Tere

Probleem siis selline, et kolin keskküttega korterist ahjuküttega korterisse. Paraku puudub mul igasugune ahju kütmise kogemus.

Minu ettekujutus ahju kütmisest on selline:
1. tellin hunniku puid, raiun need kirvega halgudeks ja laon riita (seda ma olen maal teinud)
2. viin tuppa sületäie puid.
3. teen kortsutatud ajalehest ahju hunniku ja panen puutükid püramiidi kujuliselt sinna otsa.
4. panen ajalehele tule otsa.
5. natukese aja tagant panen puid juurde kuni ahi ja tuba on piisavalt soojad.

Nüüd siis asjad, mis mulle muret valmistavad:
1. olen kuulnud, et siiber tuleb õigel ajal lahti teha ja kinni panna. et siis millal? kuidas ma aru saan, et siiber on lahti? tädi juures külas olles ma olen kaminasse roninud ja vaadanud aga seal korteris on pisikse uksega ahi.
2. millist rämpsu tohib ahjus põletada? piimapakke, mahlapakke, kassiliiva (saepurust), toidujäätmeid, vorsti- ja juustupakendeid, pudeleid, jogurtitopse jne? kummi ei tohi, seda ma tean.
3. kui ma ahju pidevalt kasutan, siis see saab ju tuhka täis, kuidas seda probleemi lahendada?
4. kui õues vihma sajab, kas siis vihm sajab korstnast sisse ja kustutab mu tule ära?

Tänan, kes mõistlikult vastavad!

ära pahanda aga see viimane vihma lause on nii armas :)

kle, ma väga vabandan, aga mõni küsimus oli ikka nii loll et...... Näiteks see, et kas vihm kustutab tule ära.
Nii et oled sa ikka kindel, et sa seal ahiküttega korteris hakkama saad?

1. siiber tuleb lahti teha enne, kui hakkad tuld tegema, kuna muidu ajab kõik tossu tuppa ja tuli nagunii ei hakka põlema, kui tõmmet ei ole. üldjuhul asub siiber kuskil kõrgemal ahju kõrval ja see käib sisse-välja. kui on väljas, siis on siiber lahti.
2. kilet ei ole soovitav põletada, paber ja muu jama läheb mul endalgi ahju. kassiliiva kohta ei oska kommenteerida, aga vaevalt.
3. tuha saab prügikühvliga ahjust ära võtta, kuskile kotti ja prügimäele. nii teen mina.
4. ei, kindlasti mitte ei kustuta vihm su tuld ära.

ei ole lolli küsimust, on rumalad vastajad..
no ma tõesti ei ole ahjuküttega rohkem kokku puutunud kui maal puuriitasid ladudes aga suvisel ajal ju ahju ei köeta.

suur aitähh, ahju-abi :)

vaata, et sa jumala pärast ei pane siibrit kinni enne kui puud on täiesti kustunud, ainult natuke hooguvat sysi voib jääda, ja tee kindlaks, et neist mingit tossu ei tule. muidu saab vingumyrgituse...

vot kuni viienda punktini oli enam-vähem kõik õige. puid ei pea laduma püramiidikujuliselt, vaid nii, et nende vahele ikka natuke õhku jääks, kasvõi risti-rästi. enne ajalehe põlema panemist TEED SIIBRI LAHTI.


*5. natukese aja tagant panen puid juurde kuni ahi ja tuba on piisavalt sooja.

viienda punkti kohta nii palju et vot kui sa kütad köögis ahju, siis on jah nii et paned nii kaua kuni tuba soe. kui sa aga kütad tavalist toaahju, vot siis paned kohe alguses ahju enam-vähem puid täis ja ootad, kuni need on ära põlend, et ainult söed hööguvad punaselt. ahjuroobiga segades saad veenduda, et tukid on põlenud. mingit tuld enam ahjus olla ei tohi. siis paned ahju ukse kinni kõvasti ja PANED SIIBRI PEAAEGU KINNI, NII ET VINGU TUPPA EI TULE. siibri võid TÄIESTI kinni panna mõne aja pärast. vähemalt mina teen nii. tavaline toaahi niisama puude hulgi kütmisest kuumaks ei lähe, selleks ongi vaja ikka alti ahjuuks kinni panna eksole. siiber jääbki kinni kuni järgmise kütmiskorrani.

