Tukk... tukk on selline põlenud puutükijupp, mis veel lahtise leegiga põleb või põleda võib.

Seda ka, et enne kinnipanemist tuleb ahju korralikult segada, et põlemata puud poleks tuha või süte alla jäänud. See võib ka pahandust teha, kui hiljem põlema läheb.

okei. ajalehega mina ei oska üldse tuld hakatada, kasetoht rokib :)

muide, pelt kas on kinni või lahti - iga intelligentne inimene saab aru, kui seda kord paar keerata. mina ei suuda ka meelde jätta, kumbapidi käepide olema peab, siis krutin. pelt on raske ja selle liikumisest saab kohe aru, kuidas on kinni ja kuidas lahti. tavalise siibriga muidugi seda muret pole.

peldi võib kinni panna siis, kui kollast leeki enam pole. väike sinine võib olla. tukk, muide, ongi kollase leegiga põlev puutükk. vähemalt siin meie kandis.

aga seda, et ahjust tuhka välja võetakse, kuulen esimest korda. ahjuküttega majas olen elanud 26 aastat. äkki see siis oleneb puudest, ma ei tea, meie ahju jäävad küll ainult söed...?

___1. olen kuulnud, et siiber tuleb õigel ajal lahti teha ja kinni panna. et siis millal? kuidas ma aru saan, et siiber on lahti? tädi juures külas olles ma olen kaminasse roninud ja vaadanud aga seal korteris on pisikse uksega ahi.___

Kui ahjus midagi põleb, siis tuleb siiber kindlasti lahti hoida (põlemiseks on ju õhku vaja). Siibri võib kinni panna alles siis, kui söed on kustunud, muidu võite koos perega kõik une pealt vingumürgitusse surra. Vingugaas on muide lõhnatu ja värvitu, tavaliselt toas viibides ise seda ei märka, aga vingu käest värske õhu kätte sattudes on tohutu peavalu ja võib iiveldama hakata.
Sellest, kas siiber on lahti või kinni, saad aru siis, kui ahjus midagi põlema paned, kasvõi väikse ajalehetüki - leek kisub kohe korstna poole, hakkab "tõmbama", kui siiber lahti on.

___2. millist rämpsu tohib ahjus põletada? piimapakke, mahlapakke, kassiliiva (saepurust), toidujäätmeid, vorsti- ja juustupakendeid, pudeleid, jogurtitopse jne? kummi ei tohi, seda ma tean.___

Kõike, mis paberist või papist, võib põletada. Kassiliiv ju ei põle ja toidujäätmeid mina küll ahju ei viskaks (haiseb ju rõvedalt?). Mitte mingil juhul ei tohi tühje aerosoolpudeleid ahju visata, juukselakid jms. Plastikpakendeid, nagu juustupakid või jogurtitopsid, hakkavad ka vist haisema nagu kummgi.

___3. kui ma ahju pidevalt kasutan, siis see saab ju tuhka täis, kuidas seda probleemi lahendada?___

Tuhk tuleb ahjust aeg-ajalt näiteks kuskile ämbrisse pühkida ja minema visata.

___4. kui õues vihma sajab, kas siis vihm sajab korstnast sisse ja kustutab mu tule ära?___

Ei kustuta.

mina ei viitsi üldse mingite paberite jamada, süütan tule tükikese süütetabletiga.
siibri kinnipanemise kohta ütles korstnapühkija, et kõige tervislikum on ahjule kui see suletakse siis, kui tuli on praktiliselt kustunud ehk kui võib silmata mõnd üksikut punast hõõguvat süsi. nii ma teengi. kui tuld enam pole panen ahju ukse kinni ja siis üks poole tunni pärast vaatan, kas saan ka siibri kinni panna.

Parandus - saepurust kassiliiv põleb väga hästi :)

Teemaalgatajale

1. ja 2. punkti vahel on minul üks lisaetapp - teen tulehakatust. See tähendab, et lõhun 1-2 küttepuud peenteks (ütleme nii sõrmejämedusteks) pilbasteks.

3. punkti juurde ütleksin,et miskite püramiididega pole küll mõtet jamada. Pane need puud lihtsalt üksteise kõrvale, jäta väiksed vahed, et õhk liiguks ja kõige peale panedki neid tulehakatuse peeneid puid. Siis ajalehega tuld süüdates hakkavadki need peened puud kohe põlema ja süütavad ka teised.

Mida tohib pliidi all või ahjus põletada? Ainult puid või brikette ja nende süütamiseks kuluvat paberit. Mitte mingeid plastmassist ja kilest esemeid või nendega kaetud esemeid! Need rikuvad su korstna ära, rääkimata juba sellest, et siis hakkab sul korsten pigi välja ajama. Muuseas siin üks nimetas puubriketti. Mulle jällegi ütles üks korstnapühkija, et tema oma ahjudesse küll seda ei paneks. Nimelt põlevad need väga valusa leegiga (nad on keemiliste ainetega immutatud) ja põletavad korstna ruttu läbi, eriti kui on vana korsten). Nii et ei soovitaks sellega eksperimenteerida.

