kapi, mitte kapp.
pliita, mitte pliit.

ärge ainult endast välja minge, et seda küsin (nii, nagu te teiste teemade puhul tavaliselt lähete).

Ei ütle, ka mitte kõnekeeles.

see on ju murdesõnade teema, sellest on siin mitu pikka arutelu olnud, üks neist siin: http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=25&i=107592&t=107490

loomulikult ütlen!!ma sain kirjandi eest 100 punni,(hinne läbi ajaloo ka jooksvalt 5),aga msnis,foorumites jms kohtades ei tunnista ma mingeid reegleid.ja kasutan pidevalt sõnu nagu kuda ja siuke,miuke,igast,tglt,komad,tühikud ja mudu jamad üldse ei huvita

Tänapäevaseid lühendeid ja kõnekeele väljendeid vabalt, aga kapi (käändes kasutan vahest a la kapi nupud), kardulad, pliita jne ei kasuta küll kunagi. Nii koledad sõnad mu meelest.

pluuse, pliita, kardulad, soust, taldrek, küün (vs küüs), kaan (vs kaas) ja muid matside sõnavärde ma ei kasuta. aga vabas õhkkonnas kirjutan e-kirjades ja msn-is küll õigekirjareegleid eirates.

Linnukesele
Mina olen ka sündinud kohas, kus räägitakse murdekeelt. Midagi on kontrollitav (sõnavara) ja midagi mitte (palatalisatsioon, laulev kõne ja õ asemel ö) ja vanaemaga varem kodus rääkisin tõesti aeg-ajalt ka "meite" ja "mo", aga omavanustega (mitte häbenemise pärast) ja ametlikus suhtluses kindlasti mitte.

Mis sel soustil viga on siis?

Ei kasuta. Koduses õhkkonnas kasutan aga vahest meelega valesti slängisõnu- kardulased (kartulid), sibulja (sibul), kaan(kaas), küün (küüs), tudusse minema (magama minema) jne. E-kirjades ja msn-is olen reeglina ka korrektne.

Ka kulub mul aastas pool pudelit õli. :) Ei ole rasvasöödik.

olen kesk-eestist pärit ja kasutan ka sõnasid see ja too - see on siin lähedal, too on seal kaugel. mitmed on küsinud et kust ma pärit olen, et nii räägin. irw. ma ei saa aru, kuidas kauge asi ka see saab olla? aga pliita, pluuse või pluusi, kapi ja pudru rohkem mingi vanainimeste keel, ise ei räägi kunagi nii. ja muidugi küüs - küüne ja kaas-kaane ikka, mitte küün ja kaan (need juba hoopis teised asjad ju). ja lumivalgeke, mitte lumivalguke. aga soust muide ongi õige sõna, sest kaste on hoopis see mis hommikul õues muru peal.
seda linki lugedes esimest korda kuulsin et lumi pakib. ikka kokku hakkab või sula on. ja spikker oli koolis, mitte puks. ja kutsekool oli meie piirkonnas tönk, mitte supikas.

Vahel. Ja kui, siis mönuga!

Ei ütle selliseid sõnu, mis näitavad matslikkust ja labasust. Sellistel ja murdesõnadel, ka slängil, on ikka vahe sees. Enamus enda õigustajatest muide seda vahet ei tunneta ja siis on kisa lahti, et näete, ma olen nii tark ja räägin murdes ja teie, lollid, tänitate siin.

Tegelt on heaks näiteks mu vanaema, kes on õpetaja, aga kiusu pärast ütleb teenendaja ja teenendama. Kui küsisin kord, kas ta lastele ka niimoodi õpetab, siis vaatas mind kui pooletoobist, et loomulikult ei õpeta! Tema kiusu pärast kodus niimoodi rääkivat... Ega tegelt on selliseid asju kõrval suht valus kuulata küll, aga noh, peaasi, et koolis sellist "tarkust" edasi ei anna!