ahjus ei ole soovitatav põletada plastikust ega kunstmaterjalist asju ka piimapakke jne. kõike looduslikku võib põletada. samuti ära kasuta tule tegemisest ajakirja paberit, sest see ei põle nii hästi.

tuhast nii palju, et seda peab aegajalt ikka tühjendama, aks ämbrisse või mujale.

vihm konkreetselt põlemist ei mõjuta, aga tinhti on nii, et vihmase ilmaga tõmbab vähem ja sa ei saa tuld teha nii hästi kui muidu, see oleneb tuulest, rõhust jne. kui sul tuli juba ahjus siis VIHM SEDA ÄRA EI KUSTUTA.

ja siibri olekut saad kontrollida seda sisse-välja tõmmates. ja muide, siiber peab olema igal ahjul, mõnes ta on lihtsalt kuidagi vähenähtavas kohas. loodan, et tead milline siiber välja näeb

küll mõnel on nüüd vesi ahjus ;)

Ma hakkasin mõtlema seda siibri poolkinni panemist...aga mul selline kolksuga siiber, et variandid aint, et kas kinni või lahti. Millal siis õige aeg, et siiber kinni panna???

Kõige õigem oleks sul keegi, kes asja tunneb, ahjukütmisesse kaasata.
Näitab sulle üks (veel parem kaks) korda ette.
Eriti oluline on see siibri-värk, aga kõik muu kah.
Sest vaata, kõik kolded on erinevad. Mul on kaks ahju ja mõlemaid tahavad täiesti erinevat "kütmisstiili".

mitte poolkinni, vaid peaaegu kinni. eks see õige kütmine tuleb kogemusest ja on tunde asi. siibri õige kinnipanemise aeg oleneb asjaoludest, võib ka tunni aja pärast täiesti kinni lükata või varem. vihmase ilmaga mina näiteks jätangi ta hästi natuke lahti.

Ja kui tahad, et ahi vastu peaks ja lõõrid samuti, siis ära igasugust jama ikka ahju pista - eelkõige käib see kile kohta. Tean küll, et pannakse, eriti kui on märge peal, et võib hävitada põletades (ja noh, ega ma isegi päris ingel selle koha pealt pole).

:) ma ise maadlesin ka samade mõtete muredega nagu teema algataja :))) Ja siiani hakkab lambist pliit sisse ajama aegajalt!! Krt ja alati siis kui meest kodus pole ja siis ma istun siin aknad südatalvel pärani lahti ja tuba sinine :S
ja kui ta koju tuleb ja tule teeb läheb kõik nagu perfektselt, oi kuidas ma seda vihkan :))))

Õnneks see pliit siiski rohkem romantika eesmärgil, praktikas ei soojenda see eriti pikaks ajaks. Eriti kuna ma ei julge siiani siibrit enne kinni panna kui kõik ära põlend :P

Kolksuga siiber, see tähendab siis, et selline keeratav nupp? Mina ütlen selle kohta tavaliselt pelt.
Kindlasti ei tohi seda liiga vara kinni panna, nii et las olla lahti. Üks reegel veel, seni, kuni pole veel ahjuga päris harjunud, ära tee seda, et lähed pärast siibri kinnipanekut varsti magama. Kui ärkvel oled, siis tunned üldjuhul selle ära, kui vingu sisse ajama hakkab. Aga siis on tuba ka pikalt haisu täis, tuba tuleb ära tuulutada, see tähendab, et ta läheb külmaks, vinguhais jääb ikka sisse ja paneb pea valutama. Kui sa aga sel ajal magad, kui ahi vingu sisse ajab, siis enam ei ärka.

Ahju kütmiseks muud ei soovitaks, kui ausat puud. Või briketti, muidugi, aga igasugu jäätmeid ma ahju ei paneks.

