 18.42 |
Mind huvitab rohkem millega hakatakse pühkima PÄRAST tualettpaberit. Sita kuivalt mööda tagumikukarvu laialihõõrumine ei ole kaugeltki kõige hügieenilisem viis. Ma pole küll moslem siiski olen juba aastaid lisaks paberiga nühkimisele ka end pesnud. Jätab puhtama ja kuivema tunde. Ka jaapanlaste vetsud on läinud sama teed lisaks naistele tuti loputamiseks mõeldud otsikule leidub neis ka pihusti tagumise poole pesemiseks. Ja paberit polegi enam, ka heinatuusti ega kobrulehte mitte. Normaalne küll see kunagi ka Euroopasse jõuab tagasörkijad nagu me siinkandis oleme Mõned ei pühkinudki ootasid kui ära kuivab ja pudeneb ise maha Siis kui esiküljel pilt Brežnevist või Karl Vainost. Kuid olen ka lumepalliga pühkinud. Pall tuli piklikuks vajutada siis 3-4 palliga sai puhta töö teha. Ja suvel metsas saab kasutatud ka rohutuuste ja suurte taimede lehti. Üks kurivaim hakkas pärast kipitama. Hea on ka vana riie sest sellega saab mitu korda lapates täitsa puhtaks teha Venkudel oli Pravda ja Izvestija estidel Noorte Rahva Hääl või Õhtuleht. Polnud ju muud alternatiivi millega tippkommud seda tegid vaat ei tea Tol ajal peldikus poliitökonoomia õpik hea pehme paber oli Ajalehe pluss oli veel see et pühkimisvahend sisaldas ajaviitmiseks lugemisvara mõnigi kord hakkasid järgmist tükki otsima, et poolelijäänud loole järge leida Enne pühkimist sai vetsus istutud ja leht ka läbi loetud. Hea seltskond kord olin Brežnevi seltskonnas teinekord Vainoga koos Vanasti karuohakaga hiljem pravdaga eriti hea oli pühkida kui lehel laiutas Breshnevi pilt Enne tualettpaberi leiutamist pühikisid rikkad 50 ja 100 euristega vaesed leppisid 5 euriste rahatähega asotsiaalid lähtusid tõsiasjast et väikest julka ole näha ja suur kukub ise küljest Venemaal tõmmatakse 1111 seina peale tänagi Vanasti oli toitu vähe saada ja organism oli nii säätud et kõik käis läbi torude! Korra kuus ainult poetati pisike rosin põõsa alla Kõige ohtlikum oli omal ajal pühkida ajalehega sirp ja vasar. Mõnigi lõikas omale sellega õrna kohta ohtlikult sisse ja sama asi oli vene lipuga, selle osaga kus oli sirp ja haamer ei soovitatud pühkida Kuid õigesti toitudes tekkiv junn koos kannikate laialitõmbamisega väljastamisprotseduuril ei määri üldse ja kui mingi jama siis võid kasutada meeter paberit Põhja eesti oludes ei taheta paekivi tükiga tagumikku pühkida Lehelugemine peldikus ja sellel ajal paberi pehmendamine käisid käsikäes see oli ikka pikk protsess see hommikune faksi saatmine Hea on suvel nõgestega ja talvel loputada tärpentiinga Enne pühkige tualettpaberiga suu puhtaks siis alles tagumik Mitte vastupidi Ja kui on korras junnilõikaja pole pühkida vajagi Vanasti kasutati ajalehte nüüd tuleb tahvelarvutid käiku lasta! Kõigepealt loed uudised ära siis võtad ja painutad kokku ning pühid soovitavalt valitsuse pressiteadetega Ka trammipiletiga saab see tuli murda neljaks nurk ära rebida ja tallele panna siis sörm august läbi pista siis piluvahe puhtaks teha näpuga siis tömmata pilet näpu ümber tuutuks kokku ja näpp sinna sisse puhtaks ja ärarebitud piletinurgaga küünealune omakorda puhtaks Tegelikult olid tookordsed inimesed nii heas vormis, et said vabalt lakkuda enda tagumikku ja vajadusel genitaale ja enam ei paindu niipalju aga kooliposina sain ennast nii kringlisse tõmmata et kabja sain ikka suhu omale Terve euroopa ei kasutanud midagi perce pühkimiseks. Istuti ballidel ja üldse koduski laua taga ja lasti samasse laua alla või siis seisti veits eemal ja lasti püstijalu põrandale. Hais olevat olnud nii jube, et sellepärast hakatigi ehitama megalt losse. Siis kui üks oli õukonna poolt täis lastud mindi teise jne. Roojased paleed ja lossid koristati ära ja ring hakkas otsast peale. Vaesed loomulikult viskasid lõpuks korjatud rooja tänavale nii et prantsuse kuningas olevat tõllaga rooja sisse kinni jäänud. Peale seda keelati Pariisis rooja loopimine tänavale ära. Keskajal oli veel palju kontingenti, kes kunagi ei pühkinud. Mõnigi talupoeg sai perce puhtaks vaid saunas. Osa aadlirahvast vihkas igasugust kasimist. Haisesid hullemini kui meil pompsud. Härrad kandsid musta värvi pükse et määrdumine ei paistaks daamidel oli 10 kihti seelikuid. Meie suguvõsa ajalugu jutustab et meid valitsenud mõisas oli hügieen nagu omal ajal Prantsusmaal. Mõisa rahvas ei viitsinud isegi kükitada. Käigu päält kusti end täis diivanil istudes pasandati. Härradel olid püksid kogu aeg tagant rippes laadungist vabaneti kui püksid õhtul vahetati. Daamidel oli lihtne sest nemad tollal aluspesu ei kandnud. Tuli põiekas ajalad harki ja sorrr Tekkis vajadus paksu häda teha jalad harki ja hakati munele nagu kanakesed. Noh pissisid nii toona talunaised kah aga teist häda tegi talurahvas ikkagi põllu peal või laudas. Vanasti oli vaesemal talupojal maalapil kakatokk millest siis kükitamise ajal kinni hoiti ja mis ühtlasi jäi pärast hunnikut tähistama, nats asisemal oli juba oravasaba vöö külges mis peale kasutamist puhtaks pesti eliidil oli juba piibrisaba sinna andis mitu korda pühkida enne kui saba panga omanduses olevasse pesukotta viidi Teadaolevalt ei olnud isegi veel möödunud sajandi keskel paljudes taludes käimlat ja asjal käidi laudas. Pärast istuti vasika või lamba selga ja lasti sealt liugu alla. Tagumik oli hoobilt puhas. Kasutati ka nn titekivisid. Need olid suured ühelt poolt veidi kaldu küljega rändrahnud. Naised käisid sealt palja tagumiku peal alla laskmas selleks et saada titeõnne mehed käinud tagumikku pühkimas. Kasu nii naistele kui meestele.
Tanel Aru 22. oktoober 2022, kl 12.24 |
Lisa postitus