Pisarake, kas sa kontrollid, et ei räägiks mingil juhul murdesõnu? Hämmastav... Mina pean murdesõnu keele rikkuseks. Saarlaste ja kihnlaste ja võrukate muhe keelekasutus on igati tervitatav nähtus ju :) Ja ma ei räägi sellest keelelisest venitamisest või "laulmisest", vaid just murdesõnadest.

olen ütelnud kohvit ja kardulad aga ma olen end käsile võtnud ja enam katsun mitte öelda.Mul perekond segakeelne.

Ikka vahel nalja pärast ütlen.

mulle kipub just külge hakkama kardulad, prossed, soustid,, pliitad
ja pluused ja kohe isuga tahaks öelda. Lapsepõlvest oli küll väga kirjakeelne keskkond. Tegelt ümbruskonnas murdekeel olematu, vbolla
seepärast ongi tahtmine keelt väänata, aga on ikka arusaadav kas inimene ütleb meelega valesti või ei.Aga kui lapsest saati kuulnud ainult kardulas pliida- kas seda peab nimetama matslikkuseks?

see oleneb ju tugevalt sellest, kust inimene pärit on. mina olen pärnakas ja meie räägime suhteliselt puhast kirjakeelt (linnas), samas minu maalt pärit vanaema kasutab palju murdesõnu. minu meelest on see tore, kui inimene räägib omapäraselt ja mahlakalt. kuiva kirjakeelt on mul tõsiselt igav kuulata ju. ma mõtlen selle all igapäevasuhtlust, mitteametlikku keelt. korrektne kirjakeel ja kõnekeel on omal kohal teatud oludes, aga igapäevaelus sellest küll numbrit ei tasu teha.

ise räägin vahel meelega murdesõnu kasutades, mulle meeldib nii. mis siis, et vahel pean tõlkima, misasi see kartsas on jms. :)

Linnukesele
Olen sinuga nõus, et murre on keele rikkus ja selle valdamine ning oskus rääkija oma. Ei, ma ei kontrolli meeleheitlikult, et ma ei ütleks "üits" või "keige" ühe ja kõige asemel, aga ma ei leia, et kui ma siin naistefoorumis oma saare murrakut paneks ja sulle "tuhlimoosist" kõneleksin, siis ma hinnatud inimene oleks, pigem omalaadne ja veider (aga ega see mind ei morjendaks). Igal rääkimisviisil on oma koht ja aeg, see mis sobib külapoodi, ei sobiks presidendi kõnesse (ta ju ka saarlane). Aga räägi sina pealegi pliddast ja kardulatest ja eilasest ja väitsast, kui soovid.

teema! Mu vanaema oli Võrumaalt, lapsena sai seal palju oldud ja võiks öelda, et valdan võru murret vabalt. Kirjakeelses seltskonnas ei tule pähegi murret kasutada, aga nagu üle Võrumaa piiri sõidan, nii läheb võru murre iseenesest lahti. Kui ma selle avastasin, siis proovisin sihilikult Võrumaal kirjakeelt rääkida, aga kohe tundsin, et midagi on valesti, läksin murdele üle. Kohe nagu sobib Võrumaale see murre.

Pliita ja pluuse ja küün ja kaan ja eila pole mingid murdesõnad vaid ikkagi vigane eesti keel. Murre mulle meeldib. Minu vanaema rääkis tartu murret ja ämm-äi võru murret. Vaatan alati meelsasti murdekeelseid saateid telekast. Pere ringis vahest kasutan mõnda murdesõna, aga üldiselt püüan ikka korrektselt ennast väljendada. Ja kõige jubedam on, kui avaliku elu tegelased räägivad vigast emakeelt.