Eeldades naiivselt-usalduslikult, et tegemist ei ole naljaga, võin 8-aastase ahjukütmiskogemusele tuginedes anda järgmised näpunäited:
- Soovitav on tellida kuivad ja juba lõhutud puud, soovitavalt lehtpuu olenevalt ahju pikkusest (näiteks lepp, tavaliselt 50 cm). Toored puud on küll odavamad, kuid neid tuleks tellida juba kevadel, laduda ja kuivatada. Ühesõnaga palju jama.
- Tuleks kütta ahjutäis korraga, mitte laduda puid järjest juurde - muidu võib ahju lõhki kütta. Selles püramiiidikujulisest kütmisest ma ei ole midagi kuulnud, aga oleneb muidugi ahju kujust (püramiidikujulist ahju ei ole veel näinud ;)
- Kütmise protsess peaks käima nii: laod puud ahju; teed siibri lahti; paned puude alla ajalehe või muu süütematerjali, süütad põlema (jätkad seda etappi, kuni puud lähevad põlema, olenevalt puude kvaliteedist võib kesta kaua); põlemise käigus segad ahju roobiga, et puud põleksid ühtlaselt; kui kõik puud on põlenud, järel on ainult hõõguvad söed, roobiga veendud, et pole ühtegi tukki (see on väga oluline, et mitte surra vingumürgitusse); nüüd võib ahju ja siibri kinni panna. Ahi läheb õieti soojaks alles peale ahju sulgemist.
- Siibri avamine on vajalik selleks, et võimaldada suitsu äravoolu; siibri sulgemine selleks, et ahi läheks soojaks.
- Ahju tuleb aeg-ajalt tuhast puhastada, mõistlik on tuha hoidmiseks kasutada näiteks plekkämbrit ja tõstmiseks plekkkühvit, kuna söed võivad veel eelmisest kütmisest olla tulised.
- Normaaljuhul võiks ahjus põletada vaid puud ja paberit, kõik muu on kahjulik. Kord aastas tuleks lasta puhastada lõõri ja korstnat.
- Vihm kustutab tule ahjus ära - ahahaa, päeva parim nali!

paned ahju puid täis; siiber lahti; puud põlema; aeg-ajalt segad, et ühtlaselt põleks; siibri kinnipaneku ajal võivad söed veel natuke hõõguda, põhiline on see, et siniseid leeke poleks. ja sellepärast ära põe, kui kütmiseajal kohe ahi soojaks ei lähe, küll tuba soojaks saab.

See, et vahetevahel sisse ajab oleneb ilmas ka. Meil töötab alati nagu kellavärk (hästi ehitatud), aga kui on mingi eriti vihmaeelne "raske" õhk ja ilm, siis tuleb suitsu tuppa.

Vaata pakenditelt märke, kas võib põletada või mitte.
Kui on see keeratav (kolks lahti, kolks kinni) siiber, siis pead ootama kuni kõik on ära põlenud ja midagi enam ei tossa.
Ja seda jah, et ei pea olema halud püramiidikujuliselt ahjus. Aitab kui on risti-rästi. Mina kortsutan ajalehe ja keeran mõne ajalehe veel natuke rulli ka (võtan ühe kihi ja teen sellise liigutuse nagu väänaks rätikut välja) - siis ei põlevad nad kauem ja puudel on rohkem aega tuld võtta. Kõige alumise kihi võiksid panna laastudest või hästi peenikeseks raiutud puudest, siis läheb ka kergemini põlema.

Ja seda ka, et vingusurm on väga salakaval. Sa lihtsalt uinud igaveseks, saamata ise midagi aru.

tänan kõiki mõistlike vastuste eest.
(aga nüüd hakkasin veel vingumürgitust ka kartma)

Minu nipp ahjukütmisel on veel see, et on mõistlik lüüa või lõigata noaga halgude küljest õhukesi laaste, keerata need ajalehepaberi sisse ja panna mitte puude alla, vaid vahele, mõne kergesti tuld võtva halu peale. Tuli levib allapoole tegelikult märgatavalt paremini, kui üles.

Suitsu võib sisse ajada kahte moodi. Esiteks siis, kui hakkad ahju kütma. Siis võib juhtuda, et ahi ei taha tõmbama hakata. Aitab, kui natuke siibriga mängida (korraks kinni, siis kohe jälle lahti), või kui põletada ahjus suurem lahtine tükk ajalehepaberit.