Mis saab tuhaga. Puutuhka muuseas ei tule nii hirmus palju, et ülepäeva muudkui tassi. ja kui sul maja ümber on aed, siis soovitan panna puutuhk mustadesse kilekottidesse ja kasutada kevadel aia väetamisel. On kasulik happelistele muldadele nagu näiteks on Nõmmel. Ma muidugi ei tea, kus sina elad.


Siiber tuleb lahti teha, enne kui kütma hakkad, sest muidu ei hakkagi üldse tõmbama. Kütmise ajal on siiber päris lahti. Ära hakka siibrit pooleldi kinnu tõmbama kütmise ajal, arvates, et nii hoiad kütust kokku või et tuleb kiiremini soojem. Kui siiber pole korralikult lahti, siis ei põle tuli korralikult ja jälle hakkab korstnasse kogunema pigi.

Küttepuud peavad olema korralikult kuivanud. Tooreste puudega ei saa sa mingi ime läbi tuld põlema.

aga miks ei kustuta? miks?

Ära ka paberit ülemäära palju ahjus põleta. Kui paberit palju põletada, siis see paberituhk ja paberihelbed ummistavad korstna ära ja jälle ei tõmba hästi. Lisaks võivat see poolpõlenud paberikraam korstnas süttida ja siis on jälle suur pahandus. Nii et ahju ei tohi kasutada vanapaberist lahtisaamiseks.

see Jobu küsimus - miks ei kustuta?

veel üks jobu tahab teada, miks vihm korstna kaudu ahju ei saja ja tuld ära ei kustuta..

...sest vihm ei ole ometi jobu!:)

Siin on juba nii palju tarkusi reas, et oskan lisada ainult paar asja:

1) Puud too eelmisel päeval tuppa, et nad jõuaksid taheneda ja soojeneda. Nii kasutad nende kütteväärtuse paremini ära kui otse kuurist toodud niiskete ja külmade puudega küttes.

2) Paiguta ajaleht ja pilpad mitte kõige alla, vaid paari ülemise halu alla. Siis hakkavad kõigepealt põlema ülemised puud ja seejärel hakkab tuli levima allapoole. Ka see aitab puude kütteväärtus paremini ära kasutada: puud põlevad aeglasemalt ja tuhka tekib ka vähem.

3) Puude põlemise ajaks jäta ahjuuks irvakile, et õhk läbi käiks (kui sul on ikka harilik klassikaline ahi, mitte klaasuksega kamin). Pane uks kinni alles siis, kui puud on ära põlenud ja ainult söed hõõguvad.

Siibrivärk oleneb siibri tüübist. Kui on lükatav, siis saab selle (osaliselt) kinni panna varem. Kui on sihuke keeratav, siis peaks kauem ootama. Üldiselt ära pabista - praktika käigus saad ahjukütmise kunsti ilusasti käppa. Ahi ise on kõige parem õpetaja.

:) tänud hea meeleolu tekitamise eest!

http://www.ilm.ee/index.php?41084

te olete nii armsad inimesed - tegite mul tuju paremaks! (ei ole teemaalgataja)

Lahe lugemine, lapsepõlv tuli meelde :)

Kusjuures minu hirmutasite täitsa ära. Ei julgegi kunagi ahju kütma hakata - selline jamamine siibri ja vingugaasiga. Kõik teemalagataja küsimused olid minu jaoks täiesti normaalsed. Kusjuures linnatüdruk olen küll, aga maakoht on ka vanematel, ahju ja pliidiga, kuid ei ole ise kunagi tuld teinud. Vahel, kui isa kütnud on, on tuba suitsu täis küll läinud aga mina olen siis toast välja läinud ja tagasi tuppa kui õhk puhas, mis vahepeal toimub pole kunagi varem huvi pakkunud.

Ma arvasin, et ahju kütmine käib nii, et paned hunniku puid ahju, ajalehe puude alla, tuli otsa ja ongi kõik, siis võid kodust ära minna või magama.

Ja no seletage siis keegi ära, et kui ikka lausvihma õues kallab, siis see ju sajab korstnast sisse, kuhu see vesi siis läheb, kui mitte ahju.
* lähen nüüd häbenema

Olgu, ma seletan vihma ja tule ja ahju asja siis ära. Nimelt tavalistel ahjudel on korstna ja ahju vahel lõõrid, seetõttu normaaljuhul vihm mitte mingil juhul ei saja ahju (ühesõnaga, ahi ei asu otse korstna all, vaid sellest pisut kõrval, vahel on lõõrid). Et vihm tule ahjus ära kustutab, võiks ehk kõne alla tulla mantelkorstnate puhul, aga need on üksnes väga vanades majades ning tegemist ei ole siis rangelt võttes ahju, vaid lahtise koldega. Vihm võib küll mõjutada ahju tõmbamist, lihtsalt väljasolevast õhurõhust, niiskusest ja temperatuurist tulenevalt.

kas ahjust tulev kuum õhk ja suits vihmatilkasid ära ei aurusta?