Pole midagi vigased, umbes 100 aastat tagasi Harjumaal sündinud inimesed rääkisid nii. Minu Keila kihelkonna vanatädi (oli teine kõva kuulmisega, seepärast vist kasutas seda oma keelt) rääkis sellist keelt ja vanavanaema ka. Neil oli selline pikaldane ja pehme rääkimine. Pealkantav pluuse oli jäkk, kapi oli toanurkas ja riided kerstus või kappis, soapad jalgas,palitu selgas, lehmad lautas ja kardula pott panti pliita peale, et kardulad soaks tümaks kiia.
Kevadel õitsesid (II vältes) kirtsid, sirinad, tumingad ja paiud, neil olid utud peal. Einamal kasvasid lilled ja aias roosid(kõikvõimalikud aialilled), peale nende veel jürjeenid.
Aga see kisub juba liiga spetsiifiliseks murdetekstiks.

Mulle vahest meeldib koa seda kodukandi keelt rääkida, sõnna põle kedagi parata, seiamaale kõmiseb kadunukeste kõne mu kõrvus, missest et neid änam põle.

Ütlen küll, ja mõnuga. Loomulikult mitte ametlikus asjaajamises, valdan kirjakeelt veatult ja olen tagatipuks filoloog, kuid aegajalt kohe kangesti tahan öelda kardulad, kalidor, selgas, pliita, pudru jne. Tundub nii muhe ja kodune. See on kummaline, sest kodus ega lähikonnas neid vorme ei ole kasutatud, ju on eelmistest eludest meeldima hakanud.

Pisarake, ära pahanda, mina ei kasuta ka kirjakeeles murrakut enamasti :) Üks inimene, kes alati hästi mahlakalt väljendub, on see Volks Vaagen: http://www.pilleriin.ee/toidublog/archives/cat_volksu_retseptid.html Minuarvates vahva lugeda :)
Styg, sa ju ikka ütled, et lumi pakib? Pärnakate pärusmaa, ülejäänud Eesti ütleb, et lumi hakkab kokku :P

supp ei ole palv vaid on kuum!!!Suvel on ilm palav,,,vot...
Lumi ei paki(kui sul on süda paha siis sa lähed vetsu pakkima/ropsima)lumi hakkab kokku!

krt,ma lähen närvi kui inimesed ei oska rääkida!
Ja on KANADA mitte KANAADA(loe Kanaaaaaaaaada)

muidugi lumi pakib.

ja supp on palav.

ja pastaka ostas on tups (mitte kork vms).

Ei ütle,minu meelest kardulad ja pudru on köige hullemad sönad,mida olen kuulnud.Ihukarvad töusevad kohe püsti.

Mu mees kasutas imelikke sõnu: saunas viskas lõunu (tartupool on ikka leili või leini), siis ajab teda närvi, kui mina ütlen kõikide kissellide kohta "supp"- mustikasupp, rabarberisupp, õunasupp :) Ja meil olid kodus põrandatekid, mis talle ka ei meeldi, tema tahab põrandavaipu :) Siis ta ütleb miks-mispärast-misjaoks asemel "mille?", tollest ei saanud mina alguses arugi, nüüd kasutan ise. Ainuke, milles me päris ühel nõul olime, oli "pürst" :)
Suure osa minu 'murdest' on pärit vanaemalt, temal samamoodi. Seda, et lumi pakib, sain ma alles internetist teada, pole kunagi elus sellist väljendit kuulnud.
Ja vanaemalt on pärit ventilaatori kohta "putsunutsuja"- noh, kui pliita suitsu sisse ajas, siis oli pustunutsujat vaja /vahel oli putsunutsija ka/. Ma tean, et osad nimetavad nii hoopis tolmuimejat!

Jee, Styg :)
Ja meil veel veerusel hoiti vanasti piima külmas (maamaja esikus siis) ja veepanged (mitte ämbrid) olid sealsamas :) Pühade ajal pandi puhtad teped maha (see teped - vaibad - on küll vist mujalt tulnud)

Aa, riie selgas ja muidu nälgas- need olen mina kuskilt lihtsalt üles korjanud, nii armas ütelda. Igasuguseid kiiksuga sõnu kasutan täiesti teadlikult ja mõnuga, olen ka filoloog :)