Sa nüüd ära kohe hirmuta latsekest ära! Kui on hästi ehitatud ahi, siis on jäetud siibrisse väike auk, mis tõmbab väikese vingu ära ka pärast siibri sulgemist (kui on jäänud mõni põlemata tukk kahe silma vahele vmt). Aga oleneb ahjust, nii et ettevaatlik tasub igal juhul olla.

Siibrist veel - kui on selline justkui lõikelaua kujuline siiber, siis on siiber lahti seinast väljatõmmates, kui aga siiber on pööramisega, siis on keerulisem aru saada. Aga selleks üks nipp - tuleks kontrollida õhuvoolu olemasolu ahjus, näiteks põleva tikuga. Kui tiku leek on püsti, on siiber kinni, kui leek kisub viltu või lausa kustub, on siiber lahti.

Kui vingusurma kardad, siis kaks reeglit:
1) ära küta ahju purjus peaga,
2) ära mine magama enne, kui siibri sulgemisest on möödas kaks tundi. Hiljem võib ka pärast tundi magama minna, aga seda siis, kui juba ahju piisavalt tunned.

Mina olen kord krooniline suitsetaja ja üsna kehva lõhnameelega, aga selle ma jagan täiesti kindlalt ära, kui ahi vingu sisse ajama hakkab. Ega see pole keemiliselt puhas CO, et lõhnata ja värvuseta gaas, selle tunneb ikka lõhnast ära. Magades ei pruugi tähele panna ja purjuspäi võib magama jääda või muid lollusi teha.

ahjaa, selline küsimus tekkis veel, et kas need saepurst junnid (puitbrikett vist) on kütmiseks head?

üldiselt neid tavalistes toaahjudes ei kasutata, aga nende soojuseraldus on suurem kui tavalisel puidul, niisiis neid kulub vähem

Olen ahjude osas sama "tark" kui näitsik ise, aga vingu eest tahaks küll väga hoiatada. Minu sõbranna oleks oma sündimata lapse ja mehega jäänudki igavesti magama kui ootamatult poleks vend nende kodust läbi tulnud. Noored linnalapsed magasid kenasti ja ving oli juba maja koridoris....

aga mina olen tähelepannud, et kui mul süütamise ajal on teises toas aken lahti, siis läheb ikka poole kauem aega enne kui põlema saab. tõmmet ikka üldse ei ole, ajab jubedalt sisse.
aga põlema panemises olen vana meister. ja laisk olen , ei viitsi peenikesi liistakaid teha. mul käib põhimõtte järgi, et ahju servadesse üks ühele ja teine teisele poole halg, vahele 2 kortsus ajalehe paberit ja peale diagonaalis üle 3 halgu. ja põleb nagu kellavärk. aga oleneb ju ka puudest. ja küll sul neid kogemusi tuleb ka.
tuhka võid isegi kord nädalas võtta (talveti kui kütad tihedamini), siis nagu hakkab ka tuli paremini põlema kui niipalju tuhka põhjas pole.
siibriga ole pigem nii, et rohkem hoia lahti. ma ka alguses asjatundmatusest kartsin ja ei pannud seda enne üldse kinni kui ükski süsi ka ei hõõgunug. nüüd aga teen nii, et kui suure tule on üles saanud lükkan siibri 1/3 ulatuses tagasi, siis kui süsid hõõguma hakkavad, siis veel 1/3 võrra ja kõige lõpuks panen kinni.

aga veel soovitan sul tutvuma hakata veel söögitegemise võimalustega ahjus. mmm, kõige parem liha tuleb ikka ahjust
ja mõni teeb nii, et õhtul paneb pudru veega ahju ja hommikuks on see seal soojas valmis haudunud

ja veel tuha võta välja enne järgmist kütmist. Tuhk peab jahtunud olema juba su oma tervise huvides

hõõguvaid süsi ma oskan ette kujutada, aga mis on tukid?

kui tuhka ära viid, jäta seda natuke ikkagi ahju pohja alles ka - muidu on raskem uut tuld polema saada.