Tukk on see, kui puuhalg on ümbertringi juba mustaks põlenud, aga ei ole ei ole veel tükikesteks (süteks) ära lagunenud. Et üks must toigas on ahjus.

Korsten on otse ülevalt alla (keldrisse või I korruse päris põranda alla) ulatuv "toru" (võib kandiline olla, umbes lapiku telliskivi suurune).

Vihm mis võib korstnasse sadada (osa korstnaid on "katusega") sajab kostnajala põhja, ahju või pliidi ja kamina ühendus korstnaga on nagu risttee (T-kujuline) ja see ühenduskoht on umbes siibri kõrgusel, tegelt veel kõrgemal.

Järelikult ei saa vihmapiisad kuidagi ulatuda ühenduskoha kõrguseni, mis on ligi 2 meetrit põhjast kõrgemal.
Korsten on paksust kivist, korstnalõõr (auk toru sees) on palju pisem, seega ei tule ka paduvihmaga korstnalõõrist palju sisse vihma.

Õues ei saja ka vihm just täpselt vertikaalselt taevast alla, vaid "vehkleb" koos tuulega enamasti vastu korstna pealisehitust, sealt katusele.

Räägitagu midaiganes, mina ei jama siibriga (poolkinni ja osa kinni), olen sünnist alates elanud ahjuküttega korteris ja minu jaoks on siibril 2 asendit: lahti ja kinni!

Vingugaas, nagu siin eespoolgi öeldi on LÕHNATU ja VÄRVITU gaas, ta on õhust raskem ja seetõttu koguneb ta põranda lähedale kõigepealt. Suitsuhais (vähe või rohkem, ongi suits, mitte vingugaas.

Kas su ahjul on tuharest all või on ahju"põrand"? Kui on ilma restita, siis pole üldse tark sinna tuhka jätta, et süüdata küte, parem lükka tuhk roobiga taha või külgedele ja jäta kütmiseks tuhavaba pind, nii käib õhk paremini halgudest läbi.

Süütamiseks on efektiivsem panna kortsutatud ajaleht või süütekuubid ülemiste halgude alla, tuli läheb ise alumiste halgudeni ja põlemine on puhtam.

Kütmise ajal uhada ahju puid juurde on rumal, kui sul ilmatusuurt leivaküpsetusahju pole.

Kütmist tuleb niipalju jälgida, et tead, millal on kütet vaja segada ja kokku keskele roobitseda, st siis, kui nad hakkavad laiali vajuma. Põlemine on aktiivne siis kui "lõke" on koos, selleks roobitsedki neid aegajalt kokku ühtlustades põlemisastet.

Ühtlustamine tähendab seda, et ükski halg ei põle nagu gaasipliit, ühtlaselt, ikka hõõgub oksakoht kauem ja koorekoht rutem, halgu tekivad õõnsused ja tihedama koha peal (mäletad, puu aastaringid pole ühelaiused) võib põlemine olla aeglasem.

Selle küdemise protsessi ühtlustamiseks peabki vahepeal roobitsema. Roobitsemine lükkab ka tuhakihi maha ja segades lisandub koldesse õhku, põlemine aktiviseerub.

Mina keeldun vingusurma suremisest, seetõttu panen siibri kinni alles siis, kui on vaid mõned punased söekesed - ILMA MINGISUGUSE LEEGITA!
Enne siibri sulgemist tõmban veel tuha nende süte peale, et pilt on pime, siis panen siibri kinni.

Ahi muutub soojemaks tõesti peale kütmist, nagu naljavõrdluseks on rasedus, et ükskõik kui kiiresti või aeglaselt sa kähkukat ei tee, lapse sünniks kulub ikka 9 kuud.

kuid võib-olla on mõnele noorperele seda juttu tõesti ka täna vaja. :D

näed, mina tulin täna lugema!

ahjukütjale, eriti algajale, on kindlasti abiks koju ka igasse tulekoldega ruumi vinguandur paigaldada. loomulikult lisaks juba olemasolevale/kohustuslikule suitsuandurile.
meeles pidada elementaarset tuleohutust - mitte hoiustada tulekoldele liiga lähedal varutud küttematerjali või muid kergestisüttivaid esemeid. samuti nagu selgub ei tasu ahju ette panna kassiliiva kasti ja muidugi mitte ka vaipa või muud põrandakatet mis võiks süttida.
küttekolde ümbrus tasub hoida puhas, et ei oleks maas puupuru ja tolmu, kuhu ahjuukse vahelt välja hüpanud säde võiks sattuda. ja kasuks tuleb näiteks plekist kühvel või muu sobiv abivahend juhuks, kui puid kohendades hõõguv süsi või puutükk ahjust välja juhtub kukkuma.

Ei tohi siibrit sulgeda enne, kui süsi on ära põlenud, for goodness sake... Mõelge enne, kui soovitusi jagate. Ja lugege enne, kui end eksperdiks peate: https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/02/21...